flustered… 11. Kettle – kann - …put on the kettle… 12. Dwarf – päkapikk - It was a dwarf… 13. Depredations – laastamistöö - …the depredations of dragons… 14. Morsel – suutäis - …for his after-supper morsel. 15. Throng – rahvamass- Throng! 16. Bewildered – hämmingus - …altogether bewildered and bewuthered… 17. Jerk – jõnks - … pulled open the door with a jerk… 18. Haughty – upsakas - Thorin indeed was very haughty,… 19. Frowning – kulmu kortsutamine - …and stopped frowning. 20. Parlour – külalistetuba - …small tables into the parlour… 21.
aine suhtes osakestevahelise jõu suhtes. Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka takistusjõuks, sest hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti. Müü on hõõrdetegur. 6. Elastsusjõud deformeerumisel tekkiv jõud. Vastassuunaline ja võrdne jõuga, mis teda deformeerib. a. Elastne ja plastne deformatsioon. PLASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (plastiliini voolimine, paberi kortsutamine) ELASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (vedru kokkusurumine) b. Deformatsiooniliigid (tõmbe- ehk pikenemine, surve- ehk lühenemine, painde-, väände- ja nihkedeformatsioon) c. Hooke'i seadus: - elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega, kus k= jäikus, deltal= keha lineaarmõõtme muut. Vastassuunaline deformeeruva jõuga 7. Ringliikumise kirjeldamine(planeetide tiirlemine ümber tähtede, elektronide tiirlemine
Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 2) Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). 6.Mis on elastsusjõud ning millest on see tingitud: Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
intensiivsust. Kontekstist peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Deformatsioonid jagunevad: 1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1.2 Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). Varras on ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust. Vardad võivad olla nii sirged kui kõverad, nii jääva kui muutuva ristlõikega. 1
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine
Kanga üldmulje on oma pehmuse tõttu luksuslik. Traditsiooniliselt tehtud siidist, kuid tänapäeval peaaegu Kleidid, seelikud, igast kiust. jakid, vestid, padjad, Samet Meenutab värskelt mööbli polsterdus, niidetud muru. kodu sisustus Kergesti kahjustatav ja kortsutamine ning kokkuvoltimine- katsumine madaldavad kanga pinda. Merseriseeritud puuvill, millel on läige ja sära, meenutades atlassi. Kangas on pehme, Voodipesu, jakkide hea langevusega, Satiin vooder, vintage lõimelise sidusega välimusega rõivad ning keskmise raskusega
elastsusjõud, keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra . Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m 6)Deformatsiooni liigid . Deformatsioonid jagunevad plastseteks ja elastseteks . Plastilised deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu(näiteks plastiliini voolimine , paberi kortsutamine) . Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad(näiteks vedru kokkusurumine) . 7)Millega võrdub kiirenduste suhe ? Keha masside pöördsuhtega . a1/a2=m1/m2 . 8)Mis on inerts ? Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu . 9)Sõnasta Newtoni I seadus .
Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbicularis oris ümber suu, algus vastavate avamist ja
Võimalik, et teil tuleb hoida tallad kõvasti maas ning käed selja taga. Olles rääkinud paar minutit, lubage endal kasutada žeste ning pange tähele erinevust (McKay 1998: 58-59). 8 1.4. NÄOILME Nägu on inimese väljendusrikkam kehaosa. Näoilmest oleneb, kuidas sõnumit mõistetakse. Näoilmega kõnelemiseks on lugematuid võimalusi – põskede pungitamine, lauba kortsutamine, silmade kinnipigistamine. Kõige tähtsam näoilme on naeratus. Neratuse vastu ei saa meist mitte ükski. Kes piisavalt kaua ja veenvalt naeratab, muudab ka kõige karmima bossi leebeks, paneb ebasõbraliku müüja õhetama ja tunneb end ise samas hoopis paremini. Esmamulje jaoks on silmside otsustava tähtsusega. Kui tahate jätta positiivset muljet, siis naeratage. Kui teil on kellegagi kana kitkuda, siis kaotage enne sõnasõda naeratus näolt. Mõnel inimesel on loomulik naeratus
