langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18. Kopsuvereringe- Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10.
· Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb  tööpuhune hüpereemia. Arterio  venoossed anastomoosid. Väikeses vereringes: Suur mahtuvus  elastsed sooned. Hästi arenenud arterio  venoossed anastomoosid. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem  verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20 % kogu vere mahust. · Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese kopsuarteri süstoolne vererõhk on 20-30 mm Hg, keskmine umbes 14 mm Hg, diastoolne 8-9 mm Hg
mentoon, mentüülatsetaat), sellest umbes 50% mentooli. Mentooli ei leidu rohemündis, mida kasutatakse ainult maitse pärast. Peale eeterlike õlide leidub taimes vaske, mangaani, karotenoide, falvonoide, park- ja mõruaineid ja vitamiine. Piparmünt on antiseptilise toimega. Piparmündi eeterlik õli on soolestiku jaoks võimas spasmidevastane ja valuvaigistav vahend. Piparmündis sisaldav mentool paneb südame-, aju- ja kopsuveresooned reflektoorselt laienema. Seetõttu kuulub mentool paljude tööstuslikult toodetavate südameravimite koostisesse. Münt(piparmünt) raviks: · Ravib viirushaigusi · Leevendab peavalu · Rahustab ja korrastab südametalitlust · Aitab unetuse ja närvilisuse vastu · Annab söögiisu · Vaigistab valu · Toimib põletikuvastaselt · Eemaldav halva suulõhna · Ergutab seedimist ja turgutab närvisüsteemi · Vaigistab valu maos ning südame- ja maksapiirkonnas
Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10.
Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena
rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg. 4. Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. 1. suur mahtuvus- elastsed sooned 2. hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid 3. kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem- verevoolu takistus on väiksem 4. kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte seinad on elastsed, seega on veresooned võimelised venima ning kokkutõmbuma. See on vajalik vererõhu ning vere ühtlasema liikumise säilitamiseks. Kui organ ei vaja liigselt verd, siis kapillaarid tõmbuvad kokku ning organi verevarustus väheneb. Seega on veresoonte toonus tähtis. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf - kudedes olev koevedelik.
Loode saab arteriaalset verd platsentast nabaveeni kaudu; nabaveen läheb algul maksaväratisse, tekib suhteliselt hapnikurikas segaveri. Alumine õõnesveen viib hea segavere südame paremasse kotta, kust see läheb ovaalmulgu kaudu vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse, edasi aorti ja aordi alguse harude kaudu südame seina, pähe, kaela ja ülajäsemetesse. Ülemise õõnesveeni venoosne veri tuleb paremasse kotta, sealt paremasse vatsakesse ja sealt kopsutüvesse, et aga kopsuveresooned on veel kokku surutud, läheb enamik venoosset verd arterioosjuha kaudu aorti  tekkinud kehv segaveri läheb alakehasse; niudearterite harud  nabaarterid viivad seda jälle platsentasse. SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond panustab homeostaasi toidu töötlemisega keharakkudele vastuvõetavasse vormi. Vastutab vee, vitamiinide ja mineraalide imendumise ning jääkainete kõrvaldamise eest. Seedeelundkond on olemuslikult toru, mis kanaliseerib toidu suust pärakuni, tagades kasuliku osa
tagasivool südamesse väheneb ja terve vereringe halveneb – võib kokku kukkuda. Tuleb rahulikku tööd edasi teha või pikali visata. Madala vererõhu korral järsult püsti tõustes võib silme eest mustaks minna. 18.Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – mahutab verd rohkem, kui suur vereringe, sest veresooned väga elastsed. Hästi arenenud atrio-venoossed anostomoosid. Kopsukapillaaride vastupanud tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19.Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi : 1)neurogeense regulatsiooni– ahendavad närvid, laiendavad närvid – keskused piklikus ajus 2)reflektoorse regulatsiooni – kemoretseprotid (reageerivad verre sattunud ainetele); pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele). 20.Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe on abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku
seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus. Südame-veresoonte süsteem, siia kuuluvad süda, veresooned ja lümfisooned. Kindlustavad organismi varustamist verega, toitainetega ning bioaktiivsete ainetega, gaasidega. Veresooned on kinnised torukeste süsteemid, mille fn on kudede ja organite varustamine verega. Südamest viivad verd eemale arterid (hapnikurikas) ja toovad sisse veenid (hapnikuvaene) – v. a kopsuveresooned. Lisaks peened kapillaarid ja anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus. Veresoontel on enamasti kolm seina – tunica intima, tunica media (silelihastest) ja adventiitsia. Lümfisüsteem koosneb lümfisoontest, kapillaaridest, lümfisõlmedest ning ringlevast lümfist (ka lümfoidsetest organitest nagu põrn, adenoidid, tonsillid, tüümus). Erinevalt veresoontest on lümfisooned umbsed – lõpevad suurte lümfijuhadena südamelähedastes veenides. Lümfisoontel on
 Meedia on ehitunud sidekoest ja silelihasrakkudest  Adventiitsia on sidekoeline ning sisaldab suurte veresoonte korral ka soonte sooni, mis mõnede veresoonte korral võivad ulatuda ka meedia välimisse osasse – veenides leidub ka silelihasrakke ARTERID  Südamest verd eemale viivad veresooned, voolab üldjuhul hapnikurikas veri (erandiks kopsuveresooned – vastupidi)  Suuruse ja seina ehituse järgi jaotatakse kahte põhitüüpi:  Suurteks südamelähedasteks elastseteks arteriteks  Keskmise ja väikese suurusega lihaselisteks e muskulaarseteks arteriteks  Elastsete arterite meedia koosneb silelihasrakkude vahele jäävatest arvukatest akendunud elastsetest membraanidest  Lihaselistes arterites koosneb meedia põhiliselt silelihasrakkudest ja vähesed elastsed kiud moodustavad kaks elastset
· verevoolu kiirus kapillaarides ei ole suur  0,3-0,5 mm/sek · jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare · kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb  tööpuhune hüpereemia · arterio-venoossed anostomoosid. Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem  verevoolu takistus väiksem · kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 16. Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese kopsuarteri süstoolne vererõhk on 20-30 mm Hg, keskmine umbes 14 mm Hg, diastoolne 8-9 mm Hg. Seega on kopsuarterites
annaabi.ee 
