juhusliku veaga: r_{xx'} = var(T) / var(x) = var(T) / (var(T) + var(e)) * Kui r_{xx'} = 1, siis kõik mõõtmisel saadud erinevused vastavadki tegelikele, tõelistele erinevustele isikute vahel * kui r_{xx'} = 0.5, siis on vea osakaal sama suur kui tegelike erinevuste osakaal Reliaabluskoefitsient (r xx’ ) annab testitulemuste täpsuse suhtelise hinnangu Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid – * Pearsoni r * KR-20 * Cronbachi alfa 12. Testi reliaabluse liigid / hindamise meetodid. 1. kordustesti meetod - Kordustesti meetod hindab seda, mil määral samad inimesed saavad ühe ja sama testi korduval tegemisel ühesuguse skoori. Seda nimetatakse ka testi stabiilsuseks. (kasut. sageli) * Lihtsaim reliaabluse leidmise viis * Erinevus mitme testimise vahel peaks kajastama puhtalt mõõtmisviga * Arvutatakse Pearsoni r Kuid tuleb ka meeles pidada, et: * konsistentne kogemus võib ajas muutuda * testikogemus võib muuta isiku tõelist skoori (vastaja reaktiivsus!) ja seega tekitada
koordinatsiooni ehk tasakaalu häired, mõtlemis ja keskendumishäired. Haigus diagnoositakse esimese elukuu jooksul vastavate vereanalüüside ehk skriiningtestide alusel. Sriiningtestid võetakse kõigilt vastsündinutelt 3. elupäeval sünnitusmajas. Kui test on negatiivne, ei teatata sellest vanematele, kui aga positiivne, on kahtlus fenüülketonuuriale ja lapse vanematega võetakse ühendust ning tehakse kordustestid. Positiivse kordustesti korral on haigus tõenäoline. Positiivne veretesti vastus näitab, et lapse veres on liiga palju fenüülalaniini. Raviga alustatakse niipea, kui on selge, et tegemist on fenüülketonuuriaga. Haiguse raviks on spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Oluline on vähendada fenüülalaniini hulka toidus nii, et seda oleks just parajalt ei liiga palju ega ka liiga vähe, sest teda on tarvis
Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus. 10. Tooge näide arhiiviuurimuse kohta. Millisel puhul saaks seda meetodit kasutada? Statistilised registrid või andmebaasid; kirjalikud ülestähendused, kirjad, autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ..
tajuvõime, ruumilne ettekujutlusvõime jne. Inimese vaimset võimekust mõõdetakse sageli intelligentsustestide abil. Kaheks testi sobivuse ja headuse olulisemaks näitajaks on selle valiidsus(näitab, millisel määral test mõõdab just nimelt neid omadusi, milleks ta on ette nähtud, seega mõõtmisvahend peab olema hästi sobiv) ja reliaablus(garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused). Kokkuleppeliselt on testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõudeks r suurem kui 0,8. Wechsleri test – võimaldab esitada testi täitja vaimse profiili. Alla 70IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Kõige rohkem inimesi kelle IQ väärtus jääb 100 lähedale. See kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordaest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. 4.4 ISIKSUSE PATOLOOGIA Käitumise ja psüühika patoloogiga tegelevad psühhiaatria ja kliiniline ning patopsühholoogia.
vaimseteks võimeteks fluiidne intelligentsus – väljendub mõtlemise dünaamikas (kiirus, ümberlülitamine, veakindlus); areneb kuni 25.-30.eluaastani kristalliseerunud intelligentsus – omandatud ja settinud teadmised ja kogemused; arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid IQ – intelligentsuskvoot [IQ(saadud tulemus/norm)*100] testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8 seadumusi uuritakse ka testidega isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust
Saint Louis' uurijad korraldasid ka teise eksperimendi, kus samasuguses katses näidati üliõpilastele pilte kaks sekundit pärast edukat vastamist. Selgus, et inimeste aju töötles infot edasi ka üürikese pausi ajal. Kolmanda katseseeriaga soovisid uurijad välistada, et piltide kasutamine pani mõned sõnad teistest eristuma ja hõlbustas seetõttu meeldejätmist. Tulemused kinnitasid eelnevat: katsetes osalejad jätkasid kordustesti sooritamise ajal õppimist. Meeste ja naiste testisoorituste vahel psühholoogid olulisi erinevusi ei leidnud. Praegu jätkab Finn katseid, kus uuritakse positiivsete emotsioonide mõju õppimisvõimele. Seniste tulemuste kohaselt pole meeldivaid tundeid tekitavatel piltidel mälule erilist mõju. (Negatiivsed emotsioonid ..., 01.12.2012) 14 HEA TUJU HALVENDAB MÄLU Paljud inimesed on hädas sellega, et äsjakuuldu ununeb kohe. Missouri ülikooli psühholoogid
reliaablust kindlates tingimustes korduval kasutamisel saadud tulemuste stabiilsusega. Täieliku kontrollitulemuste kokkulangevust on suurema arvu testiküsimuste korral peaaegu võimatu saavutada. Tulemuste hajuvust võivad põhjustada ebamääraselt formuleeritud küsimused, õpilaste testi sooritamise oskused, õpimotivatsiooni varieeruvus jne. Praktikas saab testi reliaabluse üle otsustada selle põhjal, kuivõrd langevad kokku esialgsed ja väikese ajalise intervalli järel saadud kordustesti tulemused või siis iseloomustavat testi sisult ja ülesehituselt kopeeriva kontrollivahendiga saadud tulemused. Suurte lahkuminekute puhul ei saa pidada kasutatavat kontrollivahendit reliaabliks ning õpetajal tuleb välja selgtada, milles on põhjused. Kui õpetaja vastavaid samme ei astu, hakkavad õpilased peagi kahtlema tema kontrollvahendite ja meetodite objektiivsuses. Põhimeetodid
Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb. Reliaabluse liike: A) Testimeetodi puhul: -kordustesti reliaablus -paralleeltesti reliaablus -poolitusmeetodi reliaablus. B) Statistiline reliaablus näitab, kuivõrd on tulemus tingitud juhusest (kui suur on tõenäosus saada antud tulemus juhuslikult). Järeldavas statistikas kasutatavate meetodite ja testide abil leitakse, kas katse erinevate tingimustes saadud tulemuste erinevus on statistiliselt usaldusväärne. Kui erinevus on nii suur, et tema juhusliku saamise tõenäosus on väiksem kui 0,05 e. 1/20 (mis on
Testi reliaablus ehk usaldatavus näitab, kuivõrd hästi (kvaliteetselt) test mõõdab seda, mida ta mõõtma on määratud; mil määral ta on vaba mõõtmisvigadest. Usaldatavus avaldub (1) tulemuste stabiilsuses (korduva testimise puhul) ehk selles, et (2) kõigi testiülesannete lahendamine nõuab testitavalt ühtede ja samade võimete kasutamist ning selles, et (3) antud testi tulemused korreleeruvad teiste analoogiliste testide tulemustega. Testi reliaablust kontrollitakse (1) retesti (kordustesti), (2) paralleeltesti (kahe võrreldava testi sooritamisega, millest ühe usaldusväarsus on tuntud ja (3) testi poolitamise (testi kaheks võrdseks osaks jagamise) meetodeid kasutades. 3.2. Testi valiidsus (kehtivus) Testi valiidsus ehk kehtivus näitab, mil määral (millises lähenduses) test täidab seda otstarvet, milleks teda kasutatakse (ehk mil määral ta mõõdab seda omadust, mille mõõtmiseks ta arvatakse sobivat). Et
annaabi.ee 
