· Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas · Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise · See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise Kollektiviseerimine (1928-1932) · Seniste eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse. · Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest. · 1932.a. passiseadus maarahval polnud passe puudus õigus liikuda NSVL-s · 1932.a. Stalini "Sotsialistliku omandi kaitse seadus" ("viie viljapea seadus") · Kahjurite protsessid "vaenuliku elemendi hävitamine" · 1932.a. nälg. Ohvreid u.6-7 miljonit · 1929-33 küüditati u.9 mln. talupoega · Kollektiviseerimise ohvreid kokku u
Kaasaja mängupedagoogika üheks olulisemaks eesmärgiks on saanud kooperatsiooni ja abivalmiduse kujundamine ning seepärast kõneldakse isegi "prosotsiaalsest liikumisest mängupedagoogikas". Mängus areneb mängijate vahel vestlus, mis on oluline mängijate sotsiaalses interaktsioonis. Tähtis on kahtlemata ka see, et mängus puudub individuaalse kaotuse võimalus. Mängijad ei püüa üksteist vastastikku mängust eemaldada ega ise esimesena finišisse jõuda. Üks kooperatiivsete mängude liike on koalitsioonimäng. Siin mängivad mitu mängijat ühe mängija vastu, kusjuures mängijad lepivad omavahel kokku mängu sisu suhtes. üksteise abistamisega seotud mänge, vähenes sotsiaalne isoleeritus ja kasvas vajadus üksteist toetada. Koostöömängude pooldajad toovad oma ideede kaitseks välja järgmised argumendid: konkurentsi tõttu mängudes võib mängijail tekkida arusaam, et võistlus, rivaalitsemine ja teiste kahjustamine on loomulik nähtus
avamiseks). Loengu tõhususe määravad sisu selgus (õpetaja peab kindlustamaesitatavate mõistete ja ülesannete arusaadavuse) ja lektori entusiasm (avaldub huvis aine vastu ja esituse jõulisuses) ning kommunikatsioonioskused (oluline on loengutempo, miimina, zestid, lõpus ülevaade käsitletud põhiseisukohtadest). 8. Kooperatiivsed õppemeetodid. Kooperatiivsete õppemeetodid (selgitada, millal saab üldse kooperatiivsetest õppemeetoditest rääkida) Enamlevinud õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õppemeetodid (kirjeldada, millega peab õpetaja selle meetodi puhul õpetamisel arvestama) Rühmatöö olemus (kirjeldada, millega peab õpetaja meetodit rakendades arvestama) Klassidiskussioon ja ajurünnak (selgitada, milleks meetodid sobivad ja missugune on õpetaja tegevus meetodite rakendamisel)
Majanduses sõltub tihti, mis otsuseid teevad teised inimesed. Seega tekivad huvide konfliktid. Konfliktisituatsiooniks nim olukorda, kus lõpptulemus sõltub vähemalt kahe erineva huviga osaleja tegevusest. Mänguteooria uurib konfliktide matemaatilisi mudeleid ja nende lahendamise täpseid meetodeid. Täisinformatsiooniga mängu korral on kõikidel mängijatel kasutada kogu teave eelmistel sammudel tehtud otsuste ja tulemuste kohta. Mittetäieliku informatsiooniga mängus on teave osaline. Kooperatiivsete mängude korral moodustavad mängijad ühiste huvidega rühmi, neid nim koalitsioonideks. Võimalik koostada ühiskoalitsioon ning jaotada võit "õiglaselt". Koalitsioonideta mängu korral on igal osalejal oma huvid, koopereerumist ei toimu. Enamasti on vaadeldud kahe isiku mänge, kuigi tegelikus elus on tavaliselt osalejaid rohkem. Mängu kirjeldus peab määrama osalejate hulga, nende kõikvõimalike strateegiate koetelu, käikude
sünnipäevaga 1929 INDUSTRIALISEERIMINE. 1920-ndate aastate teisel poolel oli NSV liit ületanud Tsaari- Venemaa tööstusvõimsuse. Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE.(1930ndad) Põllumajandus toetus eeskätt eraomanikust talupojale. Rahvast hakati kollektiviseerima, sest riigile oli lihtsam toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite v riigile rangelt allutatud kooperatiivsete ühismajandite vahendusel. Vastupanu hakkas avaldama talurahva jõukam kiht Kasvav maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajandusliku inventari sundmüügid kurnasid jõuka talupoja majanduslikult kiiresti välja Algas sundkollektiviseerimisprotsess Talupojad hakkasid linnadesse põgenema, kõik masinad konfiskeeriti. 1932. 7 aug- andis stalin välja sots. Omandi kaitse seaduse, mida rahvasuus kutsuti viie viljapea seaduseks
