Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Tipp hüppajatel on olemas mitmekülgsed treeningud et paremat resultaati saada. Trenni ajal suurendatakse koormuseid selleks et võistluste ajal võistlejal oleks piisavalt vastupidavust 3-6 katseks. Tehake ka jõutreeningut 2 põhjusel, esiteks et tuleks parem hoog ja kaugem hüpe ja teiseks et vältida kehakaalu suurenemist. Lisaks nendele on veel palju muid treeninguid nagu nt painduvuse treening.
4 3 Telliste liigitus Telliseid võib liigitada nende kasutuse kohaselt, fassaadi- ja ehitustellised, kuid nad peavad olema valitud vastavalt vastupidavusele (tugevus, ilmastikukindlus, veeimavus jt.) Tavalised tellised- Need tellised on oma tekstuuri poolest tavalised ning neid kasutatakse kohtades, kus nad ei ole nähtavad. Fassaadi tellised- Fassaadis võib kasutada igasugust tellist, mis on piisavalt põletatud, et kanda normaalseid koormuseid. Tootjad pakuvad laia valikut värvi ja tekstuuri poolest. Ehitustellised- Need tellised on tehtud valitud savist ja ettevaatlikult põetatud, et lõplik tellis oleks väga kõva ja puhas ning kannab palju tugevamaid koormuseid kui teised tellised. Neid kasutatakse kandvates seintes ning ka maa-alustes seintes. Spetsiaalsed tellised- Need tellised on tehtud parimast savist, et kontrollida ja vähendada kokkutõmbe deformatsioone.
Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu,püsiv Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine Pinnase rullimine, pinnase tampimine, Vibrotihendamine, Pinnase tsementimine Silikaatimine-Pinnasesse süstiktakse keemilisi silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega Termilise töötlemisel surutakse pinnasesse 600*..800*C kuuma õhku
Lääniaadli teke- Maaisandad rajasid linnuseid. Linnustes elasid rüütlid-läänimehed. 13.sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg-ajalt, et määratudandmeid vastu võtta. 13 sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asustasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund- Suurem osa kohalikust rahvast kulus talupojaseisusesse. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutuseke. Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad. Talurahav õiguslik seisund halvenes, sest kujunes sunnismaisus ja maksud suurenesid. Jüriöö ülestõus- 1343-1345 Põhja-jaLääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muitste vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine Talurahvas- Talurahva suur sotsiaalne erinevus säilib 16.janadi II poolel. Soodsamas olukorras olid nn vabad ja need jagunevad 2ks
Võistlusteks ettevalmistaval etapil töövõimet enam ei arendata, vaid seda püütakse maksimaalselt realiseerida. Kõik olulised arengud sportlase organismis peavad olema saavutatud eelnenud treeninguperioodil. Selle lihtsa tõe tead- vustamine on oluline eeldus, saamaks võistluste lähenedes lahti kiusatusest näha langenud treeningumahtude taga kaotatud treenimise ja selle kaudu tulemuste parandamise võimalust. Uuringud on näidanud, et võistlusteks ette- valmistaval perioodil koormuseid langetades paranevad lihasjõud ja võimsus, paremaks muutub närvisüsteemi ja lihaste koostöö, suureneb vere hapniku transpordi võime ning toimuvad soodsad nihked hormonaalregulatsioonis. ETTEVALMISTAVA PERIOODI KESTUS Esimene loogiline küsimus treeningute mahu langetamisel on: kui kaua kulub aega, enne kui hakkab raske tööga saavutatud treeninguefekt vähenema? Teiste sõnadega: millal võib võistlusteks ettevalmistumine muutuda kahjulikuks
Rauamaak 0,67...0,29 m3/t
Niklimaak 0,77...0,71 m3/t
Tsingimaak 0,38...0,37 m3/t
Vasemaak 0,77...0,50 m3/t
Plii kontsentraat 0,50...0,26 m3/t
Titaani kontsentraat 0,40...0,36 m3/t
Rauamaak
Rauamaagi tekkimine
Maagid
· Maakide töötlemine palju tolmu
· Tolm võib olla abrasiivne, nt apatiit Selliste
kaupade töötlemisel kaetakse
(teki)mehhanismid presendiga
· Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid
koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades
· Laeva laadimisel:
Lasti jaotus ei tohiks oluliselt erineda tükklasti
jaotusest
Lasti mass ühes trümmis =<0,9 LBD
Kui lasti pind pole tasndatud siis tipu kõrgus
põrandast =<1,1 D*S.F
Last peab ulatuma poordist poordini
Maagid
· Nihkuvad (LKN<30) lastid peavad olema tasandatud
kogu ulatuses (max-min=< 0,1B või 1,5 m)
· Mittenihkuva lasti koonuse külgpinna kaldenurk
alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid; Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohutu; Püsiv. Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nim. tehisalusteks. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihendamist, asendamist, tsementimist, silikaatimist ja termilist töötlemist. Nõrga pinnase tihendamine Pinnase vibrotihendamine Pinnase tsementimine
