Tekkis põgenikekriis, millele Euroopa reageeris aeglaselt: 250 000 horvaati ja mitteserblast olid Horvaatias sunnitud lahkuma oma kodudest või põgenema vägivalla eest 1992 Bosnia kuulutab ennast iseseisvaks Lõppeb territoriaalne sõdimine Horvaatias, algab Bosnia sõda, kui serblased püüavad luua uut Serbia riiki, Srpska Vabariiki, mis hõlmaks võimalikult palju Bosnia alasid ÜRO saadikud nõustuvad, et Jugoslaavia on lagunenud ,,paljudeks koosnevateks vabariikideks" Jugoslaavia armee taganeb Bosniast, kuid jätab relvad Serbia armeele, kes ründab halvasti varustatud Bosnia linnu (Zvornik, Kotor, Varos jne) Algab Sarajevo piiramine Linnade ründamise ja piiramise tõttu oli 600 000 mitteserblasest põgenikku 1994 - USA abil jõutakse bosnialaste ja horvaatide vahel rahuleppe sõlmimisele, millega luuakse Bosnia ja Hertsegoviina. 1995 - teatatakse Srebrenica massimõrvast, milles Serbia väed hukkasid 8372 bosnialast
– juhuslikud vead (tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel, ei mõjuta tulemusi; ei ole üldjuhul avastatavad). – süstemaatilised vead (tekivad mingi perioodilise või pidevalt tegutseva faktori mõju tulemusena, nt rikkis mõõteriist; võivad moonutada uuringu lõpptulemusi). 4) Rühmitamine – kogumi üksikliikmed jaotatakse teatud tunnuse alusel ühelaadilistest liikmetest koosnevateks rühmadeks. Lihtne rühmitamine – aluseks võetakse üks võimalikest tunnustest. Kombineeritud – rakendatakse sama kogumi suhtes rohkem kui üht rühmitamistunnust. Tüpoloogiline – jaotatakse kvalitatiivselt ebaühtlane kogum ühetüübilisi nähtusi hõlmavateks osakogumiteks (nt rahvastiku sotsiaalsed grupid). Analüütiline – nähtustes ja protsessides asetleidvate tendentside ja seaduspärasuste avastamine (nt ettevõtete jaotamine mingite majanduslike näitajate põhjal).
1. SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril
See koosneb hästi arenenud esidorsaalsest ajust koos keerulise närvitänkude korraldusega ja närviväätide paarist, mis ulatuvad ajust keha tagaosani. Samas on küüsikloomade ja lülijalgsete närvisüsteemides ka erinevusi. (Mayer, Whitington 2011) Eriti ilmsed on erinevused närviväädi ehituses. Erinevalt lülijalgsetest, puuduvad küüsikloomadel selgelt eristatavad segmenteeridud gangliad, samuti ei ole neil eristumist närvitänkude-rikasteks aladeks ja ainult aksionidest koosnevateks tsoonideks. Lisaks ei ole küüsikloomade serotonergiliste neuronite rakukehad korrastatud segmendiliste kordustega ja bilateraalselt sümmeetrilise mustriga nagu lülijalgsetel, vaid näiliselt suvaliselt üle närviväädi laiali puistatud. (Mayer, Whitington 2011) Küüsikloomade serotonergilised neuronid on suurearvulised ja ebakorrapärased, mistõttu on neid võimatu üksikult idenfitseerida. Vastandina on lülijalgsetel neid neli või vähem, kõik selgelt idenfitseeritavad
I suurmaaomanikud kelle hulgast valiti vanemad. Amet võis olla päritav, elasid linnustes. II põhiosa rahvast olid vabad talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Ohu korral said linnuses kaitset. III maata talupojad, kes rentisid maad või olid sulased. IV orjad, kes olid sõjavangid või võlgadesse jäänud talunikud. Haldusjaotus: Külad moodustasid kohelkonna, mis oli tähtsaim haldusüksus (13 saj u 45 kihelkonda). Kihelkonnad jagunesid mõnekümnest kuni sajast talust koosnevateks maksustusüksusteks- vakusteks. Kihelkondadest moodustusid maakonnad ( 8 Viru, Järva, Lääne, Harju, Ugandi, Sakala, Rävala). Elanikke kutsuti vastavalt maakonna nimele, kus nad elasid aga esines aka eestlaste üldnimetust. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad ühiselt, tähtsaim üritus oli iga-aastane nõupidamine Raikkülas. Suhted naabritega: Liivlaste, soomlaste ja kuralastega valdavalt rahumeelsed. Latkalite ja leedukatega tihti vastastikuseid rüüsteretki. 12 saj
Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetriMoreentasandike lainjalt pinnalt kerkib kohati madalaid (alla 10 m) lamedanõlvalisi moreenkünkaid. Neid esineb nii üksikult kui ka küngastikena. Kui künkaid on koos palju, kõneldakse künklikust moreenmaastikust.Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites.Nende kõrgus on Eestis enamasti alla 15 m, pikkus aga kohati kümneid kilomeetreid (Lääne-Saaremaa kõrgustik). 27) Mandriliustikud ja nende esinemisalad. Liustike tegevuse vööndilisus ja vektoriaalsus. Mandrijää servamoodustised.Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktika) katvad lameda kupli kujulise
