93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus,merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused kahjustavad korallrahusid. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest
Korallide kaitse Korallid mängivad looduses väga olulist rolli. Nad on elupaigaks paljudele ussidele, vähkidele, limustele ja kaladele ning ka vetikatele, kes võivad surra, kui korallidega midagi juhtud. Kahjuks on viimasel ajal suurenenud korallidele mõjuvate ohtude arv umbes kahe korra. Koralle ohustavad eelkõige kalurid, kes erinevate meetoditega kala üritades püüda, kahjustavad või lõhuvad korallrahusid. Hävib korallide ümbruskond ja vesi võib muutuda häguseks, mille tõttu ei pääse korallideni valgus, mis on nende eluks ülimalt oluline. Kalavõrgud võivad korallrahusid lõhkuda, kalade püüdmiseks vette lastav lõhkeaine kahjustab aga koralle veelgi rohkem. Samuti ohustavad koralle nende peal elavad parasiidid-ogatähed, kes toituvad eluspolüübidest. Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine. Ogatähtede vastu
küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad ainuraksed vetikad vajavad valgustfotosünteesi jaoks. Rõngassaarte läbimõõt ulatub 0,6 km-st rohkem kui 30 km-ni. Maailma suurima atolli, Jõulusaare atolli, läbimõõt on umbes 260 km. KORALLRAHUDE KAITSE Korallrifid Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi
Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Üleilmse kliimamuutuse uurimisega tegeleva Pew keskuse teatel hävineb 2100. aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem. Kõige suurem korallriff on Austraalia rannikul asuv Suur Vallrahu mis om enam kui 2000 km pikkune. Korallrahusid esineb kolme tüüpi · äärisrifid - leidub põhiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad
Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava läheduses olevaid väikesaari on samuti asustatud
ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk- Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya 11
veealustele korallsaartele. Näiteks Austraalia Suur Vallrahu "toob aastas sisse" umbes 50 miljonit dollarit. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda. Iga, mis tahes tingimuse muutumine tähendab kogu ökosüsteemi häirimist. Õnneks on korallrahudel üsna head regeneratsioonivõimed. VAHETU OHT Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning toob endaga kaasa hulgaliselt soovimatuid kõrvaltagajärgi. Näiteks Sri Lankal põhjustas korallilubja kaevandamine suurt kahju. Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine.
tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega tekkinud jäätmete paigutamisel merekeskkonda. Samuti võib tahkeid jäätmeid sattuda merre kalalaevadelt, reisilaevadelt jms. Maailmamere reostumine toob kaasa mitmeid probleeme: keskkonnaprobleemid, majanduslikud ja esteetilised probleemid, oht inimesele ja inimese tervisele. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Praht võib põhjustada elupaiga hävimise ning samuti lämmatada korallrahusid ning merepõhjaelukaid. Merest võib praht omakorda sattuda rannikule ning randadesse, mis mõjutab negatiivselt turismi ning sellest saadavat majanduslikku kasu. Meres olev praht põhjustab samuti majanduskahju kaluritele. Inimese tervist ohustavad eelkõige merre sattunud ravimijäätmed, uimastitarvikud ja klaasikillud. Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale
1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad, kagus Sierra Mastra.Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrge.Ahelike vaheline maa on tasasem ja ka viljakas. Kuuba jõed on kärestikulised ja lühikesed.Kõige pikem jõgi on Cauto, mis on 250 km pikk ja mis ääristab Sierra Maestrat.Toa jõgi on veerikkaim, kuid kõige lühem jõgi.
