SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST
K2]. 12 - konkurentsikefitsent, môôdav konkureeriva pop.i môju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 - jänes ja N2 - pôder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (môlemal), siis on nad ajas stabiilsed. Kui dN/t = 0, siis K1-N1-12N2 = 0 graafik: N1 = K1 - 12N2, kus N1 = y, K1 = b ja ülejäänd = -ax. Nullkasvu isokliinid: Kui N2 = 0, siis N1 = K1, kui N1 = 0, siis N2 = K1/12. Neid kahte Ni punkti ühendav joon on nullkasvu isokliin. Stabiilse kooseksistentsi tingimused: K2/21 > K1 ja K1/12 > K2 K1 > 12K2 ja K2 > 21K1. Plus veel: liigisisene konkurents peab ületama liikidevahelise konkurentsi. 19. Kisklus. Lotka-Volterra vôrrandid, süsteemi kiskja-saakloom dünaamika. Kisklus - populatsioonide vaheline interaktsioon, kus üks osapool saab kahju ja teine kasu. Osapooled ei ole omevahel intiimselt seotud. Näkitsejad e. grazers - ei tapa, aga söövad siit-sealt (herbivoorid).
12 konkurentsikoefitsent, mõõdab konkureeriva pop.i mõju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 jänes ja N2 põder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (mõlemal), siis on nad ajas stabiilsed. Kui dN/t = 0, siis K1-N1- 12N2 = 0 graafik: N1 = K1 12N2, kus N1 = y, K1 = b ja ülejäänud = -ax. Nullkasvu isokliinid: Kui N2 = 0, siis N1 = K1, kui N1 = 0, siis N2 = K1/12. Neid kahte N-i punkti ühendav joon on nullkasvu isokliin. Stabiilse kooseksistentsi tingimused: K2/21 > K1 ja K1/12 > K2 K1 > 12K2 ja K2 > 21K1. Plus veel: liigisisene konkurents peab ületama liikidevahelise konkurentsi. 19. Kisklus. Lotka-Volterra võrrandid, süsteemi kiskja-saakloom dünaamika. Kisklus populatsioonide vaheline interaktsioon, kus üks osapool saab kahju ja teine kasu. Osapooled ei ole omavahel intiimselt seotud. Näkitsejad e. grazers ei tapa, aga söövad siit-sealt (herbivoorid).
2) muutlikkuse kinnistamine põlvkondade vältel. a) looduslik valik( valik ei tekita uusi alleele ega geene) b) valik eristab sobivamaid geenikombinatsioone paljunemiseks vähemsobivamatest Liigitekkes saame eristada 4 varianti: 1) Füleetiline esineb väga pika eksisteerimisajaga liikidel. Elukeskkonna järk- ärgulised muutused viivad sujuvalt liigi isendite kohastumuslikule teisenemisele 2) Sümbiontne liigiteke tekib kahe liigi kohustusliku kooseksistentsi tagajärjel (samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1
asendades. Samuti mustas ta režissööre, kes seda tüüpi stsenaariume lavastavad, omistades neile tiitli metteur-en-scène ehk keegi, kes tegeleb vaid stsenaariumi illustreerimise ja kadreeringu otsustamisega. Tõenäoliselt tugevaima mõjutusega La politique des auteursi kujunemisel olid Truffaut’ järgnevad sõnad: „Ma lihtsalt ei suuda panna end uskuma Kvaliteedi Traditsiooni ja autorikino rahulikku kooseksistentsi. [...] Jään veendunuks, et just pikaleveninud psühholoogilise realismi püsivus on see, mis põhjustab publikus juhmistunud olekut filmide juures, mille eostuseks romaan...“ (Truffaut, 1954) Autorikino kontseptsiooni võib pidada üheks olulisemaks panuseks filmiteooria ja filmikriitika maailma, võimaldades kriitikutel eristada ja kirjeldada kinemaatilisi struktuure ja isikupäraseid lähenemisi, mis on ühe artistliku filmitegija töödes läbivad
käitumist on mõistnud. Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine on sisuliselt psühhoterapeutiline. Sellises olukorras suheldakse ükshaaval osapoolte liikmetega püüdes neid aidata tagasi sisemise tasakaalu juurde. Lepitamise puhul taastatakse suhtlemine esialgu formaalsete reeglite kaudu, aidatakse kokku leppida kas ja kuidas edaspidi kohtutakse ja suheldakse. Lahutusmeetodi puhul pole tegu enam lepitamisega vaid sekkumisega. Eesmärgiks pole enam problemi lahendamine vaid kooseksistentsi tagamine ja edasise eskaleerumise vältimine. Lepitamine tomub astmelise protsessina, alates osapooltega kontakti loomisest, kuni lõpptulemuse fikseerimiseni. Sissejuhataval astmel lepitakse kokku käitumisreeglites ja tutvustatakse lepituse põhimõtteid ja edasist töökorraldust. Seejärel räägivad osapooled probleemist oma arusaamise järgi. Püütakse jõuda üksteise mõistmiseni aktiivse kuulamise kaudu. Seejärel määratletakse põhiküsimus ja selle materjali põhjal
SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID. Tavanormid- antakse edasi suuliselt või eeskuju najal.on vanimad sotsiaalsed normid. On universaalseid tavanorme nt tervitamine ja ka teatud soosiumide käitumist reguleerivad, nt põlluharjuatele tuletab kevadine pööripäev meelde põlluharimise algust. Tavanorme on õigusega raske muuta, pigem on neid targem kasutada õiguse abimehena väitis Cicero. Moraalinormid- on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud. Moraaliprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. Tihti kasutatakse mõistet kakskimoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo lahkuminekut. Omandatakse õppmise teel, algab kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud yhingute poolt ja reguleerivad nende yhingute ja liikmete tegusid. Normides sisalduv sotsiaalne kohtustus
Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: tavanormid; moraalinormid; korporatiivsed normid; Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires. Moraalinormid ühiskondliku teadvuse vormina on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi. Moraalinormid eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Seda iseloomustab väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine. Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt.
inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt ja nende alla käivad nt. tervitamine, külalislahkus jne. Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. 2) Moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires. MN on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi. Moraalinormid eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). MN on universaalsed ning hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi ning need omandatakse õppimise teel. 3) Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute
12 P.3.2. Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina. Moraalinormid ühiskondliku teadvuse vormina on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. Eriline mõjusus seisneb selles, et moraalinormid on eriti püsivad väärtushinnangud, milledest teatud kompleks mõjutab inimese käitumist kogu elu, kujundades indiviidi autonoomse kõlbelise teadvuse. Seda olustikku iseloomustab nt väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine. Sellised väärtushinnangud on ühelt poolt normid, teiselt poolt aga kriteeriumid, mille alusel hinnatakse ka mistahes teisi sotsiaalseid norme ning muid nähtusi,
annaabi.ee 
