Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Laua katmine ja toidu serveerimine Õppematerjal Koostas: Marell Rõss 2016 Sissejuhatus 1. Lauakultuuri ajaloost.......................................................................................... 2 2. Laua katmine...................................................................................................... 7 2.3 Kohvi ja –teelaud........................................................................................... 8 2.4 Peolaud.......................................................................................................... 8 2.5 Laua katmise eripärad................................................................................. 12
9.2 Tõkete rajamise organiseerimine 154 9.3 Miinivälja passi koostamine 155 9.4 Tõkestus- ja kindlustusastmed 158 1. ALUSED Erinevates lahinguliikides osalemine eeldab jaolt: 1) pidevat ülevaadet olukorrast – ülevaade olukorrast tagab, et jaoülem juhib eesmärgipäraselt ning sõdurid on valmis reageerima efektiivselt lahingusituatsioonile; 2) lahinguvõimsuse ja -valmiduse säilitamist – jao lahinguvõimsuse säi- litamise tagamiseks peab jaoülem jälgima, et: -- a) hooldus, varustamine ja puhkeaeg oleks organiseeritud vastavalt rüh- maülemalt saadud käsule; -- b) sõdurid oleksid teavitatud olukorrast, lahinguliikide eesmärgist ja nen- de tulemustest; 3) pidevat valmisolekut – jagu peab olema valmis kohe pärast ülesande
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end i
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
võtted, lihakombinaadis toimuv). Stress - Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt. Seal tekib stressiseisund. Termin "stress" on tulnud inglise keelest, kus ta tähendab pinget, pingeseisundit. Sead peavad pidevalt kohandama oma kehalist seisundit ja elustiili välismaailma tingimustele. Terminit "stress" oleks õige kasutada vastureaktsioonina stressoritele, s.t. stressi all kannatav siga peab bioloogiliselt reageerima, et toime tulla ähvardava ohuga. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Põllumajandusloomadel esinevaid stressivorme transpordi-, temperatuuri- ja liikumisstress. Geneetilised (tõug, liin, kult ) jt. pärilikud tegurid Tapasigade aretuseks tuleb valida stressikindlad tõud. Geneetiline mõju sealiha kvaliteedile
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodid
Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees kate on raskesti lahustuv. Atmosfääris on korros kiirus 0,13µm- 0,012mm aastas. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni. Tsingi korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: a)kuumtsinkimine materjal (teras) asetatakse korra sulasse Zn-i, kihi paksus 46 kuni 400µm; b)kuumpihustus pihustatakse kuuma sula Zn-i, kiht 2 kuni 300 µm; c)elektrokeemiline(galvaaniline) anoodiks Zn, katoodiks detail, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasut väikeste esemete puhul, Zn-kate suht õhuke ja poorne; (pinnal suured tsingi kristallid), seega detailid kasutamiseks sisetingimustes; d)difusioonmeetod puhastatud detail koos Zn pulbriga trumlisse
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
ühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist. Lüngad söötmises kahjustavad sugusigade kasvu ja tervist. Sama kehtib ka sööda kvaliteedi suhtes. 12. Sigade söötmissüsteemid ( söötade säilitamine, ettevalmistamine, transport, doseerimine, söödakünad). Söötmissüsteem (tehnoloogia) sõltub kasutatava sööda struktuurist. Sigu söödetakse kuiv-, vedel-, või kombineeritud söödaga
avatud poorsusega. Glasuur- õhuke klaasjas kiht, mis on tekkinud toote pinnale kantud ainete põletamisel. See tõstab toote veepidavust, happekindlust ja parandab dekoratiivseid omadusi. Kooseb kvartsist, marmorist kriidist jt. Võib olla kergelt või raskelt sulav. Fritid on glasuuride kuumutamisel saadud ja ära jahvatatud pulbrid, mis segatakse veega ja kantakse vesilahusena toote pinnale, kuivatatakse ja põletatakse. Angoobimine on toote pinna heledavärvilise glasuuri-kriidi-savimassiga katmine ja sellele järgnevalt glasuurimine. Tasandab toote pinna ebatasasused ja erinevused toote ja glasuuri termilises paisumises. Tulekindel on keraamika, millest valmistatud tooted püsivad sulamata >=1580°C juures. Tööstsulikud küttekolded, ahjud jne. samott-tellised valmistatakse lahjadest savidest, põletatakse kuni täieliku paakumiseni. Samoti sisaldus samott-tellises tav 30-70%. Tehniline keraamika- lähteainena kasut puhtaid oksiide, silikaate jt. Metallkeraamika
8 Valu korduvkasutusega e. püsivormidesse: 1. Kokillvalu (permanent mould casting) metallvorm on kas lahtivõetamatu või avatav mis valmistatakse malmist või tööriistaterasest. Gaaside läbilaskmiseks on kokill lahutuspinnal 0,2-0,5mm läbimõõduga õhutuskanalid. Eelised võrreldes liivvormvaluga: a. Vormi ettekuumutamine ja tööpindande katmine kattega väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokill püsivust. b. Tööpindade katted (värv) väldib valandi kleepumist vormi pindadele. c. Valandi kiire jahtumise tagab peeneteraline struktuur. d. Kokillil praktiliselt puudub järele andvus (ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid – suured jääkpinnad ja pragunemine) e. Vormi korduvkasutatavus (ühes kokillist võib teha kuni 1000 terase,