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad
lõputud. Nafta puurimise kiirus ei võimalda kütusevarudel taastuda sel hulgal, et see suudaks ka kaugemas tulevikus meie energiavajadusi katta. Looduskeskkonna asendamine linnadega vähendab taimestiku ja loomastiku elukeskkondi, ning liikide kadumine mõjutab üleüldist ökosüsteemi. Pidevalt õhku paisatavad mürgised gaasid vähendavad meie osoonikihti, maailmameredes ja ookeanides ringi hulpiv prügi mõjub laastavalt veealuse maailma liigirikkusele. Kliima soojenemine hävitab korallrahusid, ning paljud nendest loodusimedest, mida tänapäeval näha saame, ei pruugi mitmesaja aasta pärast meie järeltulevatele põlvedele enam alles olla. 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks 2.1.1 Maailm Selleks, et tagada riikide võrdne panustamine meie ühise elukeskkonna jätkusuutlikuks tagamiseks, on loodud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 1992. aastal kiideti Rio de Janeiros toimunud ÜRO maailmakonverentsil heaks globaalse
Elevandid seal looduslikult ei ela, kuid kodustatud elevandid on saarele sisse toodud. 17.2. Loodus Koh Chang on mägine saar, ulatudes merepinnast 744 m kõrgusele. Saarel on kolm aastaaega: jahe (novembrist veebruarini), kuum (märtsist maini) ja vihmane (juunist oktoobrini). Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4000 mm. Koh Changil on liivarandu, koski ja vihmametsi. Vihmametsad on turismi tõttu kannatanud. Saare lähedal on korallrahusid. Saarel elab metsikuid koeri ja puudel võib näha ahve. 17.3. Rahvastik Saarel elab 2005. aasta seisuga 5356 inimest. Osa elanikest on välismaa pensionärid, kes on tulnud vanaduspõlve veetma. Saarel on praegu 9 küla, kuid lähiminevikus oli saar peaaegu asustamata. Teise maailmasõja ajal elas seal ainult paar peret. 17.4. Majandus Teise maailmasõja ajal kasvatasid saare vähesed elanikud kookospähkleid ja teisi puuvilju. 12
Ajavöönd: GMT -0500 (Kuubal on kell 7 tundi Eesti ajast taga) Transpordikorraldus: Parempoolne liiklus Usund: 56% ateistid, 39% katoliiklased, 3,3% protestandid. Asukoht Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Suurim saar Kariibi meres. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuubale kuuluvad ka Juventudi saar, üle 1600 väikese rannikusaare ja hulk korallrahusid. Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200km. 4 Kliima Kliima on troopiline, passaatidega. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Jaanuar on aasta kõige külmem ja kuivem kuu. Ülejäänud perioodil on ilm mõnusalt soe ja vähese vihmaga. Soojakraade keskmiselt 26-28 C, veetemperatuur on aastaringselt ca +26 C
tsüaniidiga), hoolimatu massturism, maismaalt kanduvad ülemäärased setted ja reostus kindlustavad korallrahudele koha suurima hävimismääraga ökosüsteemide esikolmikus. Vähem kui poolesaja aastaga on hävinud neljandik troopiliste korallrahude ökosüsteemidest ja kui inimtegevuse surve kasvab, siis lähima 10 aasta jooksul võib hävida veel 14% korallrahudest ning 10-30 aasta jooksul 18%. Maailmamere seisundi halvenemine Korallrahusid e riffe nimetatakse merede vihmametsadeks nendes pulbitseva elurikkuse tõttu. Kattes alla protsendi ookeani pindalast, on nad siiski koduks neljandikule meres elunevatest liikidest. See mitmekesisus ei oma mitte ainult rekreatiivset, esteetilist ja teaduslikku väärtust, vaid sellele toetub märkimisväärne osa merede elust. Korall-riffid on väärtuslikud, kui nad on elus: pakkudes varju kalamaimudele, toidulauda täiskasvanud isenditele ja kasvupinda taimedele ja loomadele.
Kuid tänaseks on hakatud mangroovrandade tähtsusest rohkem aru saama. Austraalias neid enam ei puudutata (erandiks oli Sydney olümpiastaadion), aga arengumaades küll, eriti paikades, mida tsunami tabas. Korallriffide tähtsus ja nende seisund ning ohustavad tegurid Korallrahude ökosüsteem on erakordselt liigirikas. Korallide seisundi määravad ära: Süsiniku keemia ookeanis Temperatuur : 31ºC Valgustingimused Korallrahusid kahjustavad turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. Korallide pleekumineKannatavad vaid temp 26 29 CVeetaseme mutumineVeekeemilsie koostise muutumineVeetemperatuuri muutumineSaastamineVõõrliigidHeitevetekoguste suurenemineLaevasaasted Korallid ei suuda taluda üle 350 ppmCO2 mõju ookeanis. Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja
20.02.2007 18:23 Miami lähedale merre mitmekümne aasta eest rajatud maailma suurim autokummidest tehisrahu on põhjustamas keskkonnakatastroofi. Florida ranniku juures merepõhja uputatud autokummid on ohuks sealsele keskkonnale. Foto: AFP / Scanpix 1972. aastal uputati seal merre paar miljonit autorehvi heas usus, et need moodustuvad suure rahu, mida mereelukaid uurivad sukeldujad saavad kasutada, kahjustamata seejuures samas asuvaid looduslikke korallrahusid, vahendas Helsingin Sanomat. Fort Lauderdale'i juures paiknevast maailma suurimast inimeste loodud tehisrahust aga asja ei saanud ja praegu on see põhjustamas looduskatastroofi, märkis Florida uudistesait Sun-Sentinel. Esmalt peletasid autokummid sellest paigast eemale mereelukad. Seejärel on osa kokkuseotud rehvidest aga laiali vajunud ning hajunud merepõhja või triivinud randadesse. Mõned neist sattusid ka looduslikele rahudele, kus nad takistavad korallide kasvamist.
annaabi.ee 
