Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos
tänaseks hävinuid töid. olid marmor ja pronks. loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala Peamiseks kujutamis objektiks oli inimene. rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alasti reljeefid. olekut peeti jumalatele meelepärasemaks. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kodude pühapaikades säilitati esivanemate kourosed- ning riides naiskujud kored. kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose
Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid
Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid
Athena kuju Parthenoni templis; Zeusi kuju Olümpias (autor Pheidias) Skulptuur jaguneb - ehitistega seotud reljeefid ja skulptuurid Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutustega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole, kehavormid üldistatud, anatoomia kohmakas. Näol nn. arhailine naeratus. Põhilised kujud: - Alasti noormehed – kourosed (leitud üle saja) - Riietatud neiud – kored. Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas: Skulptuur klassikalisel ajastul Kujud loomulikud, igast küljest vaadeldavad, näod tõsised ja rahulikud. Kujunes välja nn. klassikaline näotüüp, puudus isikupära. Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised Looduslähedane kujutamisviis.
Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest
proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest
Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. · Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) · Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaagu valvelseisaus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi eespool. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. · Kreeklased olid esimesed, kes tegid vabalt , toeta seisvaid suuri inimfiguure. Kourosed tähistavad kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Kouroste loomine levis Mandri- Kreekas aga korede traditsioon lähtus Väike- Aastast, joonia maakonnast. · Kouroste ja korede erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga. · Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos,
suurendamiseks kasutas lavastaja mitmesuguseid teatrimasinaid. Arhailise perioodi Vana-Kreeka skulptuurid mõjuvad veel skulptuur ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tardunud seisang, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid – kouros-ed ja riietatud naisfiguurid – kore-d Paremal kouros Meloselt, 550 eKr. marmor, 2,14 m Vasakul kaksik-kourosed Kleobis ja Biton (Akropoli muuseumist u 590 eKr. 2,70 m), paremal kouros (u 600 eKr.). Vasakul kore Peploselt (polükroomne marmor, u 530 eKr., 1,20 m), paremal kore u 674-500 eKr. Kored Akropoli muuseumist. Athenale ohvrit toov Vasikakandja Ateena Akropoli muuseumist. 4-hobuselise kaariku Vankrijuht Delfist. (478 eKr., pronks), vasakul rekonstruktsioon. Delfi vankrijuhti loetakse üleminekutööks arhailisest perioodist klassikalisse.
Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid
Peamised materjalid: pronks ja marmor Pronksist vähem säilinud, sest need on ümber sulatatud, roomlaste koopiad Krüselefantiintehnika skulptuurid: · Segatehnika, kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kivikestest, nt Athena kuju partheonis ja Zeusi kuju Olümpias Ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid Arhailine ajastu Alasti meeskujud kourosed: · Laiaõlgsed, valveseisak, rusikas käed, vasak jalg sammu võrra eespool · Kujutasid ideaale sõjakangelastest ja sportlastest Riietatud naisfiguurid kore´d · Alati riietatud · Nägudel rõõmus ja elav pilk · Seostati riiete, ehete ja soenguga Klassikaline ajastu Kaob tardunud poos ja kujutatakse keerukamaid poose Kontraposti rakendamine:toetumine ühele jalale, teine nõjajalg Polykleitose ,,odakandja", sõdalase-atleedi ideaaltüüp, mis sai kaanoniks
Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti kourosed, naised riides kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose ,, Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos.
annaabi.ee 
