Auschwitzi ja Treblinka. Auschwitzi koonduslaager oli kõige suurem ja kõige kuulsam. See asus Lõuna-Poolas. Selle koonduslaagri ülemaks oli Rudolf Höss ja Nürnbergi kohtuprotsessidel ta tunnistas, et laagris hävitati kuni 2,5 miljonit inimest ja hiljem selgus, et hukkunutest moodustasid 90% juudid. Suurem osa tapetud vangidest hukkusid gaasikambrites, kuid oli ka teisi surmapõhjuseid nagu: nälg, haigused, enesetapud jne. Auschwitzis oli kokku kolm suurt koonduslaagrit ja üle neljakümne väikelaagri. Nüüdseks on loodud Auschwitzi koonduslaagri kohale muuseum. Praeguseks on tollest ajast palju arvamusi ja teadlased üritavad paljusid väiteid ümber lükkata. On leitud palju vastuolusi, näiteks korraldasid Austraalia teadlased endise Treblinka koonduslaagri territooriumil uurimise ja jõuti selgusele, et maa-alal puuduvad matmised. Samuti on lükatud ümber väide, et kõik Auschwitzi hukatud maeti 10m sügavustesse
a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad: · Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda. Juudid ei ole ainukesed natsismiohvrid, ent just juute mõrvati ainult rahvusliku kuuluvuse pärast. Eesti territooriumil oli moodustatud 20 koonduslaagrit, kus hävitati üle 20 000 paljudest Euroopa riikidest deporteeritud juudi. · Iseseisvuse päev.
okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942 aastast hakkasid saksalsed tooma Eestisse juure teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hinnanguliselt hukati Eestis umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitasid natsid ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. EESTLASED SÕDIVATE POOLTE RELVAJÕUDUDES Suvesõja päevil osales umbes 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses punaarmee vastu.
julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3
rassiteooria juutide täielik hävitamine hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta rahvusliku kuuluvuse alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last 1. juulil 1942 raporteeriti: "Eesti on juudivaba." alates 1942 hakati Eestisse tooma juute teistest Euroopa riikidest ja nende jaoks rajati 20 koonduslaagrit hukati umbes 10 000 Euroopa juuti sama süstemaatiliselt hävitati ka mustlasi, umbes 800 inimest, ajalooline etniline grupp lakkas olemast nõukogude sõjavangid 15 000 hukkunut. Enamik suri vangilaagris haiguste, nälja ja kahvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes: Saksa poolel: Saksa sõjavägi 1500 eestlastvõtlus Punaarmee vastu metsavendadest vabatahtlikest moodustunud
Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist see väljendus ka tema teostes Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga Igaüks sai teenitud karistuse teoses "Elusäde" lasi vang 509 koonduslaagri julmeima komandandi maha
c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid: · Stalin küüditas Siberisse terveid rahvaid, keda süüdistati koostöös sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.)
Pärast sakslaste lüüa saamist I Maailmasõjas, liitus Höss natsionalistide poolsõjaväelise grupeeringuga. 1922 aastal, kuulnud Hitleri kõnet, liitus Franz NSDAP-ga. Augustis 1929 aastal abiellus ta Hedwig Henseliga. Höss sai oma naisega kokku 5 last, kaks poega ja 3 tütart. Rudolf liitus natsistliku parteiga 1922 aastal ja 1934 aastal liitus ta SS-iga. Höss oli Saksa armee ohvitser, auastmelt kolonel-leitnant. Alates 4 maist 1940 aastast kuni novembrini 1943, juhtis ta Auschwitzi koonduslaagrit. Pärast II Maailmasõda, 1946 aastal 11 märtsil, võeti Höss Briti vägede poolt kinni. Kolonel-leitnant Höss viidi kohtu ette. 1945 aasta 21 novembril algas sõjakurjategijate üle kohus, tuntud kui Nürmbergi protsess. Höss mõisteti süüdi ja ta anti 25 mail 1946 aastal üle Poolale. 16 aprillil 1947 hukati Rudolf Franz Ferdinand Höss poomise läbi. Auschwitzi kronoloogia 1939 1. September - Natsi Saksamaa ründab Poolat. Algab II Maailmasõda
Natside rassiteooria nõudis eelkõige juutide täielikku hävitamist. Ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta hukati kõik juudi rahvusest isikud. Enamik sõja eel Eestis elanud juute põgene Punaarmee lahkudes Venemaale. Mitmed eestlased püüdsid juutide kaitseks välja astuda, kuid katsed jäid edutuks. 1. juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma juute teistest Euroopa riikidest. Rajati 20 koonduslaagrit. Eestis hukati keskmiselt 10 000 Euroopa juuti. Natsid hävitasid ka mustlasi. Sõja eel oli mustlasi Eestis umbes 800, kuid peaaegu kõik tapeti. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid (umbes 15 000). Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududes Suvesõja päevil osales umbes 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus Punaarmee vastu.
