TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4
2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned • Konstruktiivse lahenduse järgi – kandvate seintega hooned, karkasshooned
PRAGUDE ENNETAMINE • kujumuutuste ülekandmine liikumisvuukidele • tarindi tugevdamine armatuuri lisamisega LIIKUMISVUUKIDE ASUKOHAD Liikisvuugid tehakse kohtadesse, kus müüri vaba liikumine on häiritud: • nurkadese • ehitusliku liikumisvuugi kohale • konstruktsiooni muutuste kohale • ehituskõrguste muutuste (üle 3m) kohale • seina paksuse muutumise kohale • erinevate koormustega ehitusosade vahele (korruselisuse muutus) • seina suurte jäikuserinevuste (avaused) lähedale. 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 17 VAJUMISVUUK ½ - KIVI SULUNDIGA VAJUMISVUUK VERTIKAALSED LIIKUMISVUUGID • Pikad voodrimüürid jagatakse liikumisvuukidega sellisteks osadeks, et mahumuutused ei tekitaks pragusid
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ...........
Ehitusluba võib taotleda kas ehitaja-omanik ise või projekteerija. Mõlemad varjandid on kasutusel. Praegu antakse ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel, st et eriosades projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised. Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi tsiviilhooned, tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3. Unikaalsuse järgi unikaalhooned(ehitatud eriprojektide järgi),masshooned (ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike-ja suurplokk,paneel). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned. Hoonetele esitatavad põhinõuded. 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3
II Põllumajandusmaad III Metsamaad IV Looduslik rohumaa V Muu maa. I Oleneb linnast või asulast, on kehtestatud baashinnad m2 kohta Tallinn 80 EEK/m2, Tartu 37 EEK/m2, Pärnu 27 EEK/m2 Omavalitsusel õigus korrigeerida baashindasid, riigikogu kinnitab. Linn jaotatakse tsoonideks, eraldi hinnad äri-, tööstus-, elamumaa. Ka kaugus linna keskusest, elamumaa Tartus 60, 45, 30 ja 15 EEK/m2 Ärimaa Tartus 2000 EEK/m2, müügihind sõltub nõudmisest-pakkumisest. Tartu Annelinnas lisandub majade korruselisuse koefitsient kuni 3,0. Senini kehtivad 1991. a. Baashinnad. II Põllumaal sõltuvalt maa boniteedist 2 arvutamise valemit (ha). 1. Boniteet 5...25 hindepunkti Mh = [50*(B-5)+L*1000]*A 2. Boniteet üle 25 hindepunkti Mh = [300*(B-25)+1000+L*1000]*A B maa boniteet L lisakulude koefitsient A asukoha koefitsient III Metsamaal leitakse maksustamishind metsakasvukohatüübi järgi (ha), ei arvestata metsa boniteeti (Raba 1000 EEK/ha, kõdusoo 3400 EEK/ha, sinilille 5083 EEK/ha,
..välisseinad peavad Riivtalad-kulgevad kas piki/põiki hoonet ja nende ülesandeks -tsiviil-tööstus-põllumajandushooned, olema küllalt soojapidavad. on vahelagedelt tuleva koormuse ülekandmine postidele. 2)Korruselisuse Riivtalade ja postide ühendussõlmed.
hooned ületavad lisades 2 ja 5 toodud piirväärtusi; 5) pindalalt suurtes või suure põlemiskoormusega, kuid seejuures vähevalvatavates ruumides, milles tekkiv tuli võib ohustada ümbrust või põhjustada märgatavat ainelist kahju või asendamatute kultuuriväärtuste hävimist; 6) TP2-klassi kolme- ja neljakorruseliste hoonete trepikodades, mille materjalid vastavad tuletundlikkuse klassile D-s2,d2 ning ehitise korruse pindala, korruselisuse või muude põhjuste tõttu on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööde läbiviimine ohtlik. · (2) Kaheksa- ja enamakorruselise ehitise igas trepikojas peab olema kuivtõusutoru päästetööde jaoks. · § 36. Turvavalgustus · (1) Turvavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral: 1) kasutajatel lahkuda ohustatud kohast; 2) kasutajatel enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlikud protsessid; 3) teha päästetöid.
4373 1381 Joonis 4.3 Hoone korruselisuse mõju korteri õhulekkearvu q50 (vasakul) ja korteri õhuvahetuskordsuse n50 (paremal) suurusele. Varasemates suurpaneel-korterelamute ja telliskorterelamute ehitustehnilise seisukorra uuringutes mõõdeti hoonepiirete õhupidavust analoogselt praeguse uuringuga. Kui tellis- ja suurpaneel-korterelamute õhupidavuse mõõtmistulemustes osas suuri erinevusi ei ole, siis palkkorterelamute hoonepiirded on oluliselt suurema õhulekkega (vt. Tabel 4.5)
annaabi.ee 