välja töötatud erinevad Fibo sillused, millega võib sillata kuni 2,5meetriseid avasid. Suurema ava korral tehakse reeglina betoonsillus. Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teotada kandevõime kontroll. Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, seega pole soovitatav neile toetada vahelae talasid. Kui silluse peale Joonis 14. Fibo sillused. Foto: majaehitaja.ee laduda mõned plokiread, võib siiski sillusele ka suuremaid koormuseid toetada, sest koormus jaguneb tänu võlviefektile külgnevatele müüritsoonidele. 10 Kokkuvõte Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ koostamisel selgus, et Fibo plokk on kerge ja hea survetaluvusega kergkruusplokk, millel on tulekindlad, niiskuskindlad, külmakindlad ning mürasummutavad omadused. Fibo plokk on keskkonnale ohutu ning seda
terviste peale. On olnud ka dokumentaalfilme, kus noored inimesed saavad juba varakult lapse ja juba esimesel eluaastal talle hamburgerit suhu topivad, see oli väga julm vaatepilt ja siis nad imestavad, et miks nende lapsed nii ülekaalulised on. Ülekaalulisusega kaasnevad veel teised tervisehädad, liigne kehakaal takistab inimesel korralikult liikuda ja üldse tegutseda. Selliseid inimesi noritakse sageli koolis, tänavapeal ning see võib veel omakorda tuua vaimseid koormuseid, mis võib viia selleni et inimene võib teha enesetapu või peab kasutama psühhiaatri abi, et ennast hästi tunda. Ega inimesed kes norivad, ei mõtle sellele kui halvasti noritav ennast tunneb, sest tema ei saa ju sinna midagi parata, et vanemad teda rämpstoidust eemale ei hoidnud, vaid just takka kiitsid. Ameerikas süüakse üldse vähe kodutoite. Seal käiakse iga õhtu väljas söömas, sest seal on väljas söömine odavam ja ka kiirem variant. Sealsed emad lihtsalt ei viitsi aega
vältel madalamatel kriitilistel temperatuuridel 2;3;4 toimub ruumvõrede muutus. Aeglasel jahutamisel esinevad kõik kuubilised ruumvormid. Sulamites olenevalt lisanditest muutuvad kriitilised temperatuurid. Need muutused kantakse oleku diagrammile, mille vertikaal teljel on temperatuur ja horisontaalsel on koostis (Süsinik %). Temperatuuride muutuse teekonna määrab ära neid ühendav kõver. METALLIDE MEHAANILISED OMADUSED 5. Kuidas liigitatakse koormuseid olenevalt mõjuva jõu suuna ja suuruse muutumisest ajas? Koormuseid liigitatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Vastavalt jõu mõjumise suunale liigitakse koormiseid ka deformatsioone: surve, tõmbe, painde, ja väände koormisteks. Staatiline koormis muutuv suurus sujuvalt ajaühikus on väga väike. Jõu suuruse muutumine kiiresti ajas nimetatakse dünaamilisteks: löögiline, sitkus, purunemine ja väsimus. 6
KOKKU pd=169,0+56,4=225,4 kN/m 1.3.3 Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3) NORMATIIVNE KOORMUS: - Ennast kandev välissein g1k=2,4∙(2,65+2,8∙5)=40,0 kN/m ALALINE KOORMUS KOKKU gk=40,0 kN/m - Kuna tegu ennast kandva seinaga, siis muutuvaid koormuseid ei arvuta. KOKKU pk=40,0 kN/m ARVUTUSLIK KOORMUS: - Alaline koormus kokku gd=1,2∙40,0=48,0 kN/m KOKKU pd=48,0 kN/m 1.3.4 Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4) NORMATIIVNE KOORMUS:
NRd = 2568 kN > NEd= 1595 kN. 62% (esimesel korrusel) NRd = 1092 kN > NEd= 897 kN. 82% (kuuendal korrusel) Kõik kandevõimed on tagatud. Arvutused näitavad, et valitud seinade paksused: Korrustel 1-5 kiviseinade paksus 51 cm Korrustel 6-1 kiviseinade paksus 25 cm on dimensioneeritud õigesti ja eriti suurt varu neil ei ole. Järeldus: projekteeritud 11-ne korruseline kivihoone kannab temale mõjuvate koormuseid ilma kandepiirseisundi ületamist ja ilma ehitusmateriali raiskamist Koostas N.N 2011 40 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 12. Kasutatud kirjandus 1. Kivikonstruktsioonid EVS 1996-1-1:2002(EPN-ENV 6.1.1 Eesti projekteerimisnormid (eelnõu), 1998); 2. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused.
Sarikad + laetalad hoone laius <6m Penn+ sarikad hoone laius 5-10m Harjapärlin + post või sisemised kandeseinad. Laiemad hooned sarikate toetus pärlinite abil ka sarika keskelt. Pärlinid toetatakse tugipostide kaldtugede ja raamkonstruktsiooni abil. Sõrestikud (ogaplaat, naelutatud). 42 Loeng 10 Vahelagi Vahelaed on horisontaalsed tarindid, ms jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu koormuseid inimestelt, mööblilt, seadmetest ja teistelt konstruktsioonidelt ning kannavad need üle seintele ja postidele. Vahelagi on horisontaalseks jäikuselemendiks. Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele põrandaks. Pööningu vahelagi pööningu ja viimase korruse vaheline tarind, keldrivahelagi keldri ja I korruse vaheline tarind. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega. Ei puruneks nii staatiliste ega dünaamiliste koormuste all. (ajutised, alalised, tulekahjukoormus)
oleks võimalik. Vastutasuks oodatakse, et puhkeperioodil paraneb töövõime selle võrra rohkem. Tavaliselt rakendatakse sellist metoodikat edasijõudnud sportlastel, kuna nende treenitavus väheneb seoses individuaalsete võimete piiri saavuta- misega ning väikeste positiivsete nihete esilekutsumine nõuab drastilisemaid summaarseid koormuseid. Taoline astmelise ülekoormuse loogikaga treeningu ülesehitus eeldab põhjalikke teadmisi inimese organismi talitlusest koos sportlase töövõimet kajastavate indikaatorite jälgimisega. 28 SPORDI ÜLDAINED I TASE SUPERKOMPENSATSIOON NB! Eeldades, et treeningu koormus on põhjustanud töövõimet parandava valgusün-
annaabi.ee 
