ÄHMANE või VÕIMALIK TULETIS Tähendusseos alussõnaga ei ole selge v ootuspärane; alussõna ei ole tuntud; alussõna ei ole lekseem, vaid kinnistüvi; alussõnas on toimunud fonoloogilisi muutusi, mis ei võimalda seda üheselt samastada oletatava alussõna tüüpilise tüvekujuga; sõnal ei ole alussõna, küll aga tähenduselt lähedane samatüveline korrelaat. Nt. emis, vetikas, loom EI OLE TULETIS. Ei ole alussõna ega tähenduse poolest kokku kuuluvaid korrelaate. Sõna ei saa pidada tuletiseks kui juurtüvi on unikaalne, nii et seda ei ole võimalik tänapäeva keeles seostada ühegi teise sõnaga. Nt. nugis, vasikas, rõõm 19. LAENSÕNAD on üldiselt muganenud eesti keele fonoloogilise ja sõnastruktuuriga. Mida vanem laensõna, seda muganenum. Osa mitmesilbilistest laensõnadest on kohanenud keele varasemate liiteliste sõnastruktuuridega ja meenutavad oma kuju poolest tuletisi. Erinevus on selles, et laensõnal ei ole
Selles samas tsüklis on Alliksaare luuletuse eripäraks veel ääretult pikad ja lohisevad pealkirjad, milles on meeldivalt aforistlik sõnaseade ning julge metafooride kasutamine. Kõik see annab tunnistust paindlikust keeletajust. Mõned pealkirjad: „Fragment lauakõnest totruse 13 juubelidineel, mis korraldati siis, kui selgus, et peiesid pidada on veel vara“, „Staatilis- ekstaatilis-pragmaatilisi korrelaate, mis annavad mõnedest asjadest ülevaate“ ja „Kui järele anda, siis nii, et köie teises otsas kõlkuv kuju kukuks pikali ehk Kui kohtad kohtlasi, ära sellepärast kohe kohku“. 1.3. „Hetkede surematus“ Luule muutub vägagi keelemänguliseks ning traditsioonilised jooned on miinimumini kahandatud. Keelekasutus on kohati väga spetsiifiline ning sõnadele ei oskagi kohe õiget tähendust leida. Poeedi fantaasialendu pole kohati miski pidurdanud ning seosed lausete vahel
Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega
hindamiseks. - Erinevus ise - Ei ole ainult vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus - Tekib väga erinevate tunnuste peale - Tekib ka stiimuli ärajäämise peale st töötab ennustuste peal - Mõõdetakse EEG ja MEG-ga - Võimas tööriist Mille poolest on MMN närviteadusele kasulik ja milles seisneb MMN-i rakendusväärtus? „Primitiivne intelligentsus“; omab kliinilisi korrelaate glutamaadiga, võimaldab tuvastada neuropatoloogilisi muutusi. Nikotiini tarvitamine parandab lahknegatiivsust, meeleoluhäirete ja ainetega madaldab. Nt nälg parandab lahknevusnegatiivsust, paneb kiiresti rohkem märkama. Nägude äratundmine Mida on teada tuttavate ja võõraste nägude äratundmise kohta? Nägu ja nimi. Nägude äratundmine nõuab terviklikku analüüsi – identifitseerimine mitte kategoriseerimine. See on
- Tekib väga erinevate tunnuste erinevuse peale - Tekib ka stiimuli ärajäämisele, kuulmises 150ms aja sees - Tekib ka abstraktsete joonte erinevuse peale - Eeldatavad generaatorid (kuulmises): frontaalne ja supratemporaalne piirkond vastavalt tahtmatu tähelepanu suunamise ja helianalüüsi ülesandega - Varane (jooned) ja hilisem (sisu) MMN - MMN on primitiivne intelligentsus - Omab kliinilise korrelaate, seotud NMDAR-süsteemiga Tähelepanust sõltuvumatust saab kontrollida eksperimentaalselt - RT ülesanne – reageerida keskosa liikumisele kas ignoreerides või jälgides tausta - Tähelepanu kontrollimine post-hoc andmete pealt – kas esinev tunnuseid mis viitavad tähelepanulistele protsessidele - Sõltumatust töötlusressursside olemasolust saab demonstreerida selle ressursi hõivamisega
seleta, kuidas on sinna tekkinud teadvus. 3. Seetõttu ei saa kasutada ka järeldust: faktidest aju kohta ei saa järeldada fakte teadvuse kohta. Kriitikat: McGinn ei ole näidanud, et me ei saa põhimõtteliselt avastada ajuomadust, mis seletaks teadvust. Ajuprotsess ei käsitleta isoleeritult, vaid võrreldakse alatasa ajufakte ja teadvusfakte. Vähemalt teadvuse neuraalseid korrelaate saab sel teel kindlaks teha. Teadvuse saladus. McGinn: teadvuse saladus jääb suletuks iga mõistuse jaoks, mille mõisted on moodustatud eelnimetatud kolmel teel (introspektsioon, vaatlus ja järeldus) ning kelle teadvus sarnaneb inimteadvusele. Aga võib leiduda olendeid, kelle mõisted on moodustatud teisel viisil ja kelle tunnetusele see omadus on avatud. Objektiivselt ei pruugi teadvus olla midagi väga keerulist, kuid keeruline ja salapärane on see aga just meie mõistuse tüübile
Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja. Erinevatel elukutsetel on erinev g tase. Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel. Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -.30 jne kuni keerulisemate ülesannetega kuni -.50 Samuti intelligentsematel väiksem SD. Samas, asi EI ole lahendamiskiiruses. EEG’s on leitud korrelaate P300 kompleksis (väiksem latents, suurem ampituud) Pea suurus .20, Aju maht .50 Soolise erinevuse paradoks- Suurema g laadungiga ülesanded aktiveerivad rohkem prefrontaalkoort. Aju efektiivsem metabolism ( korrelatsioonid ca -.70) 34 General fitness faktor? – seosed kehalise sümmeetria ja IQ vahel
Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega
Selleks, et seda teha, peab aju suutma informatsiooni kokku sõlmima, sest ajus on info ,,laiali killustatud". Näiteks objekti kuju, suuruse ja värviga tegelevad aju erinevad piirkonnad. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega
annaabi.ee 
