31+00 6400496,45 697876,93 B 31+73 6400500,00 697950,00 Kõvera piketaaz Tangensi koordinaatide süsteem Piketi Kaare pikkus Tangensi dir- Kõver PK kõveral Kesknurk fii koord. b kaugus väärtus k koord. a tan-il nurk tan-ist 5+15,27 6+00 84,73 3,03 84,69 2,24 84,8056 7+00 184,73 6,62 184,32 10,65 84,8056
1000 1088,85 1056,59 1 1165,54 1079,30 2 1159,44 1007,30 3 1057,68 936,73 4 1030,26 939,90 117 900 y 1005,80 927,49 118 900 950 1000 1050 1100 1150 koord mõõtkavas (mm) 1 2000 x y # 525,0 525,0 99 528,4 551,1 0 544,4 528,3 1 582,8 539,7 2 579,7 503,7 3 528,8 468,4 4 515,1 470,0 36 502,9 463,7 37 GEODEESIA PRAKTIKUM 2. KODUNE ÜLESANNE
aeroioonide osakaal. Tööstuse ja transp. Heitgaasid –> looduse saastumine Soojuse ja elektrienergia tootmine - eksponentsiaalselt suureneva elanikkonnaga planeedil ei ole praktiliselt võimalik vähendada. Võre tüübid 1 Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva koval. sidemega) Iga aatomi naaberaatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Teemant: C-aatomite tetraeedriline paigutus, koord.-arv 8 - 4 = 4 (4 naaberaatomit, sp3- hübriidorbitaalid kattuvad, väga tugev kovalentne side) Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2 Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed). Tüüpiline anorg. ühenditele ja tahkestunud gaasidele; H2O, HF. Madal
ja meeleelundid: KNS -- peaaju: piklikaju, ajusild, väikeaju, keskaju, vaheaju, retikulaarformatsioon, suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus)
.. Shapes("pall"), Shapes(3) Sheets("plats").Shapes("auto"), ActiveSheet.Shapes("auto") AddLine(X1, Y1, X2, Y2) AddShape(tüüp, X, Y, W, H) Viitamine Shapes-objektile: AddPolyline(koord. massiiv) ... [leht.]Shapes Viit lehele võib puududa, kui protseduur asub selle lehe moodulis, mille pinnal asuvad objektid. 0..* n = Shapes.Count ' kujundite arv lehel 1..* 1.
.. Shapes("pall"), Shapes(3) Sheets("plats").Shapes("auto"), ActiveSheet.Shapes("auto") AddLine(X1, Y1, X2, Y2) AddShape(tüüp, X, Y, W, H) Viitamine Shapes-objektile: AddPolyline(koord. massiiv) ... [leht.]Shapes Viit lehele võib puududa, kui protseduur asub selle lehe moodulis, mille pinnal asuvad objektid. 0..* n = Shapes.Count ' kujundite arv lehel 1..* 1.
Punkti ristkoordinaadid sirgel ja tasandil: 1) Sirgel: A(x = |OA|, kui A asub pos. osal; x = -|OA|, kui A asub neg. osal.) 2) Tasandil (punkti koordinaatide saamiseks vôtame ristprojektsioonid vastavatele telgedele): M Mx, My; Mx(x), My(y) => M(x;y). 10. Lõigu keskpunkti koordinaadid. Kahe punkti vahelise kauguse avaldis. Lôigu keskkpunkti koordinaadid lôigu otspunktide vastavate koordinaatide aritmeetilised keskmised. C(c1;c2;c3) cI = (ai+bi) / 2, kus i = 1,2,3. a alguspunkti koord., b lôpp-punkti koord. Kahe punkti vahelise kauguse avaldis ristkoordinaatides: A(a1;a2;a3); B(b1;b2;b3) |AB| = [(b1-a1)2 + (b2-a2)2 + (b3-a3)2]-1/2 = (3i=1 (bi-ai)2)-1/2. 11. Ristkoordinaadistik ruumis. Punkti ristkoordinaadid ruumis. Punkti sfäärilised koordinaadid. Seosed punkti rist- ja sfäärkoordinaatide vahel. Ristkoordinaadistik ruumis: 1) Kolm ristuvat suunaga arvsirget; 2) Alguspuntkid ühtivad; 3) Ühikud on vôrdsed.
