Politeia Platon püüab läbi kahekõne selgitada, kuidas polist juhtida ja kes peaksid seda tegema. Ta toob oma visiooni ideaalsest polise valitsejast. Ta väidab, et polis ei saa olla õnnelik, kui puudub õiglus ja õigluse saavutamiseks on vaja poliitika ning filosoofia ühendada. Veel toob ta võrdpilti koopaga(vanglaga) , et näidata,et valitseja, kes kord on juba ülal, ei taha sealt enam iial alla tulla. · Kui valitseja on harjunud nägema, et tema polises on kõik hästi, tunneb ta valu, kui teda tagasi tuua tavaliste inimeste sekka, ning ta näeb, et kõik ei olegi nii korras, kui ülevalt ennist tundus, siis põgeneb ta tagasi ,,ülesse", sest ta tajub asju, mis seal toimuvad palju paremini ning reaalsemana.
Platon 427-347 eKr. Sokratese õpilane, peale Sokratese surma viibis 12 a Kreekast eemal, kui ta Ateenasse tagasi jõudis asutas ta oma akadeemia, mis töötas ligi 900 aastat. Tema loomingust säilinud 30 dialoogi. Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut. IDEEDE ÕPETUS-tema järgi olemas 2 erinevat maailma: 1. ideede maailm, ehk tõeline tegelikkus. 2.muutuvate ja kaduvate asjade maailm ehk näiline tegelikkus. Neid maailmu võrdles ta koopaga, väljapool kodust asuvad ideed ja inimene näeb koopa seinal ainult nende varje, sellega ta mõistab, et inimesed asjade tegelikku olemust ei tea, seega kehalised esemed on vaid ideede ebatäiuslikud varjud. Platon pooldas hinge surematust, kui temaöt küsiti miks siis inimene järgmises elus õppima peab? Vastas Plato, et ta on pigem meenutab klunagi õpitut. Ta jagas ideed kolme kategooriasse: 1. Väärtusi sisaldavad ideed-headus, ilu 2
Pablo Picasso on öelnud: "Mitte keegi meist ei suuda midagi niisugust maalida." Enne kui koopa sissepääs sisse varises ja enne kui ehitati piirdeseinad, mis eraldavad vestibüüli esimesest galeriist, oli see saal elamispaiga loomulik pikendus, kuhu paistis ka välist valgust. Lagi, kus asuvad maalid, on kergelt kaldu ning madal. Galerii pikkus on 18 m ja laius on 9 m. Tegemist on esimese koopaga, millest leiti maalid. Altamira jäi esiaegse kunsti tähtsaimaks leiukohaks kuni Lascaux' koobaste avastamiseni. Altamira maalid kuuluvad nooremasse paleoliitikumi ja nende vanus on 15 000 aastat. Maalid on säilinud tänu jahedale ja niiskele koopakliimale ning tänu sellele, et koopasuu noorema paleoliitikumi lõpus kokku varises.
