2000). 2.4 Nukustaadium Mustlaik-apollo nukk on õhukesekestaline, esialgu piimjasvalge ja õrn. Röövikunahk jääb musta karvase puntrana nuku tagakeha tippu ümbritsema. Aja jooksul tumenevad tiivakatete servad ning paar päeva enne liblika koorumist hakkab tiivakiri juba katetest läbi kumama. Nukuperiood vältab Eesti populatsioonidel toatemperatuuril ( 20-22 C 11- 12 ööpäeva). Kokku vältab mustlaik-apollo areng meil munast koorumisest liblikate ilmumiseni vähemalt 8-9 nädalat, sõltudes suuresti 5 lume sulamise ajast ning sellest, kas kevad on soe või külm (Viidalepp, 2000). 2.5 Nukust koorub liblikas Liblikas koorub nukust tavaliselt varahommikul. See on mõjutatud välisärritajate poolt- päikese tõus ja õhurõhu muutus. Kooruv liblikas pingutab kesta kaeluseõmbluse kohalt katki, vabastab jalad ning tiivad ja,
pikkuseni. Tihedal asustusel ja sobiliku sööda vähesusel tekib haugidel juba vastseperioodil kannibalism (liigikaaslaste söömine). Röövtoidule üleminekul söövad haugid kõiki ettejuhtuvate kalade karpkalalaste, ahvena, ogaliku, koha jt maime ning olulisel kohal on ka konnad ja konnakullesed. Haug toitub pidevalt, magu on kogu aeg täis. Haugi järelkasvatustehnoloogia sõltub kasvatusperioodi pikkusest. Lühiajaliseks, 2-3 nädalat kestvaks (28-30 päeva koorumisest) kasvatuseks kasutatakse sumpasid, renne ja tiike. Pikemaajaline, s.o samasuviseks kasvatamine toimub tiikides. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, Liiv, Aid, 2006) 10 Kasutatud kirjandus 1. Paaver, T., Kasesula J., Gross, R., Puhk, M., Tohvert, T., Liiv, A., Aid, M. Kalakasvatus ja kalade tervishoid, 2006, Tartu, lk 77-80 2. Pihu, E. & Turovski, A
moodustavad perest põhiosa. Nende pikkus on 12-15 mm ning kaal 90- 110 mg. Munema hakanud töömesilasi nimetatakse vääremadeks ning nende munadest sünnivad suguvõimetud kääbuslased. Vääremad tekivad kui peres on ema hukkunud ning pole enam ei kuppu ega mune. Sellised peres tavaliselt aga hukkuvad, juhul kui mesinik ei pane sinna uut ema või emakuppu. Töömesilase elu jaguneb kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil (koorumisest kuni 10. päevani) töötab ta tarus, puhastades haudme alt tulnud kärjekanne ning soojendades hauet. Neljanda päevani toidavad teda vanemad mesilased, siis hakkab ta ise toituma ja töötama amm-mesilasena andes vakladele oma süljenäärmete eritist. Perioodi lõpus teeb mesilane orienteerumislende, jättes meelde, milline on tema taru väliskuju ning ümbrus. Teisel perioodil (11.-20. päev) ehitatakse kärgesid
Pterygota Tiibputukad 137. Millise putukate seltsiga on tegemist: pikkus paar mm, kitiinkate puudub, tiivad puuduvad, trahheed puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark, sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola hooghännalised 138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades? Lepisma saccharina majasoomukas 139. Ühepäevikuliste eluiga munast koorumisest kuni surmani on olenevalt liigist mõni tund kuni mõni päev õige 140. Ühepäevikuliste valmik ei toitu 141. Kiililised näevad väga hästi 142. Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest? Kopulatsiooni käigus haarab isane kiil oma tagakeha tipus olevate jätketega emasel kaelast, misjärel painutab emane oma tagakeha ette ja spermatofoor juhitakse emase suguteedesse 143. Kiililised on röövtoidulised 144
