Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased. Ka Oidipus proovis saatust eirata. Kui oraakel ütles, et ta on mõrvariks oma isale põgenes ta Korinthosest. See, et ta tegi sama vea, mis Laioski, tegi ta elu veel traagilisemaks. Vanasõnagi ütleb: "Nagu isa, nõnda poeg." Neile mõlemale oli saatus määrat...
• Algas sajandeid kestnud „tume ajajärk“ Linnriikide kultuur - algus • Kreeka ajaloo järgmine hiilgeaeg • Algas umbes 8. sajandil e. Kr • Maakondades hakati looma linnriike ehk poliseid • Linn ja seda ümbritsev maa-ala • Polise keskuseks oli kindlus ehk akropol • Üldiselt olid polised üksteisest sõltumatud • Tänu erimeelsustele sõditi omavahel väga tihti • Tuntumad linnriigid olid: • Sparta • Ateena • Mileetos • Korinthos • Linnriigid hakkasid kiiresti otsima uusi maid • Põhjuseks Kreeka sobimatus põllumajanduseks • Sobivad maad leiti Itaalias, Hispaanias ja mujal • Rajati asulad ehk kolooniad • Hiljem paljud asulad iseseisvusid Poliste valitsemine • Poliitika – kõik, mis seotud linna valitsemisega • Kodanik – linnaelanik, kellel oli õigus valitsemisest osa võtta • Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad
Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik 8.-7.saj Sõjakäigud: Herodotos historia (5.saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia) Kirjalikud: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades. Tähtsus hilisematele aegadele. Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J.Winckelmann (tervikpilt antiikaja arengus), John Frazer ingl k
Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) 15 Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10
2) sport- hakati pidama olümpiamänge, mille ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, peeti Zeusi auks 3) filosoofia- Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristotelese. 4) matemaatika- pythagorose teoreem 5) ajalookirjutus- Herodotos ,,ajaloo isa" kirjutas raamatu ,,Histooria", mis rääkis Kreeka-Pärsia sõdadest 6) arhitektuur- arenes välja kolm sambatüüpi: Joonia, Dooria ja Korinthos, sambad olid olulised osad templitele, mida ehitati erinevate jumalate auks palju II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium- küngas millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus Foorum- rahva kogunemis väljaks ja turuplats Senat- eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad Konsul- kõrgeim võimukandja Rooma riigis, neid valiti rahvakoosolekul kaks Vabariik- riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik
Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, 9 Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake)
järgi olid Kisi kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised. tähtsamad Kreeka linnriigid Sparta Ateena Lõuna-Kreekas Korinthos Mileetos Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros.
järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised. tähtsamad Kreeka linnriigid Sparta Ateena Lõuna-Kreekas Korinthos Mileetos Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros.
Talupojad ei elanud maal , selle sõna otsese mõttes, Linnriik oli suhteliselt väike väiksemate poliste puhul, suuri külasid väljaspool linna ei olnudki, kuna tegemist oli tasandikud kus läbi minna oli u 10 km , oluline osa elas linnas, ja põllud oli linna ümber. Linnad kasvasid järkjärgult, jäid arhailise perioodi lõpuni ja jäid klassikalises perioodis suurte külade tasemele, millest osa küll kujutas. Suuremad on Korinthos, Argos, Mileetos, Athena, arhailise lõpul linnad mille elanikkonnd ületas üle 10 tuhande piiri, lääne pool Sürakuusa, Krooton. Olid Akropolis(üleminelinn) ja muu asula selle all. Akropolis olid kindlustatud kas siis täielikult või osaliselt, nagu järsud nõlvad, osa linnu olid ka müüridega ümbritsetud, nt athena puhul on kahtalasi kas ateenal oli enne 5 saj müürid akropolil olid küll. Linna
aega ja seal oli naise ja mehe matus. Ülejäänud hooned olid tagasihoidlikumad. Positiivsest poolest oli raua kasutuse levik ja geomeetriline keraamika. Leidude koha pealt leitakse potikilde kõige rohkem. Sidemed muu maailmaga olid suht tagasihoidlikud Uus areng tuli 8.saj alates Arhailine ajajärk 8-5 saj, Kreeka tsivilisatsioon taasesilekerkimine ja kujunes välja nii nagu me seda teame. 8.saj nö revolutsioon, kiire areng. Ilmnevad suuremad asulad, protolinnad, nt Ateena, Argos, Korinthos jt linnad. Algselt võib rääkida nende puhul vaid suurest küladest. Lisaks linnadele kerkivad esile rikkad hauad. On endiselt geomeetriliselt kaunistatud vaase, aga nüüd on need juba monumentaalsemad. St on ka aristokraatia esiletõus. On ka uuesti jälgi templitest. Pikk hoone, mis on sammastega piiratud st oli see tüüp, mis hiljemgi, aga sel ajal olid need veel puust. Lisaks kohalikele pühamutele olid ka Delfi (8sja II pool rikkalikud annetused) Olümpia (9.saj)
annaabi.ee 
