(nt toolide loopimist) ei tohi järele imiteerida Vihjepiltide näitamisel esitab õpetaja küsimusi Harjutamine on eelteismelistega vältimatu, see on oskuste arendamise ja õppimise üks põhialustest Keskenduda tuleb käitumisviisile, mitte isiksusele Õpilast ei tohi koormata liigse informatsiooniga, tuleb olla ootusrikas Negatiivsetelt mõtetelt tuleb üle osata minna positiivsele mõtteviisile Kordarikkuv käitumine võib väljendada lapse ebaõnnestunud katset leida endale sotsiaalne koht Lapsi tuleb õpetada endasse positiivselt uskuma teistega lävimiseks Julgustamine aitab lapsel arendada oma tugevaid külgi ning annab talle julgust ,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida midagi head Tugiõpilase roll on üsna tähtis Konstruktiivsed viisid Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine
Programmi põhijooneks on hariduslik lähenemine käitumuslikele muutustele. Selline käitumise õpetamine individuaalselt keskendub mudeldamisele, käitumisvihjetele, harjutamisele, päeviku pidamisele, tagasisidele ja enesekontrollile. Põhieesmärgiks on aidata õpilasel oma käitumist teadvustada ja omandada selle üle isiklikku kontrolli viisil, mis austaks teiste õigusi. Kui õpetaja tähendab, et lapse segav ja kordarikkuv käitumine ei parane tavapäraste esmaste meetmete abil, on vaja rakendada käitumistaastuse kava. Käitumistaastuse õpetaja otsutab, millised käitumisviisid tuleb sihtmärgiks seada. Põhimõtteliselt vajab sekkumist igasugune käitumine, mis olulisel määral segab teiste õpilaste turvalisuse tagamist, nende kohlemist ja õppimisvõimalusi. See raamat on soovitanud koostada õpetajal käitumistaastuse kava, mille põhjal aidata õpilasel nö taas jalad alla saada
Suurepärane raamat kõigile, kellel on kokkupuudet andekate lastega. Kõik vajalik info on selles raamatus olemas. 4. Bill Rogers ,, Taasleitud käitumine" ( 259 lk) Raamatus on käsitletud nii laste probleemse käitumise mõistmist kui ka neile sobiva käitumise õpetamist. Raamatus on suurepärase kopeeritavad töölehed. Raamatus on järgmise artiklid: Käitumishäiretega laste mõistmine: Õpetajate eraldatus, kolleegide toetav suhtumine, põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline.
pereprobleemidelt kõrvale; · konkurents peres agressiivsus võib olla pööratud kellegi vastu (näiteks noorem õde või vend peres). (Nõmme, 2009, 62.) Lapsed võtavad kooli kaasa kodus omandatud väärtushinnangud ja hoiakud, samuti vilumuse etendada kindlaid sotsiaalseid rolle, mida nad on harjunud oma vanemate ning õdede- vendadega suheldes (Walton & Powers 2001, 6-7). On lapsi, kelle kordarikkuv käitumisviis tulenebki tugevast emotsionaalsest patoloogiast: pere lagunemisega seotud traumast, emotsionaalsest hooletussejäetusest ja ärevusest peres toimuva pärast (kaasa arvatud kuritarvitamine). Vähimagi kahtluse puhul selliste eeltingimuste mõjust koolikäitumisele tuleb toimida meeskondlikult ning perega suhtlemisel kasutada spetsialisti tuge (Rogers, 2008, 196). Käitusprobleemide algeks võib olla ka vanemate ükskõiksus. Vanemad koormavad end liigselt
2002, 39). Tulemuseks on konflikt õpetajate, tüdrukute ning teiste poistega. Halb käitumine järelikult pole alati temperamendi süü, lähtudes osati poiste silmapaistmissoovist või vastandumisvajadusest. Igal juhul on oluline teadvustada, et probleemse käitumise põhjused on laiahaardelised ning temperamendi iseärasused on vaid selle üks osa. 8.Koolitemperamendita õpilane koolivälises tugikeskuses Koolitunnis saab kuulekas õpilane parema hinde kui apaatne(ükskõikne) või kordarikkuv klassikaaslane- seda ei ole ju lihtne tõestada. Õpilane võib ka halva käitumisega üle reageerida kui talle tundub, et ta teadmised olid kõrgemad kui saadud hinne näitab; kui talle tundub, et õpetaja just teda ei salli, teisi kõiki armastab. Õpilase halb käitumine võib olla nii tagajärg kui põhjus: reaktsioon õpetaja ebaõiglusele või impulss, miks õpetaja last kehvema hindega nö distsiplineerib. Sellist kohtlemist on kogenud nii
„Tänan“ kannab endas pigem ootust antud juhise suhtes kui palvet (palun). • Suunake klassi tähelepanu: „Seadke end valmis... kuulake...“. Vahetevahel on selline lobisemine pigem tähelepanematu õpilase käitumine kui kordarikkuv • Tervitage klassi ja alustage. Tervitage kogu klassi ühiselt alles siis, kui klass on end valmis käitumine. Mõlemal juhul hoiab ülalkirjeldatud lähenemine distsiplineerimise vähimal määral seadnud. sekkuvana (lk 83).
