nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene.USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta endale korteri,külmkapi ja sõiduauto Ford T.Paraku oli 1920.aastate majandusedu näiline.Sissetulekud olid väiksed ja rahapuudust korvati laenudega.Raha laenati nii kaupade ostmiseks kui ka äri alustamiseks.Üliagar laenamine maksis hiljem valusasti kätte. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök.Algas majanduskriis.Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid egevuse ja miljonid inimesed jäid tööta ning kaotasid sissetuleku.Selle põhjusteks olid lahendamata majandusprobleemid,kaupade ületootmine(kaupu toodeti rohkem,kui inimesed suutsid neid osta),liigne laenamine.Kuna
Maailma majandus I ja II maailmasõja vahel Pikka mööda õnnestus kõikidel riikidel sõjajärgsest raskest olukorrast välja tulla ning ehtiada oma majandus uuesti üles. See tähendas ka elutingimuste paranemist, oldi võimelised rohkem ostma, eriti arenes autode, elektri-ning keemiakaupade tootmine. Hakati kasutama konveiereid. Eelkõige arenes USAmajandus, usuti, et see õitseng kestab igavesti. Vaesemad inimesed ei suutnud endale asju osta ning rahapuudust korvati laenudega. See maksis hiljem kätte. 1929. algas võimas tagasilöök. Tuhanded tehased suleti, miljonid jäid tööta. Ülemaailmse majanduskriisi PÕHJUSED: Maailmamajanduse kohanematus: I MS oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed tarbida suutsid. Vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil
kergekäeliselt laene. Peapõhjuseks on pakutud seda, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Kui riik oleks kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks võinud saadud raha kasutada vaesemate inimeste toetamiseks. Nii oleks ka vaesemate ostujõud paranenud ning ületootmist poleks tekkinud. 9. Miks levis majanduskriis üle maailma? Sest alguses oli majanduses õitseng. Inimesed said osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto. Rahapuudust korvati laenudega ning uus trend oli ka järelmaks, mis ei kohustanud kohe kogu raha välja käima. Elavnes ka väärtpaberitega spekuleerimine börsidel. inimesed ostsisd väärtpabereid (aktsiaid, võlakirju) odavamalt ning müüsid kallimalt maha. Kuid hiljem üliagar laenamine maksis valusalt kätte. Tekkis lõhe tarbekaupade hulgityootmise ning elanikonna ostuvõime vahel. Ehk kaupa oli rohkem kui inimesed suutsid osta ning siin ei aidanud reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine
ÜRO eelkäija. Lääneriigid vaidlesid NSVLiga Teise rinde küsimuses. Stalind soovis, et kui Hitler 1941.a NSVLilse kallale tungis, et teised riigid aitaksid NSVLi (et avatakse Teine rinne Saksamaa peaks siis kahel rindel võitlema). Aga lääneriigid, et nad võivad võidelda, kuid NSVLi ei tasu sõprusringkonda võtta. Lääneriigid viivitasid Teise ringe avamisega sihilikult. Lääneriikide abi NSVLile: Teise rinde puudumine korvati NSVLile materiaalse abistusega. 2 abiteed Põhja-Jäämeri ja Iraan(1941 oli Iraan okupeeritud Inglismaa ja NSVLi poolt). Eelkõige tarniti relvastust Lend-Leas'i e laenulepingu kaudu. NSVLi aidati ka muuga (nafta tooted, tööpingid, toiduained-lihakonserv, suhkur, taimeõli, munapulbrit. Kokkuvõtteks tarniti NSVL-i USA poolt 11miljardi dollari väärtuses kaupa. Strateegiline pommitamine Saksamaa purustamine
Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale tulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kellest või kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakondsuse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lõuna- Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Türgist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005)
Suverehvide ostmine autokauplusest. Juhtumi kirjeldus. Enne kevade saabumist uuris Interneti kaudu auto-omanik uusi suverehve,kuna vanad olid juba suhteliselt kulunud. Leidnud sobivad otsustas ta poodi asja lähemalt uurima minna. Räägiti hinnast ja sellest, millal rehvid toodetud on ja kas on ka head ning millised on omadused. Klient lubas veel natuke mõelda, kui pöördus sama päeva õhtul uuesti poodi tagasi, et rehvid ära osta. Müüja oli rehve väga kiitnud ning öelnud,et tegemist on Saksamaal ühe enim müüdud rehvimargiga ning ütles, et saab teha ka väikese allahindluse. Loomulikult oli klient väga rahul, et saab head rehvid mõistlikku hinna eest ning müüja teeb veel allahindluse ka. Samal ajal kui klient ja teenindaja arveldasid,panid teised poes olevad müüjad kliendi ostetud rehvid suurtesse kilekottidesse (eesmärgiga,et kui need auto pagasiruumi pannakse, seda ära ei määriks). Klient sõitis koju ning asetas rehvid garaazi, kuna v...
Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust, Saksamaale on iseloomulikud väikese ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvusvaheliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale rulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakonsuse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn. Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lääne- Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Türgist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakonsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005)
14 sajandil katkuepideemia tõttu. Taudi levitasid rotid ja kirbud. See tõi kaaasa majandusliku languse ja u. 30 miljonit inimest suri Euroopas. Levikuaastad euroopas on 1347-1349 (-52). ¼ - 1/3 rahvastikust vähenes. Olukord oli kriitiline, sest polnud laipu kuskile matta ning linnade hügieenitingimused muutusid halvemaks. Varsti suurenes ka talupoegade rahulolematus. Seoses elanikkonna vähenemise langesid mõisnike renditulud, mida korvati kõrgemate rendihindadega. See tõi kaasa talurahva rahtused. Prantsusmaal Žakertii. Inglismal Wat Tyleri ülestõus. Ülestõusude tulemuseni vabastati Inglismaal ja Prantsusmaal talupojad pärisorjusest. Prantsusmaa oli ühtne riik ja valitses Valois'de dünastia, aga samas Inglismaal ühtsus puudus, sest seal toimus võimuvõitlus kahe suguvõsa vahel. Võimuvõitlus toimus 30 aastat ja tuntakse seda
saadeti 545 taas It´sse, ent talle ei antud piisavalt varustust ülestõusu mahasurumiseks. 546 vallutasid idagoodid Rooma tagasi. Püsiva edu saavutamiseks oleks läinud vaja tuduvalt suuremat sõjaväge. 552 saabus It´sse Nasrese juhtimisel tunduvalt suurem bütsantsi sõjavägi. 554 oli It ja osa Lõ – Hisp taas B käes. Rooma impeerium oli taastatud. Rooma oli inimtühi oht: röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le. Suuri kulutusi korvati kõrgete maksudega muutis talupojad keskvõimu suhtes vaenulikuks. Vallutatud L – R alasid ei suudetud kaua enda käes hoida. P – Aafrika loovutati araabia kalifaadile 640ndatel (viimane ala). 3) võitlus ülemvõimu pärast Lähis – idas – alates 606 hakkas Pärsia hõivama I – R provintse. 619 aastaks oli Väike – Aasia ja Egiptus Pärsia käes. Herakleitos I (610 – 638) õnnestus oma laevastikuga piki V – A rannikut seilates tungida 623
NSVL-s küüditati terveid rahvaid süüdistatuna koostöös vaenlasega. Kriimi tatarlased, tsentseenid, ingusid. Sõja algul lahkusid Euroopa inimesed sakslaste kartuses kodumaalt. Sõja lõpus vallandas venelaste pealetung suure põgenikevoolu Läände. Pärast sõja lõppu algas inimeste ümberpaigutamine. Võitjad näiteks viisid Poolast, Tsehhist ja mujalt välja kõik sakslased, kes asustati Saksa aladele. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $ (USA 21% sellest). Majanduses korvati sõjakahjud kiiresti täna tööstuslik-tehn progressile (1948 aastaks sõjaeelne tase). Euroopa kaotas pärast soda juhtpositsiooni majanduses USAle (meenuta Marshalli plaani). Idablokimaades, mis sattusid NSVL mõju alla, algas tööstuse eelisarendamine, plaanimajandus, tarbekaupade tootmine teisejärguline elatustaseme lagus. Ülemaailmse rahu kindlustamiseks asutati ÜRO- 1945 suvel otsustati selle loomine San Francisco konverentsil. 51 liikmesriiki moodustasid ÜRO Peaasamblee
annaabi.ee 
