tarbijad-kasutavad valmis orgaanilist ainet. lagundajad-muudab orgaanilise aine anorgaaniliseks. kiskahel-järgnev lüli sööb eelmise ära. laguahel-järgnev lüli lagundab eelneva jäänused. nugiahel-järgnev lüli parasiteerib eelmisel. Toiduvõrk-üksteisega seotud toiduahelad. Koloniaalsus-isendite vaheline kasulik kooselu. ajutine koloonia-kooselu teatud eluperioodil(kajakad ja pingviinid) püsikolooniad-püsivalt kooselavad organismid (sipelgad) fotoperiodism-organismide reageerimine päevapikkuse muutumisele.
kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esineb riigi mõnedes piirkondades, ebaõnnestunud hariduspoliitika, tööta on mõned kindlad elanikkonna grupid, hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes
tegelikkusesse * sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel * sotsiaalne kihistus rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud * leibkond ühise majapidamisega kooselavad inimesed, kes ei pruugi omavahel sugulased olla * perekond abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad * ülalpeetav see, kes ei saa palka; pensionär, laps, puudega inimene * tööjõud ühiskonna töövõimelised inimesed Ühiskonna vanus: 5-6 miljonit aastat Algsed kooselu põhjused: toiduhange, turvalisus, järglaste saamine Kooselu vormid: 1) inimkari koosseis polnud püsiv, ühine töö ja vara
Liikmete vahel ei eeldata sugulussuhteid. 17.PK liigid: 1.Tuumik pk-mood.abikaasad ja nende alaealised lapsed. 2.Laiendatud pk- millesse kuulub täiendavaid perekonnaliikmeid, kes aga kõik peavad olema omavahel lähisugulus-,partnerlus v hõimlussuhtes.4.Mittetäielik tuumikpk-koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse v alaealiste lastega. 18.PK funktsioonid: 19.PK ja LeibK määratlused: leibkonna moodustavad kooselavad isikud, kellel on ühine majapidamine, ka üksi elav isik on leibkond. Instutsioonleibkond- hoolekande, ravi, puhke ja kinnipidamiskohtadel ja ajateenistuses viibivad isikud, keda toidetakse asutuse poolt. 20.Probleemid lapse lahkumisel PKst: 21.Euroopa PKdes toimunud muutused 20saj teisel poolel: 1.Mitme põlvkonna PK asemel on hakanud domineerima nukleaarne PK,2.Patriarhaalse mudeli-töötav mees ja kodune naine on asendanud egalitaarne kahe töötajaga PK,3.Üksikuks jäämine
järgi üles otsitakse. TOIDUVÕRGUSTIK Iga organism vajab elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaaniliste ainete lagundamisel. Seetõttu vajavad seda ka kõik organismid. Taimed saavad ise valmistada orgaanilist ainet fotosünteesil ning seetõttu vajavad nad väliskeskkonnast vaid anorgaanilisi aineid. Loomorganismides fotosünteesi aga ei toimu ning seetõttu peab kõigi loomade toit sisaldama orgaanilisi ühendeid. Ühes ökosüsteemis kooselavad organismid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ja moodustavad toiduahelaid. See koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest need on toiduahela lülid. Esimest lüli nimetatakse tootjaks, sest selleks on mõni taimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil. Järgmised toiduahela lülid moodustuvad tarbijatest nende hulka kuuluvad eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. Taimtoiduline loom on toiduahela esimese astme tarbija
ja rändab sisse). Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb (inimesi sünnib ja rändab sisse rohkem, kui sureb ja rändab välja). Emigratsioon inimene(sed) läheb(vad) elama teise riiki. Immigratsioon tullakse teisest riigist elama. Sotsiaalne kihistus Rahvastiku hierarhiline(rikkast vaesemaks) järjestus ressursside jagunemise alusel. Leibkond kooselavad inimesed kes majandavad ühiselt, leibkonna liikmed ei pruugi olla omavahel sugulased, üks perekond võib moodustada mitu leibkonda Inimeste mitmekesised huvid Tolerants sallivus Nulltolerants sallimatus Prv Pluralistlik Erimeelsuste lahendamise võimalused: 1. Tugevama õigus (jõumeetod) 2. Enamusotsustus (hääletus) 3