gruppe - ShapeRange-tüüpi objekte. Count, ... Viitamine kujunditele AddLine(X1, Y1, X2, Y2) 1) Otsene AddShape(tüüp, X, Y, W, H) ... [leht.]Shapes - kõik kujundid lehel AddPolyline(koord. massiiv) [leht.]Shapes("nimi") - üks konkre 0..* ... 0..* leht - viit lehele, ei ole kohustuslik, ku moodulis, ShapeRange Shape kus asub objekt, millele viidatakse. P 1.
Veaellipsi suurima telje pikkus ± 0,8 mm 27 Tasanduse kohta on koostatud detailne kokkuvõte koos koordinaatidega (Lisa 10, CD Köide1_Lisa10:\2_JARKTASANDUSPLAANILINEtartu_2j_fullxy.txt). Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu punktide tasapinnalised ristkoordinaadid L-EST97 ja kõrgused Balti 1977 a. süsteemis on esitatud Köide I, Lisa 10 (CD Köide1_Lisa10:\2_JARKKOORDtartu.xyh) ja Köide II, Lisa 4 (CD Köide2_Lisa4:\KOORD2_JARKKOORD...). 28 4 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 3. JÄRK Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 3. järgu punktidele arvutati tasapinnalised ristkoordinaadid L-EST97 lähtuvalt Tartu linna kohaliku ja L-EST97 koordinaatsüsteemide vahelistest transformeerimisparameetritest.
Teoreem: (1) Kui AC-B2>0 ja A<0 siis on 2 muutuja f-nil stats punktis Po lok max. (2) Kui AC- B2>0 ja A>0 siis on 2 muutuja f-nil stats punktis Po lok min. (3) Kui AC-B2<0 siis z=(x; y) punktis Po ekstreemumit e ole. (4) Kui A-C-B2=0 siis pole millegi põhjal järeldusi teha. Kahe muutuja f-ni suurim ja vähim väärtus antud piirk-s z=(x; y) on pidev piirkonnas D mis peab olema kinnine (sisaldab rajajoont) ja tõkestatud (ümber on tõmmatud lõpliku raadiusega ringjoon mille keskpunktiks on koord alguspunktid). Tõkestatud, kinnises piirk omab pidev 2 muutuja f-n alati suurimat ja vähimat väärtust ning omandab ka suurima ja vähima väärtuse kas kriitilises punktis või piirkonna rajajoonel.
lähteained Oligomeer (ka prepolümeer) tekib polümerisatsiooni vaheastmena ja koosneb mõnedest korduvatest ühikutest. Ehk siis kui elementaarlülide arvu n kasvades molekuli keemilised omadused muutuvad on tegu protsessis tekkinud oligomeeriga, kui need aga enam ei muutu, siis on tegu juba polümeeriga. 18.Polümeermaterjalid põhitüübid (tabel konspektis lk10) 1)Plastid kompaktplastid, kiled, vahtplastid, komposiidid 2)Kiud *Sünteetilised(tekstiil, koord, polüester, polüamiid) *Modifitseeritud tselluloos (tekstiil) *Looduslik(puuvill,siid, vill) 3)Elastomeerid *Sünteetilised (alkadieenid(auto rehv), polüuretaanid, polüsiloksaanid) *Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse
