lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega EHITUSMATERJALID 3 TÄHTSAMAD PUU LIIGID Mänd • Eesti levinuim puuliik. Lülipuiduline. • Suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. • Tüvi võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saematerjali pinnal oksad ovaalsed. Kuusk • Küpsepuiduline • sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele). • männist kergem ja veidi väiksema tugevusega • saematerjali pinnal kuuse oksad ringikujulised. EHITUSMATERJALID 4 Kask • Levinuim lehtpuu, maltspuiduline • Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks
1. HARILIK MÄND Männi perekond on väga liigirikas. Maailmas teatakse rohkem kui 100 erinevat männiliiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd (Tamm, 2001), mis on Eesti tähtsaim metsapuuliik. 1.1. Üldiseloomustus Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad käbisid kandma 10-15-aastaselt, puistutes 25-35-aastaselt. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta tagant (Tamm, 2001). 1.2. Levik Mänd on kõige levinum puuliik Eestis. Ta moodustab 37% Eesti metsadest. Männimetsi
Käsihõõritsad on mõeldud kasutamiseks lukksepa ja remonditöödel. Nelikandile asetatava pööra abil antakse hõõritsale käsitsi pöörlemine ja teljesuunaline surve ettenihke saamiseks. Käsihõõritsate töötav osa on suure pikkusega, mis peab tagama tema täpse tsentreerimise ette töödeldud ava telje järgi. 3) koonilised hõõritsad avade koonilisusega 1:10 ja 1:50 töötlemiseks ning avad töötlemiseks meeterkoonuste MK0..MK6 alla. Koonilised hõõritsad on mõeldud peamiselt avade töötlemiseks kooniliste tihvtide või instrumentaalkoonuste alla. 8.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaalse ja radiaalse puurpingi ehituslikud erinevused. Nende kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks
esineb kõikide puiduliikide juures,tüve kõveruse tõttu on kasutamine piiratud.saematerjali töötlemine on suurte kuludega ja sellega võib olla kaasnenud tõmbe ja survepuit Koonilisus · Kõikide puiduliikide tüvedele on iseloomulik läbimõõdu vähenemine ladva suunas. · Kui läbimõõdu vähenemine ladva suunas. · Kui läbimõõdu vähenemine on suurem kui 1 cm tüve iga meetri pikkuse kohta,siis loetakse seda veaks. · Lehtpuud on suurema koonilisusega kui okaspuud. · Tihedas metsas kasvavad puud on väiksema koonilisusega kui lagedal kasvavad puud. · Koonilisus põhjustab suuremaid kadusid puidu ümbertöötlemisel ja vähendab detailide tegevust (kiud on kaldu) Tüüakus Tüüakus esineb tüve alumise osa (tavaliselt 1 m pikkuses) läbimõõdu järsu suurenemisena. Tüüakus raskendab tüvede kasutamist ümarmaterjalidena ja suurendab kadusi tüve ümbertöötlemisel. Kurmulisus
keerdvedru jäikus: 64 R 3 n kus: vedru pikkuse muutus koormuse toimel, [m]; k vedru jäikus, [N/m]; G vedru materjali nihkemoodul, [Pa]; n vedru koormatud keerdude arv. 14.2.3. Kooniline spiraalvedru Piisava koonilisusega vedru saab kokku suruda selliselt, et keerud lähevad üksteise sisse ja kokkusurutud vedru kõrgus on võrdne vedrutraadi läbimõõduga. Kooniline spiraalvedru on koormatud teljesihilise survejõuga F (Joon. 14.15): · tasakaalunõude tõttu mõjuvad lõikes põikjõud Q (rakendub keeru ristlõike keskmes) ja väändemoment T; Kooniline spiraalvedru Lõige
Mansetid ,mis paigutatakse tihendikarpi mansetipuksi (mansetikujuline rakis ) ja kolvisääre vahele ,võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast. Mansetid võivad olla erisugused , nagu V, U, jne. kujulised . Mansettide tihendusvõime suureneb rõhu suurenemisel. 1. Mansetirakis (vt. Joonis) 2. Mansett. Babiitrõngastihendid: Pumbatava keskkonna kõrge temperatuuri ja kolvisääre suure kiiruse korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele , mis surutakse kolvisääre vastu. 1. Babiidist poolrõngad. (vt. Joonis) 2. Pronksrõngad. Kolbpumba klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi ,mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge.
· süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised. Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks
nimetatakse pooljäiktihenditeks. Mansetttihendid: Mansetid ,mis paigutatakse tihendikarpi mansetipuksi (mansetikujuline rakis) ja kolvisääre vahele, võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast. Mansetid võivad olla erisugused, nagu V, U, jne. kujulised. Mansettide tihendusvõime suureneb rõhu suurenemisel. Babiitrõngastihendid: Pumbatava keskkonna kõrge temperatuuri ja kolvisääre suure kiiruse korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele, mis surutakse kolvisääre vastu. Klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi, mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse
rakis ) ja kolvisääre vahele ,võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast. Mansetid võivad olla erisugused , nagu V, U, jne. kujulised . Mansettide tihendusvõime suureneb rõhu suurenemisel. 1. Mansetirakis (vt. Joonis) 2. Mansett. Babiitrõngastihendid: Pumbatava keskkonna kõrge temperatuuri ja kolvisääre suure kiiruse korral kasutatkse jäiku metalltihendeid. Sellised tihendid koosnevad välise koonilisusega babiidist poolrõngastest ja sisekoonilistest pronksrõngastest. Surveääriku surumisel suruvad pronksist rõngad babiitrõngastele , mis surutakse kolvisääre vastu. 1. Babiidist poolrõngad. (vt. Joonis) 2. Pronksrõngad. Kolbpumba klapikarbid. Kolbpumba imi- ja surveklapid klapid on reeglina paigutatud ühisesse karpi ,mis soodustab nende kontrollimist ja remonti. Klapikarbid valatakse koos silindritega või eraldi ja kinnitatakse silindrite külge.
Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtluse jaotamise tootele. Elastsete alustena kasutatakse : Vedrud ja vedrublokid Elastsetest lintidest punutised Poroloonist valatud kujublokid . Vedrud Vedrud valmistatakse 2,5... 5mm Terastraadist Kasutatakse kahesuguseid vedrusid : Lamevedrud ehk ussvedrud Spiraalvedrud Silindrilised Ühepoolse kooonilisusega Kahepoolse koonilisusega . Lamevedru Spiraalvedrudest koostatakse pehmemööbli toote elastne alus Spiraalvedrusid ühendatakse ühtseks blokiks kahel viisil : Üksikud vedrud seotakse nööriga kokku omavahel ja karkassi külge VEDRU ON tehases punutud traadiga kokku vedruplokiks Vedrude sidumise eesmärk on saavutada istuja koormuse ühtlane jaotumine diivanile või voodile Sidumine tagab selle, et kõik vedrud töötavad samaaegselt
3. Millist puidu osa nimetatakse lülipuiduks? 4. Millist puidu osa nimetatakse maltspuiduks? 5. Kirjelda puutüve ristlõiget. 3.3. Tähtsamad puiduliigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust. Harvem kasutatakse lehtpuitu. Mänd. Mänd on Eestis levinuim puuliik. Ta on lülipuiduline. Lülipuit on männil pruunikas, aga maltspuit kollakas. Männipuit on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigusisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjali pinnal on männi oksakohad ovaalsed. Kuusk. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi. Kuusk on küpsepuiduline. Kuusepuit on värvilt veidi heledam kui männipuit. Kuusk sisaldab männist vähem vaiku, seetõttu on see ka kõdunemisele vähem vastupidav. Kuusk on männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksakohad ringikujulised. Kask. Kask on Eestis kõige levinum lehtpuu. Ta on maltspuiduline.
mõõdetud kõrvutiolevate keerdude rööpsete külgede vahekaugus; 5. keerme profiilinurk (meeterkeerel 60, tollkeerel 55); 6. keerme tõusunurk - nurk keerme keskläbimõõdul moodustava kruvijoone ja P keerme teljega risti oleva tasandi vahel; tan . d2 Koonuskeermed valmistatakse koonilisusega 1 : 16. Ühendada saab nii koonilised välis- ja sisekeermed kui ka koonilised väliskeermed silindrilise sisekeermetega. Keermed valmistatakse teatud täpsusega. Tolerantsjärgud: Kruvidele - keskläbimõõdul d2 – 4; 5; 6; 7; 8; - välisläbimõõdul d – 4; 6; 8. Mutritele - keskläbimõõdul D2 – 4; 5; 6; 7; 8; - siseläbimõõdul D1 – 5; 6; 7. Piirhälbed: - kruvidele h; g; f; e; d; - mutritele H; G; F; E. Kolm täpsusklassi
annaabi.ee 