stimulaatoritest ja väljakutsetest, mis tingivad ka mõnevõrra erineva minapildi. Koolieelikud lastekodus elavad ööpäevaringselt lasteaiatingimustes, samal ajal kui kodus elav laps viiakse tööpäeva lõpul koju, kus ta võib suhelda oma pereliikmetega üks-ühele pärast pikka päeva omaealiste seas. Lastekodulaps peab aga täiskasvanuga suhtlemiseks edestama oma sõpru, tõmbama enesele tähelepanu. Nii ongi kujunenud, et kooselavad lapsed ammutavad turvatunnet üksteiselt, mis aitab neil muutuva ümbruse ja oludega toime tulla. On hea, kui õed-vennad saavad lastekodus koos elada, aga ka tänapäeval leidub lastekodusid, kus nad koos ei ela - paremal juhul kohtuvad päevas mõned korrad - ja on ametnikke, kes peavad tänaseni õigemaks neid lahutada. Lastekodulapse psüühilist arengut piirab ka lastekodu, kui elutegevuse sfäär. Laps ei saa teada ega näha midagi peale selle, mida näevad tema eakaaslased
j. Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel k. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel l. Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed m. Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma n. Denonsseerimia parlamendi poolt (välislepingut) tühistama 8) Mõisted a. Leibkond kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine b. Ülalpeetav isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid c. Tööjõud ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed d. Pluralism- ideede ja vaadete paljusus e. Identiteet - ühtekuuluvustunne f. Tolerantsus - sallivus g. Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand h. Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi i. Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 9) Seadusi on vaja, sest...
pühendama perele, või vastupidi. kes lapse trenni viib, kes lasteaeda viib, ehk aja planeerimine selle korraldamine võib põhjustada pingeid. o Pinge – ühe rolli stress v pinge võetakse kaasa teise rolli mul on tööl pinged, võtan selle koju kaasa. sa ei jäta muresid ju ukse taha kui töölt lahkud ja kui tagsi töle lähed jrgmine päev siis korjad need mured jlle üles. Kooselavad inimesed pole üksmeelel rollide jaotamise osas. A la koristamine v söögitegemine. See tekitab lisapinget, et millsed on prioriteedid. o Käitumine – ühele rollile khast käitumist ei ole võimalik üle kanda teise rolli a la see kuidas käitun tööl ei sobitu kuidagi sellega kuidas ma kodus käituma peaksin. Stereotüüpsed ootused inimeste suhtes.
ühiskond on kujunenud vastusena tänastele oludele. Küttimine ja korilus kui äärmuslikult raske eluviis (Marshall Sahlins 1966)? Kütid-korilased kui pärisrikkad, keda ei vaeva lõputud vajadused – see, mida on vaja, on olemas. Tänases Eestis on marjakorjamine paljudele peamiseks suviseks elatusviisiks. Nõukogude Eestis ei teadnud iial, mida poest kätte võib saada. Erijooned - Varieeruvad kooselavad grupid - Jagamiseetika – tugev rõhk toidujagamisel. - Suur individualism ja autonoomia – ise hakkama saamise ehk iseseisvuse vajadus. - Liikumisvabadus - Omandi puudumine - Kihistumise puudumine Suhe ümbritsevasse - Keskkond kui erinevate jõudude asupaik – jõud asustavad taimi, maad ja loomi.
“ (Dawson 2006, 34). Praegusel hetkel oleme tsivilisatsiooniga jõudnud hetke, mil vanad ühiskondlikud mudelid enam ei tööta ning on vaja luua uusi – kogukondi. Taoliste struktuuride loomise edukusest 16 sõltub ka see, palju oleme võimelised taastama väärtusi, mis panevad aluse kooselamisele tervikuna: usaldus, solidaarsus, teineteise toetamine. (Duhm, 2007, 5). Kogukondade all ei peaks siinkohal mõistma vaid füüsiliselt kooselavad kogukondi, vaid ka nt inimkooslusi: koolis klassi, lasteaeda (kogukonda, kuhu kuuluvad nii lapsed, õpetajad kui vanemad), töökollektiive, korteriühistuid, sõpruskondi, kursusi jne. 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas Koolieelse Lasteasutuse Riiklikus Õppeavas (KLRÕK 2008), valdkonnas „Mina ja
annaabi.ee 