rcosθ)r2sinθdrdφdθ 10. Kolmekordse integraali rakendused: ruumilise kujundi ruumala, mass, masskese, inertsmomendid, näide 1)Keha ruumala: Kui f(x,y,z)=1, siis kolmekordne integraal üle piirkonna V väljendab keha ruumala: VALEM 2)Keha mass: Kui keha jaotustihedus piirkonnas V on antud funktsiooniga f(x,y,z) ≥ 0, siis VALEM 3)Keha masskese: Kui keha jaotustihedus piirkonnas V on antud funktsiooniga f(x,y,z) ≥ 0, siis masskeskme koord. saab: VALEM 4)Keha inertsmomendid: Kui keha jaotustihedus piirkonnas V on antud funktsiooniga f(x,y,z) suuremvõrdne 0, siis saab leida xy-, yz- ja xz- tasandi suhtes inertsmomendid järgnevalt: VALEM Keha V inertsmomendid x-, y- või z-telje suhtes leitakse vastavalt Ix=Ixy+Ixz Iy=Ixy+Iyz Iz=Ixz+Iyz Keha inertsmoment mingi telje suhtes leitakse integraalist: VALEM, kus r on punkti kaugus teljest l. Keha inertsmoment koordinaatide alguse 0 suhtes määratakse valemiga: Io=Ixz+Iyz+Ixy
(-1 ; 1) 29. A(-1 ; e) ; f ( x) e x e 2 ; f(x) puutuja y = ex + 2e; g(x) puutuja y = -ex 30. x 0;120;180;240;360 ; T = ; Ühised nuullkohad x 90;270 1 1 31.Kasv. ; , 3; , kah. ;3 ; f(-2) = -27 3 3 X 32. 0 0 ;180 ;360 , Y 2 ;2 ; X 0;180 , X 180;360 y < -1 , kui x 210;330 33. P e 4 ;2e 4 ; a = ln 2 + 3 ; puutepunkti koord.-d ( 2; 2ln2 + 4) 34.a = -3 ; b = -3 ; c = 3 35.X = (0; ) , X = ( -1; ) ; k = 4 1 36. X 0 0;1,5 , X ;0 0;1.5 ; Amin (0;0), Bmax 1; 6 5 37. 1 ;f( ) 2 3 , lõikep.-d A ;1 , B ;0
vastuvõttev osa - Juhtiv osa-pea- või seljaaju närvi sensoorne osa - Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli 173. Kõrva ehitus: välis-,kesk- ja sisekõrv. (Joonis lk. 235 + tv) 174. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- kuulmerakud, mis erutuvad ja puutuvad kattelestet, mis tekitab närvierutust Juhtiv osa- VIII peaajunärv- viib närvierutuse edasi Tsentraalne osa- suuraaju poolkerade oimusagara koord 175. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju 176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus
vastuvõttev osa - Juhtiv osa-pea- või seljaaju närvi sensoorne osa - Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli 173. Kõrva ehitus: välis-,kesk- ja sisekõrv. (Joonis lk. 235 + tv) 174. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- kuulmerakud, mis erutuvad ja puutuvad kattelestet, mis tekitab närvierutust Juhtiv osa- VIII peaajunärv- viib närvierutuse edasi Tsentraalne osa- suuraaju poolkerade oimusagara koord 175. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju 176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus
Üldvalem BnHm, kus n= 2-20 (taval. paarisarvud, kuid ka 5,9) m taval. n+4 või n+6 Paremini uuritud boraane on ca 20; Boraanide keemiat on laialdaselt uuritud. Boraanid on vastastikku konverteeritavad (muundatavad) to, rõhu, katal., keskk. valikuga Boraanide molekulidele on iseloomulik elektronide defitsiit, B aatomi suured koord.-arvud (kuni 7), keeruline ruumil. struktuur. Ühesuguse B aatomite arvu juures võib vesinikuaatomite arv varieeruda: näit. oktaboraanid B8H12, B8H14, B8H16, B8H18. Mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained B2H6, B4H10 - gaasid, n=5-9 vedelikud, n ›10 kristallilised. suurema praktilise tähtsusega: diboraan B2H6, mida kasut. kõrgpuhta B saamiseks, booriga legeerimiseks, boororgaanil. ühendite sünteesil
annaabi.ee 