tahtnud teiste parteidega koostööd teha. 1. September 1939 oli natsi saksamaa invasioon poolasse, kuigi neil oli mitteagressiooni pakt. 28 sept kapituleerus Varssav. Poola oli tehtud kaheks okupeeritud tsooniks Natsi Saksamaa ja NL vahel. Küüditati 100 tuhanded poolakad Siberisse. Poolakad võitlesid Poola eksiilvalitsuse all ja NL valitsuse all. Sõjaajal oli suur vastupanu liikumine. Poolas oli Natsi Saksamaa poolt kuus koonduslaagrit. Poola kaotas pärast sõda 20% oma territooriumist. Üle kuue miljoni Poola kodaniku suri. Stalin lubas vabasid valimisi, kuid need võltsiti ja Poolasse pandi uus kommunistlik valitsus. Poola Rahvavabariik kuulutati välja 1952, 50ndatel ja 70ndatel läks olukord ka natuke vabamaks, kuid üldiselt olid antikommunistlikud grupid ikkagi tagakiusatud. 1980 asutati Solidaarsus tööliste ühing, sai poliitiliseks jõuks, 1989 olid pooleldi vabad valimised ning Lech Walesa sai presidendiks 1990
· Hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik ohvreid olid eestlased. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Juute hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta, ainuüksi rahvusliku kuuluvuse alusel. Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Samamoodi hukati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid, kellest enamik suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvad elutingimuste tõttu, osa hukati. Eestlased sõdivate riikide relvajõududes Okupeeritud alade kodanike värbamine või mobiliseerimine on rahvusvahelise õigusega keelatud. Nii Saksamaa kui NSV Liit rikkusid seda sätet. 1. Punaarmees mil viisil satuti Nõukogude tagalasse? · 22
juute kommunistidega, kasutades pidevalt sõnapaari juudid-bolsevikud. Paljudele eestlastele jäi eksklik mulje nagu oleks kogu juudi rahvusgrupp läinud kaasa nõukogude võimuga. Antisemiitlik poliitika jäi eestlastele võõraks ja ebaõnnestus. Enamik Eesti juutidest põgenes koos Punaarmeega, maha jäi vaid umbes 1000 inimest- neist ellu jäid üksikud Saksa okupatsiooni all. Alates 1942. aastast sakslased hakkasid tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest- Nende jaoks rajati 20 koonduslaagrit, mis olid ajutiseks vangistuspaikadeks teel hävituslaagritesse. Eestis mõrvatud Euroopa juutide koguarv on 10 000. Mustlaste hävitamine: Natside rassiteooria järgi nad olid parasiidid. Eestis elas kolm mustlaste hõimu - Laiuse, läti ja vene mustlased- 800 inimest. Etniline rühm lakkas olemast. Nõukogude sõjavangide olukord: Suurim arvu Eesti territooriumil natside okupatsiooni ajal hukkunutest moodustasid Nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri
annaabi.ee 