Eksperimentide tulemused näitavad, et need, kes saavad oma enda panusest rohkem kasu, panustavad rohkem. Mida suurem on grupp, seda väiksemad on panused. Mängijatevaheline suhtlemine parandab tulemusi. E. Ostrom eksperimendid: osalejad panustavad 40-60% oma algkapitalist, pärast esimest raundi panused vähenevad. Need inimtüübid, kes usuvad, et teised inimesed on koostöövalmid, panustavad tavaliselt rohkem ja on ise ka koostöövalmid. Mängu struktuuri parem õppimine aitab kooperatiivsete strateegiate valimisele tavaliselt kaasa. Näost näkku suhtlemine suurendab koostöö hulka. Valmidus kasutada ressurssi karistamiseks. 3 tüüpi: ratsionaalsed egoistid, tingimuslikud koostöö tegijad (50-60% rahvastikust), altid karistajad. VÄLISMÕJUD – kui kahe osapoole vaheline tehing mõjutab kolmandat, ilma teda tehingusse kaasamata või tema nõusolekut küsimata. Tekib, kui üks mõjutab teisi nii, et neile tekitatakse kulusid, aga neid ei kompenseerita või neile tehakse kasu,
kasulikkus seostati nende omamise kasulikkusega. 1936aastal uuris USA teadlaste rühm kaupade jaotamiskulusid. Selle analüüsi tulemused avaldati artiklis “Does distribution cost too much?” Uurijad ei kahelnud, vastates küsimusele jaatavalt. Lükates ümber ettekujutuse liiga suurtest kasumitest, leidsid uurijad, et põhjus on hoopis selles, et jaotus töötab ebaefektiivselt ja olukorra parandamiseks on olemas suurepäraseid võimalusi. Pakuti välja ka konkreetseid abinõusid, nagu kooperatiivsete hankeorganisatsioonide arendamine, kompetentsuse tõstmine, edumeelsem aruandlussüsteem, diferentseeritum hinnakujundus, karmid konkurentsiseadustik ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Nimetatud ideedest on paljugi realiseerunud ja tulemuseks on olulised struktuurimuutused kaubanduses. 1950.aastal leidis uus jaotuslogistika käsitlus kajastamist turunduse kontseptsioonides kui parema klienditeeninduse võimalus. 1962
Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2. Suur mõju on ka lektori kommunikatsioonioskustest- sobiv loengutempo, lektori kehakeel., edastatava informatsiooni selgus. Loengulise esituse tõhusust aitavad suurendada demonstratsioonkatsed ja näitvahendid. Viimaste õpetuslik efekt on suurem, kui õpetaja tutvustab õpilastele kõvahäälselt nende sooritamisega kaasnevat arutlust. Kooperatiivsete õppemeetodite üldiseloomustus. Kooperatiivsed õppemeetodid rajanevad õpetaja ja õpilaste või ka õpilaste omavahelisel koostööl. Õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja erinevad rühmatöömeetodid. Küsitlus. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasut. Enamasti kas õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks
Faktiküsimuste esitamisel ei paranda vastuste ooteaja suurendamine õpitulemusi. Tempo ja ooteaeg peavad vastama küsimuste iseloomule ning eesmärgile. Konvergentsetele küsimustele lühem aeg, divergentsetele pikem aeg. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks, peaks õpil saama tagasisidet oma vastusele. Õpetaja nähvav suhtumine valesse vastusesse võtab isu veelkord üritada. Õpetaja toetav suhtumine innustab. Kooperatiivsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Ped nõuded diskussioonile. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused rühmatöömeetodid
Kus pole puudust, seal pole enam turgu! Pole vaja enam sundida inimesi tööle, pole omanikke ega bosse. "Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele." Pole võõrandumist, pole rahvust ega kirikut. Väide, et kapitalismi kokkuvarisemisele järgneb sotsialism, põhineb dialektikal, arengute loogikal, mitte empiirikal. Marxi apokalüptiline visioon: inimsuhted, mida on läbi ajaloo valitsenud jõud ja ekspluateerimine, asenduvad kooperatiivsete suhetega. Ajalool on paratamatu lõpp Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus Jõu kasutamine on alati õigustatud, kui see toob kaasa ajaloo ettemääratud tulemuse Kodanluse revolutsiooniline roll: · Purustas kõik feodaalsed, patriarhaalsed suhted · Jättis alles vaid alasti kasuhuvi, tundetu "maksmise sularahas"
annaabi.ee 
