FÜÜSIKA 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Nimetus ,,kosmoloogia" pärineb Vana-Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna ,,kosmos" tähendas korda, seega on kosmoloogia korraõpetus. Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga: lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamas...
tervikut. Akt on alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis 5.Nimeta ja kirjelda mõnda ilmalikku ehitist ja monumenti, mida hakati ehitama Antiik-Roomas!) Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava oculus (silm, läbimõõt u.8 m). Siseseina nissides asusid jumalakujud. Templiehituse kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja selle keskel asuvat valgusallikat Päikest. Kuplit katab nn. kasettlagi. Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv
piiramatu, sirge ja kõver, üks ja palju, parem ja vasem, mehelikkus ja naiselikkus, paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik. Pütaagorlased väitsid, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles kogu vastuolulisus ja mitmekesisus moodustab ühtse harmoonilise terviku, mida pütaagorlased nimetasid ,,kosmoseks". Pütaagorlased leidsid veel ühe võimaluse sidumaks muusika kosmoloogiaga. Selleks on ,,sfääride muusika". Liikudes läbi eetri, tekitab iga taevakeha teatud heli. Selle heli kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Näiteks Kuu poolt tekitatud heli on kõige kõrgema tooniga, Saturni poolt tekitatud heli aga kõige madalama tooniga. Kõik taevakehad üheskoos moodustavad aga harmoonilise terviku, kõlades nn. sfääride muusikana. Meie seda ei kuule, sest oleme selle sisse sündinud ja sellega lapsest peale harjunud. Pythagoras muidugi
Roomas peeti väga lugu ka ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Rooma ehituskunsti suured uuendused olid kaared, võlvid, kuplid ja lubimördi kastuselevõtt. Ainuke täielikult tänapäevani säilinud Rooma-aegne ehitis, kõikidele jumalatele pühendatud Panteon (ehit. keiser Hadrianuse ajal 2. saj. p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja ava selle keskel valgusallikat Päikest. Kuplit katab kassettlagi. Pildil jumalanna Vesta tempel (2. saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste ,,portikus" juurest) Dooria order vanim kreeka orderitest, mis kujunes arhailisel ajastul, 7. sajandil e. Kr ja sai nime doorlaste hõimu järgi. Seda iseloomustab lihtne joon, rangus, jõulisus, kaunistuste nappus. Dooria sammas on raskepärane, keskosas pisut jämedam. Sambal
mehelikkus ja naiselikkus, paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik. Sidudes neid vastuolusid akustikast pärit avastustega, väitsid pütaagorlased, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles kogu vastuolulisus ja mitmekesisus moodustab ühtse harmoonilise terviku, mida pütaagorlased nimetasid ``kosmoseks``. Pütaagorlased leidsid veel ühe võimaluse sidumaks muusika kosmoloogiaga. Selleks on ``sfääride muusika``. Taevakehade liikumisel läbi viienda elemendi -- eetri, tekib heli, mille kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest Kõik taevakehad üheskoos moodustavad aga harmoonilise terviku, kõlades nn. sfääride muusikana. Meie seda ei kuule, sest oleme selle sisse sündinud ja sellega lapsest peale harjunud. Vahemärkusena võiks mainida, et Pythagoras otse loomulikult kuulis, teda oli õnnistatud lihtsalt nii terava kuulmisega. Näide1
Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina nishides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud
Kant jäi vanapoisiks. Kuulub väikeste geniaalsete meeste seltskonda (5 jalga pikk e. umbes 150 cm) Tema pedagoogika õpetada tuleks keskmise tasemega inimesi, sest targad koolitavad ennast ise ja lollid on lootusetud. Leidis et kõik haigused on võidetavad tahtejõuga. Tema vaated ja looming jagunevad kahte suurde perioodi: 1) Kriitika eelne periood (Umbes 1770 aastal) Oli noorem, tegeles kosmoloogiaga. Tema udukogu teooria maailma(universumi) tekkimisest päikesesüsteem tekkis suures ruumis olevast udukogust ja selles udukogus oli ka paar % tahkeid ained. Udukogu hakkas pöörlema ja selle käigus tekkis magnetväli ja kujunesid välja planeedid. Samal udukogu seisukohal oli prantsuse astronoom P.S.Laplace ainult et ta leidis, et see udukogu on ainult gaasilises olekus ja et tempetatuur Laplace leidis et udukogu on kuum (Kant arvas et külm)
Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon – asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina niššides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas – päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist,
ainult paari lausega edasi anda kuidas kivi kuhugi kukkus, kuidas org tekkis, kuidas keegi mingis koopas elas (fragmentaarsus). Eeldatakse, et kui lugu läbi saab, sisi on see maailm läbi. Pühade loodega on teistmoodi, neist ei lobiseta liiga palju, neid räägitakse teatud hetkel õiges kohas. Pikemate pühade narratiivide puhul on teatud keelud, võib ainult teataval aastaajal või päeval lugeda. Ajalised piirangud ,mis kuuluvad selle kosmoloogiaga kokku. Piirang pole lihtsalt piirang, vaid piirang ise sisaldab teatud ajalist kodeeritust, just tänu piirangule muutub jutustus, jutustamine rituaalseks. Ei kujuta ette ju, et iga päev oleks jõulud. Sukeldumismüüdid Tavaliselt nende müütide puhul räägitakse Põhja-Ameerikast. Ameerika kultuurantropoloogia on kogu 20 saj jooksul olnud väga avangardne. Suured mõisted on tulnud sealt. Euroopa ja aasia antropoloogia on vaikselt järgi sõrkinud
teataval viisil organiseeritud inimkooslus ning teiselt poolt inimeste loomupärase eluviisi, eneseteostuse, keskkond. Poliitiliste õpetuste lähemaks vaatlemiseks on vajalikud mõned sissejuhatavad selgitavad iseloomustused tollase üldisema intellektuaalse olukorra kohta, mis on klassikalise poliitikafilosoofia eelduseks ja aluseks. Esiteks, naturalism. Looduslik ja inimlik olemine moodustasid selles mõtlemisruumis ühtse terviku; kultuuri arengut käsitati lahutamatus seoses kosmoloogiaga. Niisuguse mõtlemise raames oli loomulik ja ka ainuvõimalik, et loodus, loodusprotsessid on selleks mudeliks, malliks, mille alusel tuleb üles ehitada poliitika, poliitilised protsessid; ajalooprotsessid seotakse taevavõlvi protsessidega. Looduse ja kultuuri lahutamatut seost väljendati mõistepaaride vorm ja mateeria, vaimne ja materiaalne, igavikuline ja ajalik, jumalik ja inimlik dialektika kaudu. Tollase ratsionalismi telgmõiste Logos (nüüdistähenduses umbes
annaabi.ee 