sügavallapanul, võrk ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris. Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000....10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatatkse noorkalkuneid koorumisest tapmiseni ühes ja sellessamas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30...45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber selleks, et kalkunitibud ei saaks esimestel elupäevadel neist kaugele joosta ega selle tagajärjel külmetuda. Piirdetara soovitatakse
Seetõttu emane koeb marja enne, kui isane selle viljastab, ja vastavalt saab selle soovi korral varem ka hüljata. Vanemliku hoole tähtsus järglastele liigi elukäiguomaduste tõttu Mõnedes loomarühmades võib vanemhool neile omase elukäigu tõttu olla nii kriitilise tähtsusega, et kaks vanemat koos kasvatavad kahepeale üles mitmeid kordi rohkem järglasi kui üks vanematest seda üksinda jõuaks. Näiteks lindudel peab linnupoja areng koorumisest lennuvõimestumiseni toimuma väga kiiresti, mistõttu ta vajab sel perioodil väga palju toitu. Kui üks linnuvanematest sel perioodil hukkub, hukkuvad tavaliselt ka järglased või lennuvõimestuvad alakaalulistena. Seepärast ei ole lindude isasel kasulik panna kogu oma energia peamiselt paarumispingutuse peale, nagu teevad seda paljude teiste liikide isased linnuemane üksinda ei suuda nagunii üles kasvatada ühtki järglast. Joonis 9.1 kujutab üht
kasti üks või kaks külge võrguga, Kuupäeva arvestamine millest mesilased ei saa läbi tulla. Päeva nr., alates Päeva nr., alates Sellega on stardipere ette valmis- vageldamisest koorumisest Töö Näide tatud. Vahepeal vageldatakse sel- 0 –12 Vageldamine 12 tunni vanusest 1. juuni vaglast, kl 10.00 leks ettevalmistatud kupuraami-
on väiksem. Liiga väikestes varjepaikades või sektsioonides peetud emaste vähkide marjakadu võib suureneda. Jõevähi mari vajab koorumiseni arenemiseks ligikaudu 1300-1900 kraadpäeva (päevaste keskmiste veetemperatuuride summa), seejuures looduslikes temperatuurioludes keskmiselt 1500 kraadpäeva ja soojas hautamisel 1300 kraadpäeva. Madalal temperatuuril pikeneb hautamine ja suureneb kraadpäevade arv. Pojad vabanevad ema laka alt 180 kraadpäeva järel koorumisest alates (teise astme vastsed). Signaalvähi mari vajab koorumiseni arenemiseks 900-1600 kraadpäeva. 24 Hautamise pikkus sõltuvalt temperatuurist Signaalvähk Jõevähk Hautamistemperatuur Kraadpäevad Ööpäevad Kraadpäevad Ööpäevad Puhkeperiood (5 0C) 30 30
hanesid kuni 4 aastat. Loomuliku paarituse korral peab rasket tõugu hanede karjas olema 1 isashani 3 emashane kohta, kergetel tõugudel on sugupoolte vahekord 1:4...5. Hanebroilerite kasvatamine Intensiivse kasvatamise korral realiseeritakse hanebroilerid 56...70 päeva vanuselt, mil nad kaaluvad 4...5 kg. Kilogrammi massi-iibe kohta kulutatakse 3...4 kg sööta. Hanebroilerite kasvatamine jaguneb kahte perioodi: koorumisest kuni kolme nädala vanuseni (kunstemaperiood) ja sellele järgnev kasvuperiood kuni realiseerimiseni. Sügavallapanul kasvatamise korral paigutatakse ühe kunstema alla 200...250 hanetibu. Lindla jaotatakse sektsioonideks. Kuni 3 nädala vanuseni võib 1 m2-le paigutada 8...10 hanetibu, kasvuperioodil 3 noorhane. Parimaks allapanumaterjaliks peetakse esimesel 5 päeval põhuheksleid. Vanematele tibudele sobivad höövlilaastud. Allapanukihi paksus on algul 10..
annaabi.ee 