lähisugulastega. Tulemus, et perekondlike sidemeid asendavad suurem seotus eakaaslaste grupiga. Negatiivsed suhted perekonna süsteemis. -> jooksen kodust ära - suureneb seotus teistega, eakaaslastega ->tulemus, et on koolist välja langenud laps. Rogers ütleb, et tuleb vältida: koduse keskkonna süüdistamist lapse kordarikkuvas koolikäitumises liiga kergekäeliselt kordarikkuva käitumise väljavabandamine liiga kergekäeliselt lapse ,,ohvrina" käsitlemine. Õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud käitumine. KOOL. Riskifaktorid: sage koolist puudumine akadeemiline ebaedu - halvad hinded madal õpimotivatsioon klasskursuse kordama jäämine sage kooli vahetamine ei ole turvalist keskkonda, ei ole pikaajalisi suhteid negatiivne psühholoogiline kliima koolis minusse ei suhtuta hästi. negatiivsed suhted eakaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine) teised ei taha mingil põhjusel suhelda
kontaktid lähisugulastega - perekondlikke sidemeid asendab suurem seotud eakaaslaste grupiga. Väldi: (Rogers) Koduse keskkonna süüdistamist lapse kordarikkuvas koolikäitumises Liiga kergekäelist kordarikkuva käitumise väljavabandamist (Ta tuleb taskest kodust) Liiga kergekäelist lapse 'ohvrina' käsitamist (ta ei saa sinna midagi parata) Lisaks kodupoolsetele riski- ja mõjufaktoritele, pea meeles, et: õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud. II KOOLIGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) koolist väljalangumine Sage koolist puudumine (alguses esimesest ja viimasest tunnist, siis saganeb tundide arv) Akadeemiline ebaedu Madal õpimotivatsioon ma ei viitsi, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin õppima? Klassikursuse kordama jääma Sage kooli vahetamine kogu energia, mis muidu võiks minna ppimise peale, läheb selle peale, et kohaneda muu kontekstiga
Tõde on tänapäeval muutunud tühjaks, illusioone, väljamõeldisi ja valesid tajume õigetena. Raamatu teine pool jälgib seda, mida Õnnepalu teeb Inglismaal Londis ühe tuttava juures. Seda kõike saadab terane vaatlus kaasaja probleemide kohta. See on vaheühiskondlik probleemide mõtestamine. Loeb raamatut ja räägib ümber sellest, millest raamat räägib. See on ühek osaks tema jutustamise strateegias. 9. Transgressiivne kirjandus. Näiteid Transgressiivne kirjandus üleastuv, kordarikkuv. Trotsib rõhutatult ja seab kahtluse alla ühiskondlik-kultuurilisi tabusid. Kirjeldab, teemasid, mis ühiskonnas pole eriti soositud. Need teemad kõik eksisteerivad selles ühiskonnas või lääne kultuuris kõige laiemas plaanis, aga ühiskonnas eksisteerivad ka teatud kokkulepped, mille järgi neid teemasid kas ei käsitleta või käsitletakse teatud viisil. Just see üle astumine nendest samadest kokkulepetest on esimene seda zanri defineerivatest võtetest
annaabi.ee 