4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes 5)lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel; eriti oluline protesess sünnieelsel perioodil- loode neelab siis ööpäevas ~0,5 l lootevett ja eritab sellesse sama palju uriini; lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse, temp.muutuste eest Kolmanda arengukuu lõpuks 1)kõige suurem loote pea 2)nahk väga õhuke 3)loode hakkab ennast liigutama-varvaste kõverdamine, osaesise naha kortsutamine, pöidla imemine Neljas arengukuu 1)algab luude kujunemine 2)loode aktiivsem 4)võimalik eristada juba sugu Viies arengukuu 1)emagi hakkab tundma loote liigutusi 2)kasvamine aeglustub 3)kuulda juba ka südamelööke 4)loode kuuleb, tajub ema häält Kuues arengukuu 1)nahk voldiline, sest kasvab teistest organitest kiiremini 2)selgesti eristatavad silmad, kulmud Seitsmes arengukuu 1)naha alla hakkab moodustuma rasvkude, loote kehavormid muutuvad ümaramaks
Laiutan imestusest käsi, naeratan, keerutan akna ees ja jään merd vaatama. Viskan voodile pikali ja jään magama. Kehitan õlgu, astun aeglaselt toa poole, vangutan pead. Pistan käed taskusse, kus nad tõmbuvad rusikasse. Kehitan õlgu, kratsin nina ja podisen oma ette. Istun hoogsalt esimesel võimalusel. · Sõrmede trummeldamine- ootamisest tüdinenud, närviline · Kella vaatamine kiirustamist · Kulm kortsutamine- arusaamatust · Naermine- heatujuline · Ei vaata otsa pole endas kindel · Kõvasti kokkupigistatud huuled väga ärritatud või vihane · Õlad längus, pea maas kurvastus, ettetaedmatus · Käed risti rinnal või puusas valmis oma õiguste eest võitlema · Kätega vehkima agressiivne ja mitte mõistev teiste suhtes · Üksisilmi vahtimine kahtlustav, usutlev mõndadel juhtudel ka valelik · Pidulik soeng ja riietus - emotsionaalselt häälestatud, viisakas
meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne. Samamoodi saab klienditeenindaja kliendi kehakeelt ,,lugedes" mõista tema meeleolu ja valida sellest lähtuvalt õige suhtlusviis. Mida ütlevad teenindajale järgmised kliendi mitteverbaalsed signaalid ja kuidas peaks ta neile reageerima? · sõrmede trummeldamine · kätega vehkimine · kella vaatamine · kõrgendatud ja kiire hääletoon · kulmu kortsutamine · käed risti rinnal või puusas · pidulik soeng ja riietus Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada väga palju olulist (nt kas neil on kiire, kas nad on rõõmsad või rahulolematud jne) selleks, et neid väga hästi teenindada. Hääletoon ja kiirus ütlevad sageli palju rohkem kui lihtsalt sõnad, mida öeldi. Miimika
• Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse taktiilne tajumine. • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas VII Näonärv (lad.k. nervus facialis) • Motoorika: silmade sulgemine, kulmude kortsutamine, naeratus, mossitus, põskede täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele • Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise vähenemine • Vähenenud salivatsioon • Sensoorika: keele eesmise ⅔ maitsetundlikkus • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas IX Keele-neelunärv (lad.k. nervus glossopharyngeus)
Mehed katkestavad naisi, segavad oma jutuga vahele. Seejuures katkestavad mehed rohkem naisi kui teisi mehi. Arvatakse, et selle taga on meeste arusaam, et kui nad räägivad nais(t)ega, siis tunnevad mehed, et neil on õigus rohkem rääkida – nad tunnevad, et on naistest üle. Naised annavad vestluses rohkem tagasisidet kui mehed. Tagasisidega näitavad nad seda, et nad kuulavad, nt mhmh, ja-jah, noogutused, naeratused, kulmu kortsutamine jne. Tagasisidega panevad naised rääkija rohkem rääkima, kuna rääkija tunneb end kindlalt, sest teda kuulatakse. Võib nt proovida anda eri koguses tagasisidet ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. Kui on vähe tagasisidet, siis muutuvad rääkijad ebakindlaks, hakkavad kõhklema, jäävad vait, lõpetavad jutu kiiresti. Naised kasutavad rohkem täitesõnu, tingivat kõneviisi. Nt nagu, ma arvan, läheksin jne, võib-olla, tõesti, ehk, äkki jne
- Eneseavamine - Kuulamisoskused - Küsitlusoskused - Enesekehtestamine - Mõjutamine ja veenmine - Läbirääkimiste pidamine - Tagasiside andmine - Kriitiline tagasiside - Tunnustav tagasiside - Prokseemika (ruumi kasutamise oskus) - Suhtlemisvahendite oskuslik kasutamine: mikrooskused Mitteverbaalsed mitte-toetavad käitumised - Pilk: eemale vaatamine, silmside puudub - Distants liig suur/liiga väike - Kehahoiak eemale partnerist - Näoilmes: muie, irvitamine, põrnitsemine, kulmu kortsutamine jms - Kõne: ebameeldiv hääletoon, kõne liiga kiire või liiga aeglane Mittetoetavad verbaalsed suhtlemisviisid - Kuulamisest hoidumine (ignoreerimine) - Vestlusteema muutmine - Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) Kriitiline tegur, mis mõjutab suhtlemist väga palju! Hinnangud enamasti ei innusta ega paranda suhet! Tuleks jälgida kuidas ja millal nendega toimetada. -moraliseerimine - Võltsrahustamine (küll kõik saab korda)
annaabi.ee 