tekitatud vead: jämedad(võib tekkida mõõtmist, vaatlust.. segava faktori mõjul);juhuslikud(tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel);süstemaatilised vead(tekivad mingi perioodilise või pidevalt tegutseva faktori mõju tulemusena, nt rikkis mõõteriista tõttu). 4. Rühmitamine – eesmärgiks on kogumi üksikasjalikum iseloomustamine. Toimub nii, et kogumi üksikliikmed jaotatakse teatud tunnuse alusel ühelaadilistest liikmetest koosnevateks rühmadeks. Nt analüütilise rühmitamise eesmärgiks on avastada nähtuste kujunemises valitsevaid varjatud seoseid ja seaduspärasid. Nt võib ettevõtteid jaoatda rühmadeks majanduslike tulemuste, kasumi jms alusel. Ligikaudseks rühmade arvu määramiseks kasutatakse valemit: r=1+3,32*log n. Kus r – rühmade(intervallide) arv, n – kogumi maht. Intervalliks nim. uuritava tunnuse väärtuse vahemikku, millega
vormitu massina, see pole alati andmete summeeerimine, sest on andmeid mida ei saa liita (nt vanus, sõidukiirus). Rühmkokkuvõtu puhul käsiteletakse uuritavat kogumit erinevate osadega koosneva tervikuna ja koondandmeid leitaks eiga rühma kohta eraldi. Siin luakse alus andmete edasiseks analüüsiks. 5. Statistilise rühmitamise ülesanded ja liigid Rühmitamine toimub kogumi üksikliikmete jaotmaise teel teatud tunnuse alusel ühelaadsetest liikmetest koosnevateks rühmadeks. Keskmisis, suhtarve , indekseid ja muid statistilisi näitarve saan j on mõtet arvutada ainult õigesti rühmitatud andmete alusel. Rühmitamise põhilised liigid : 1) TÜPOLOOGILINE kvalitatiivselt ebaühtlanne kogum jagatakse osakogumiks, mis hülmavad ühetüübilisi nähtusi ja on järelikult kvalitatiivsed üksused (rahvastiku jaotamine sots. Gruppideks)
ranna- ja mereröövile. Rannarootsi asustus püsis kohati Teise maailmasõjani. Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või sisesõdade korral osaleti maa kaitsmises. Ka suuremad linnused jäid veel kauaks käsutusse. Maaomavalitsus jäi pikaks ajaks eestlaste enda kätte. Nii läänistatud kui läänistamata maad jaotati umbes sajast talust koosnevateks vakusteks eesotsas eestlastest vanematega. Vakused olid eelkõige maksustusühikud. Maksud korjati kokku tavaliselt kord aastas, sügiseti, mil läänimees või mõni kõrgem käsknik oma vakused läbi sõitis. Sel puhul korraldati koos talupoegadega vakupidu ja peeti eestlaste vanemate kaasistumisel vakukohut. Viimast tehti kohaliku tavaõiguse alusel. ,,Eesti õiguse" normid segunesid ajapikku Lääne-Euroopast üle võetud õigusnormidega.
loodus-lähedased kalapääsud bioloogilisi nõudmisi paremini kui tarindkalapääsud. Looduslähedased ehitised võimaldavad luua vooluveekogule uusi biotoope ning nad sobituvad hästi maastikku. Võimaluse korral peab kalapääsu ehitama samast materjalist, mis on looduslikus jões. tehiskosk ja tehiskärestik = Tehiskärestiku üle kogu jõe laiuse ulatuv pind muudetakse ühtlaselt karedaks, tehiskosel aga hajali paiknevatest rahnudest või risti-rästi kivilävedest koosnevateks tõketeks ja nendevahelistest süvenditeks, mis hõlbustavad kalade ülesvoolu liikumist ning tekitavad mitmekesise ja pilkuköitva voolu möödaviikpääs= Möödaviikpääs on looduslähedane tehissäng, mis juhib kalad paisust suure kaarega mööda. Sellise kalakäigu säng matkib looduslikku jõge ja võib olla üsna pikk. Möödaviikpääsud sobituvad hästi maastikku, ei lähe umbe, nõuavad vähe hooldust ning kujunevad elupaigaks
või molekulist välja lüüa, tekivad ioonid. Sellist kiirgust nimetame ioniseerivaks. Ioniseeriva kiirguse eripäraks on suurte energiahulkade lokaalne vabanemine. Ühe interaktsiooni käigus teiseneb ca 33eV energiat, see on rohkem kui küllalt, et purustada tugevat keemilist sidet. Näiteks C=C sideme purustamiseks piisab juba 4.9eV. Parema mõistmise huvides jaotatakse ioniseerivad kiirgused elektromagnetilisteks ja korpuskulaarseteks e. osakestest koosnevateks kiirgusteks. Elektromagnetilised kiirgused Enamus radiobioloogilisi eksperimente on tehtud elektromagnetilisi kiirgusi - röntgeni- või -kiirgust kasutades. Need kiirgused ei erine omavahel ei olemuse ega ka omaduste poolest, selline jaotus märgib viisi, kuidas kiirgus on tekitatud. Rö-kiirgus tekitatakse tuumaväliselt, -kiirgus vabaneb tuumasisesi. Rö-kiirgus tekitatakse röntgenitorus, kus suure energiani kiirendatud elektronide
annaabi.ee 