nimetatakse mantliõõneks, kus asuvad lõpused ja kuhu avanevad eritiselundite välisavad koos pärakuga. Koda koosneb mitmes kihis paiknevatest lubjakristallikestest ja erilise orgaanilise aine- konhioliini kihist. Kõikidel limustel on enam või vähem selgelt eristunud pea, kus paikneb suuava, aga ka mitmed kombitsjad jätked ja silmad. Silmad võivad areneda ka mantli serval, aga asetseda ka seljal või kombitsate tipul. Tavaline viilkarp ei lepi mingi koopaga, vaid ehitab endale koguni mugava pesa. Erilist liimitaolist ainet kasutades kleebib ta kokku limuste kodade kilde, kivikesi ning muud materjali. Kui selline pesa on kusagile kinnitatud, vooderdab viilkarp selle seestpoolt samast liimainest valmistatud võrgendiniitidega. Saadud mugavasse pessa asubki viilkarp elama, pistes sealt välja vaid oma mantliservade ääre, mis tekitab vajaliku veevoolu, mis tagab karbile niihästi hapniku kui ka toidu. MERIKÕRV
Raskused, millega see koopast välja jõudmine seotud on, sümboliseerivad seda, et filosoofia ei ole kerge ega pelgalt lõbu pakkuv ettevõtmine, vaid eeldab enda pingutamist ja pikaajalist pühendumist mõtlemise harjutamisele sedalaadi maailmamõistmisega. IV situatsioon. Lõpuks palub Sokrates kaasvestlejatel endale ettekujutada seda, kuidas koopast väljas käinu laskub tagasi koopasse ning asub oma algsele kohale teiste aheldatute kõrval. Esialgu on silmad jällegi hämara koopaga harjumatud, nii et alguses ei näe tagasipöördunu midagi. Neile, kes pole kunagi olnud ahelatest vabad, võib seetõttu paista, et koopast lahkumine kahjustab inimese silmi ja arusaamisvõimet. Kui nüüd selline inimene hakkab neile seletama, et see, mida nemad peavad tõelisuseks, seda pole, ja tõelisus on midagi hoopis muud, siis vaevalt saavad tema sõnad aheldatute silmis väga veenvad olla. Kui koopast väljaskäinu aga peaks oma katsetes teisi
Umbes kolmveerand käejälgi koopas kuulusid naistele ehk koopamaalide loojaks olid valdavalt naised. 2008. a leiti Hohle Felsi koopast Saksamaalt kaeluskotka tiivaluust 21,8 cm pikkune flööt - 35 000 a vana. Paljud muusikariistad ei säili. 1995. aasta flöödileid (?) Divje Babest Sloveenias (vanus 65 000 - 41 000) – neandertallaste koopast ! Sloveenia arheoloogid – maailma vanim puhkpill ! Saksa arheoloogid – pigem karu hambajälgedega luu. Tegemist on neandertallaste koopaga. Paleoliitikumi lõpp ja mesoliitikum Põhja-Euroopas 7. loeng Jää kiht oli omal ajal küllaltki paks (võis olla mitu km paks). Eesti alal võis olla 1-2 km paksune jääkiht. See jääkiht vajutas maapinda alla poole. Pärast jää taandumisel hakkas maapind vähehaaval tõusma. Meie maastik on viimase jääaja poolt nii tugevasti kujundanud, et pole võimalik jälgi leida. Lääne-Soomes avastati omapärane kaljukoobas (Susiluola koobas). Sealt leidi
tolleaegsed teadusmehed ei uskunud seda. Koopamaalid paiknevad tavaliselt kõige kaugemal ja tagumises sopis ja enamasti pole sinna ka korralikku sissepääsu. Kasutatud on musta, punast ja valget värvi. Lascaux koobast hakati kohe turiste sinna laskma ja raha teenima. Inimeste hingeõhk + bakterid hakkasid tekitama seintele vetikaid, mis õgisid maalinguid. Kümmekond aastat tagasi pandi uus ventilatsioon ja pärast seda hakkasid seened ja bakterid väga võimsalt vohama. Selle koopaga on väga tõsiseid probleeme olnud. Joonised on tehtud mingi tõrviku all. Need on koobaste kõige kaugemates soppides, kuhu päevavalgust ei ulatunud. Kehv valgustus heidab varje, leek liigub ja tänu sellele tekib optiline illusioon, et sentel olevad loomad ka liiguvad. Koopamaalingud on tehtud valdavalt naiste poolt. Paljudel maalidel on kujutatud ka inimese käsi, mis on naiste omad sõrmede järgi tehakse kindlas. Naistel on nimetissõrm ja neljas
Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on tõlgendatud ka võimalusena, et mõned neandertallaste rühmad ehtisid oma surnuid sümboolset tähendust omavate asjadega. Neandertallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Neandertallasele kuulub Moustier´ kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kultuurile andis nime Prantsusmaal olev leiukoht. Tegu on koopaga, milles oli noore neandertallase osaliselt säilinud skelett. Määravaks osutus koopas olnud tööriistade kogum. Valmistamistehnika oli komplekssem, esines palju piirkondlikke variatsioone. Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist endast vaid selle küljest ära löödud kildudest. Eseme valmistamiseks 22
jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut. Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest.
annaabi.ee 
