Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade
Australopithecus ,,lõunainimahv" Sander Toop 9b. Kes on australopiteek? täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuseHominina perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli Australopithecus africanus (,,Aafrika lõunainimahv"), kes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebMiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta on saadudTansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensis'ele (,,Afari lõunainimahv"). Kuigi A. afarensis olibipedaalne, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõr...
Veiste seedeelundkonna iseärasused Seedetüübi poolest erinevad mäletsejalised tunduvalt mittemäletsejalistest. Kuid ka mittemäletsejaliste seas on loomaliike, kelle seedetüüp sarnaneb rohkem mäletsejaliste kui mittemäletsejaliste omaga. Need on hobune, eesel ja küülik. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad
mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel
Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda
imendub läbi kiideka verre, enamik aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Libedikust läheb edasi pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedetrakti kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool. Sööda toitained lõhustuvad loomade seedetraktis mehhaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste tegurite mõjul. Mäletsejaliste eesmaod võimaldavad kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Vats kujutab endast suurt käärimistõrt, kus paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora abil toimuvad ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Mäletsejalised ei toitu üksnes söötadega saadud
teatritaolisi ajalisi protsesse või rituaale. Happeningideks hakati nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ning mis püüavad kaasata publikut. Sooviti ületada elu ja kunsti piiri. Liikumine "Fluxus". Esindajad: Yoko Ono Nam June Paik Joseph Beuys (tuntuim esindaja) Gilbert ja George Antivormiline kunst loobuti stabiilsetest geomeetrilistest vormidest ning toodi näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Samuti kasutati laest rippuvaid ribasid jms. Mõnikord loodi amorfsetest materjalidest installatsioone. Oli antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeles materjali muutlikkusega. Kasutati vatti, liiva, hobuseid, kile, lehti, vitsakimpe, rohtu jne. Esindajad: Robert Morris Eva Hesse Richard Serra Jannis Kounellis (hobused) Piero Manzoni Mario Merz
ohtu. Reoveesetet stabiliseeritakse mitmel moel: o Aeroobne stabiliseerimine vedelat setet õhustatakse 15 ööpäeva 15 kraadi juures kuni orgaanilised ained hapenduvad. Hapnikukulu 1,5-2 kg O2/kg BHT o Kompostimine orgaanilise aine aeroobse lagunemise protsess, milles osalevad bakteri, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku, seetõttu tuleb sette hulka segada koredat, poorsust suurendavat nn tugiainet: hakkpuitu, saepuru, põhku jms. Hooldatud kompost soojeneb ja temp püsib 50-60 kraadi vahemikus pikemat aega. Kui temp üle 55 kraadi, siis hukkub enamik tõvestavatest organismidest ja taimehaiguste põhjustajaist. o Anaeroobne kääritamine viiakse läbi metaantankides, kus käärimise tulemusena orgaaniline aine laguneb metaanibakterite toimel. On 2 sobivat
Performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri. Etendus e. performance on siiski happening'iga võrreldes plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Mõned etendused on hiljem siiski püsivama vormiga teostele ainet andnud. 23) ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST Ameerikas loobus Robert Morris stabiilsetest geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Hiljem kasutas poolpehmeid aineid, näiteks laest või seintelt rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Sellist kindla vormita kunsti hakati nimetama antivormiliseks kunstiks ning teoseid vastavalt antivormideks. Teised kunstnikud tassisid näitusesaalidesse kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru rohi jne. Maalikunst
a) kõvas olekus 0,25÷0,6 Mpa b) püdelas olekus 0,1÷0,4 Mpa c) voolavas olekus ÷0,05 Mpa Esitatud kandevõimed on tinglikud suurused, nad kehtivad rajamissügavusel 2 m ja taldmiku laiusel 1 m, väikeelamute projekteerimisel tuleb antud suurusi korrutada teguriga 0,7 Liivade kandevõime on seda väiksem, mida koredamad nad on. Koredat liiva tugevdab kõige paremini vesi. Nõrku pinnaseid kohevat liiva ja pehmet savi saab tugevdada 10...20 cm killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Koostas: Meeli Kams 6 Hoone osad EPMÜ 2. VUNDAMENDID Vundamentide ülesanne on hoone koormuse kandmine aluspinnale. Vundamentidele mõjuvad:
vaimselt sugulaslikele ja osalt segunenud voolukestele. ANTIVORM Mõnikord oli voolude rajajate hulgas ka nimekaid kunstnikke, kui nad oma loomelaadi uundasid, äratasid nad rohkem tähelepanu kui uued üritajad. Nõnda said minimalismi tähtsad esindajad ROBERT MORRIS ja CARL ANDRÉ tuntuks ka minimalismi osaliselt eitavate edasiarendustega. Morris loobus juba 68-ndal aastal stabiilsetest, puhastest, geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda jm. koredat materjali. Hiljem on ta kasutanud poolpehmeid aineid, näiteks laest rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Mitmed teised kunstnikud ei jäänud Morrisele alla ja tassisid näitusesaalidesse antivormi nimetuse all kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita amorfseid või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms
sugulaslikele ja osalt segunenud voolukestele. ANTIVORM Mõnikord oli voolude rajajate hulgas ka nimekaid kunstnikke, kui nad oma loomelaadi uundasid, äratasid nad rohkem tähelepanu kui uued üritajad. Nõnda said minimalismi tähtsad esindajad ROBERT MORRIS ja CARL ANDRÉ tuntuks ka minimalismi osaliselt eitavate edasiarendustega. Morris loobus juba 68-ndal aastal stabiilsetest, puhastest, geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda jm. koredat materjali. Hiljem on ta kasutanud poolpehmeid aineid, näiteks laest rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Mitmed teised kunstnikud ei jäänud Morrisele alla ja tassisid näitusesaalidesse antivormi nimetuse all kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita amorfseid või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms. Mõnikord ehitati
1) väikekompostimiseks 2) tööstuslikuks kompostimiseks. Väikekompostimine toimub valdavalt koduaedades kompostihunnikus või spetsiaalses komposteris. Sisuliselt väikekompostimisega tegelevad ka paljud aiandusettevõtted, kes sel viisil käitlevad oma taimseid jääke ning tulemusena saavad väga vajalikku orgaanilist väetist. Alljärgnevalt lühiülevaade väikekompostimise põhimõtetest. Kompostihunniku põhjaks laotatakse ca 20 cm kiht peeni oksi või muud koredat materjali, mis tagab õhu läbipääsu. Edasi kihitatakse vaheldumisi peenemaid ja kergemini lagunevaid jäätmeid koredate jäätmetega. Sügisel riisutud lehti ei ole soovitav laotada üle 10 cm paksuse kihina – kihtide vahele tuleks paigutada koredamat materjali. Kui kompost tiheneb liigselt võib seda aiahargiga liigutada; ka võib vahele panna sõnnikut, turvast või mulda. Kuival ajal vajab kompostihunnik kastmist.
annaabi.ee 
