Määrused, kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid. Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust
loomulikku arengut arvestamata, kunstlikult. Kontinentaal-Euroopas jaguneb õiguskord kahte suurde valdkonda: era ja avalik õigus. Need jagunevad veel alavaldkondadeks ning kõrvalvaldkondadeks. Õiguskorra jagunemine määrab ära, milline riigiasutus on kindla kaasuse puhul pädev otsust langetama. Kaasajal on määravaks subjektiteooria. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisus (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis kui subjektid on alluvussuhetes (subordinatsioonisuhetes). Koordinatsiooni puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa välistada eraõiguses subordinatsiooni (vanemlik võim) ega avalikus õiguses koordinatsiooni. Subjektiteooria täiendus: probleem kuulub avalikku õigusesse kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Kokkuvõte
Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest( vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naaritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses sisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õiguse õigusnorme rakendatakse juhul, kui õigussubjektid on õigusuhtes alluvusvahekorras (subordinatsioonisuhetes). Eelpoolnimetatud olukord iseloomustab haldusõiguslikke suhteid.
Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest (vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õiguse õigusnorme rakendatakse juhul, kui õigussubjektid on õigusuhtes alluvusvahekorras (subordinatsioonisuhetes). Eelpoolnimetatud olukord iseloomustab haldusõiguslikke suhteid. 47. Teovõime TsÜS § 8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel)
õigusvaldkonda. Horisontaalne on samatasandiline avalik õigus ja eraõigus. Mõlemas õiguses eraldi on samuti olemas eritasandilised õigusnormid. Läbi erinevate kvaliteeti puhul on võimalik ka Common Laws ja Islamis rääkida horisontaalsetest ja vertikaalsetest struktuuridest. a) Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Üritatakse vormida ja muuta, seda mis on juba olemas. Olemasoleva baasil muutuste sissetoomine.
omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine jne. Valitsus on alaline kollegiaalne organ, koosneb mõne valdkonna või portfellita ministritest. Justiitsorganid Õigusemõistmise ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus. Kohtusüsteemi struktuuri alusel jaotamine: 1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid; b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada.
Enamus PS-e norme kuuluvad avalikku õigusesse. Kuid võib ka leida erahuvisid kaitsva normi. Mõned eraõiguse normid on loodud avalikest huvidest lähtuvalt. (vanemlik võim perekonnaõiguses) St seda, et lähtudes huviteeorist ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. (koordinatsioonisuhetes) Avalik õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvsuhtes. (subordinatsioonisuhtes) Avaliku elu valdkonnas võib esineda ka koordinatsioonisuhteid. Nii võivad 2 avalik-õiguslikku juriidilist isikut kokku leppida mingis ühises tegutsemisviisis. Seepärast ei ole õigussuhe veel avalik-õiguslik, et seal on üheks osapooleks avalik-õiguslik juriidiline isik. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui avaliku võimu kandja seda võimu ka realiseerib
Need on peavaldkonnad, mida on võimalik liigendada alavaldkondadeks, kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad. Huviteooria– vanim eristamise kriteerium –avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga. Subjektiteooria – kaasajal määrvaks – õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhetes). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult
Kohtute struktureeritud süsteemi, kus üksikud kohtud on üksteise suhtes funktsionaalses või harukondlikus või koordineeritud või subordineeritud seotuses, nimetatakse kohtusüsteemi struktuuriks (vanem termin Eesti õiguskirjanduses: raking). 2.1. Kohtud võivad olla struktuuri alusel 1) astmetud ja 2) astmelised ehk astendatud: 1) astmetu kohtustruktuur moodustub ühestainsast kohtust (võib aga samas sisaldada internseid struktuuriüksusi, mis peavad olema omavahel koordinatsioonisuhetes, nt tööjaotuse korras õigusharude alusel); 2) astmelise (astendatud) struktuuri puhul on võimalik kaks varianti - kahe- (a) või mitmeastmeline (b) struktuur: a) kõrgema kohtu alluvuses on vähemalt üks aste alamaid kohtuid (nn revisjonisüsteem: revisjoniastme kohus ja algastme kohus); c) praktikas valdavalt kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes
annaabi.ee 