teoreetiline materjal tõepoolest kaasa aktuaalsete sotsiaalpedagoogiliste tähtsust teaduse arenguloos oleks väär alahinnata). Nimelt võimaldavad probleemide lahendamisele. ajakirjad kõige kiiremat ja operatiivsemat diskussiooni teadlaste vahel, innustades neid reageerima üksteise artiklitele ning genereerima vastuargumente. Lühidalt vastab laiale teemaderingile keskendunud Vastus sellele esmapilgul lihtsale küsimusele on paraku teadusajakiri oma formaadilt kõige paremini kriitiliste ratsionalistide mitmetasandiline. Mõistagi huvitab Eesti uurijat ja üliõpilast eel kõige ettekujutusele teaduse arengu loogikast, selle avatusest ning
433 Terasuksed ja -väravad metallsileuks 0,9x2,1m 5 tk 47 Piirded ja käiguteed 473 Metallist piirded Roostevabast terasest piire 10 jm. 48 Katusetarindid 483 Metalltarindid parapetiplekid 138 jm. Redel katusele 3,22 jm. 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon 16 Tabeli 4 järg Kood Nimetus Maht Ühik aluskiht SBS Uniflex 754,7 m2 kergkruus FIBO 380mm kaldeks 256,6 m3
34 Minvilli 1 kiht 754,7 m2 0,2 151 16 4 4 35 Minvilli 2 kiht 754,7 m2 0,3 226 23 4 6 36 Kahekiniline SBS 754,7 m2 0,6 453 46 6 8 37 Parapetiplekkid 138 jm 0,5 69 7 2 4 Välistrepid 38 Redel katusele 1 tk. 10 10 1 2 1 39 R/B välistrepid 2,94 m3 12 35 4 3 2 40 Terastrepp 1 kmpl 24 24 3 4 1 Avatäited 41 Akende paigaldus 220 m2 2,5 550 55 6 10 42 Aknalauade paigaldus 141,6 jm. 0,3 42 5 2 3
Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine Värvimine kaitseb puidupinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vihmavee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu 14. Puitpindade lakkimine
tellinguid (pukke), kaitsekiivrit ja kaitsevööd. Kõrgustes tohib töötada vaid päevavalguses ja tingimustel, et töökoha all ei viibi inimesi. Kõrgtöödel (üle 7,5 m ) on nõutav eriväljaõpe. Kui valitseb oht kukkuda kahe meetri kõrguselt või kõrgemalt, peab piire olema vähemalt 110 cm kõrgune ja varustatud kahe lisapiirdega. Mahutid, avad ja konstruktsioonid peavad olema kindlalt kaetud või piiratud vähemalt 110 cm kõrguse piirdega. Statsionaarne redel peab olema tugeva konstruktsiooniga, nõuetekohaselt hooldatud ja tugevalt kinnitatud. Redelipulgad peavad olema horisontaalsed. Platvormi külgpuud peavad olema vähemalt 110 cm võrra kõrgemal . Pikem kui 2,5 meetrine statsionaarne redel tuleb varustada püsivate kukkumist takistavate vahenditega. Statsionaarset redelit saab kasutada ainult juhul, kui trepi kasutamine ei ole võimalik. Kohtades, kus valitseb oht kukkuda üle katuse ääre või läbi katuse, tuleb rakendada
Tapeetimisel tuleks jälgida Enne tapeedi lahtipakkimist tuleb teha kindlaks, et kõikidel tapeedirullidel on identne artikkel ja värvitoon. Juhul, kui muster või värvitoon ei ühti, pöörduge salongi. Peab kindlasti valima õige liimi Peab kontrollima kas pind on puhas, kuiv ja vastupidav. Enne esimese paani liimimist on vaja ära mõõta vertikaalne joon, millest alustatakse tapeetimist, selleks on vaja loodi. Eksamipilet Nr.8 1. Puitpindade katmine toonitavate läbipaistvate puidukaitsevahenditega Eemalda pinnalt kõik vanad värvi- või lakikihid - Karedat ja ilmastikumõjude tagajärjel kahjustunud puitu tuleb lihvida, et mittenakkuvad osad eemaldada Viimistlemata puit tuleb kindlasti üle värvida, et seda kolletumise ja kõdunemise eest kaitsta. Eriti välistingimustes – niiskus, päikese- ja UV- kiirgus avaldavad puidule kahjulikku mõju.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid
isikut tõendav dokument. Üleajateenistus ja edasiõppimise võimalused Üleajateenijateks kutsutakse noormehi või noori naisi, kes läinud peale ajateenistust õppima edasi kõrgemale auastmele. Selleks on Eestis väga head koolid. Üheks selliseks koolis on Kõrgem Sõjakool. Samuti on võimalik edasi minna erioperatsioonide gruppi (EOG). Veel üheks võimaluseks on minna Scoutspataljoni. Kõrgema Sõjakooli maaväe karjääri redel: 1. samm – ajateenistus 2. samm – Kõrgema Sõjakooli põhikursus (rakenduskõrgharidus) 3. samm – teenistus rühma, kompanii- või patareiülemana 4. samm – Kõrgema Sõjakooli keskastmekursus (magistrantuur) (allikas: Kõrgem Sõjakool http://www.sojakool.ee/tule- oppima/karjaar/maavagi/ 8.01.2015) 23.09.2015 Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitus Kaitsevägi Kaitseväge ja juhib kaitseväe juhataja, keda sõjaajal nimetatakse kaitseväe ülemjuhatajaks
Vajaduse korral rajatakse kaetud käiguteed või keelustatakse pääs ohualale. Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende varisemine või allakukkumine. Töötamine redelil Redelid peavad olema üldjuhul tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Pinnas, kuhu redel paigutatakse, peab olema tasandatud. Kõrgusest kukkumise oht Kukkumise vältimiseks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema vähemalt ühe meetri kõrgusel paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Kaitsepiirded tuleb paigaldada selliste töölavade või käiguteede vabadele külgedele, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesu
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
