aktsiakapitali suurendatakse kasumi arvelt. · Kulude kontole kirjendatakse kõik majandustegevusest tekkinud kulud. Puudub alg- ja lõppsaldo, kuna arvestusperioodi lõpul need kontod suletakse. · Kulud kirjendatakse kulude kontode deebeti poolele. · Tulude kontole kirjendatakse kõik majandustegevusest saadud tulud. Puudub alg- ja lõppsaldo, kuna arvestusperioodi lõpul need kontod suletakse andmete kandmisega tulude koondkontole ja sealt edasi tulude ja kulude koondkontole. · Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. · Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive
Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus
deebetsaldoga passivakonto. KONTRAAKTIVA KONTO KOTRAPASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit Väljaminek Sissetulek Sissetulek Väljaminek - + + - SALDO SALDO Tulude kontod Tulude kontodele registreeritakse kõik tulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul kulude/tulude koondkontole kandmisega. Tulude kontod käituvad nagu passiva kontod ja suurenevad alati kreeditpoolele, sest tulud suurendavad bilansikontot "Kasum". TULUD Tulude suurenemin e Tulud kokku SALDO Kulude kontod Kulude kontodele registreeritakse kõik kulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul klude/tulude koondkontole kandmisega. Kulude kontod käituvad nagu aktiva kontod ja
D kaubad, toore, materjal ja teenused K müügiks ostetud kaubad (soetusmaksumuses) 7500.- Toodangu, teenuste ja kaupade müügiga kaasnevad mitmesugused kulutused, näiteks, transport, kaupade pakkimine, kaupade laadimine jne. (turustuskulud), mille kohta peetakse kindlasti eraldi arvestust. Arvestust tuleb pidada ka ostukulude kohta, milleks on ,,kauba ostukulu", ,,materjali- ja pooltoodete ostukulud" jne. Kulude kontod suletakse aruandeperioodi lõpus tegelikule kulukoha koondkontole, samuti suletakse müügitulude kontod ja selgitatakse välja kaubanduslik kasum/kahjum.
kontolt. Valmistoodangu või kauba mahakandmisel koostatakse müüdud valmistoodangu tootmisomahinna või müüdud kauba soetushinna kohta lausend: D müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu K valmistoodang või kaup 4.4 Perioodi lõpetamine Perioodi lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod. Sulgeda võib: 1. otse aruandeaasta (perioodi) kasumi kontole või 2. tulude ja kulude koondkontole ning ainult kasumi- või kahjumisumma kantakse aruandeaasta (perioodi) kasumi kontole. Alapeatükis 4.3 esitatud kulud suletakse perioodi lõpul 1. variandi kohaselt: • müügitulude konto lausendiga: D müügitulu K (aruandeperioodi) kasum • turustuskulude konto lausendiga: D (aruandeperioodi) kasum K turustuskulud 50
Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt.
Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt.
4 4 5 D Kohustuslik reserv K D Raha K S0 S0 4 1. D Tulude, kulude koondkonto K Kulude kontod Kulude kontode sulgemine tulu, kulu koondkontole. 2. D Tulude kontod K Tulude, kulude koondkonto Tulude kontode sulgemine tulu, kulu koondkontole. 3. D Tulude, kulude koondkonto K Aruandeaasta kasum Tulude, kulude koondkonto sulgemine aruandeaasta kasumi kontole. 4. D Aruandeaasta kasum K Dividendi võlad K Kohustuslik reserv K Fondiemissiooni reserv Üldkoosolek kinnitab kasumi jaotamise otsuse, mille alusel jagatakse aruandeaasta
LS: 100 000 Põhi- ja kontraarsel kontol peetava aktsiakapitali arvestuse netosumma on käibesolevate aktsiate nimiväärtus, 1 400 000 krooni. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod (nim ka nominaalkontodeks) on kõik tulu ja kulukontod. Tulude ja kulude vahe- kasum- arvestatakse eraldi igal majandusaastal. Tulu- ja kulukontosid kasutatakse ainult ühe majandusaasta vältel. Sellepärast nimetataksegi neid ajutisteks kontodeks. Üksikud tulu- ja kulukontod suletakse Tulude-kulude koondkontole. Tulude-kulude koondkonto on samuti ajutine konto, millel tuuakse välja perioodi majandustegevuse lõpptulemus- kasum või kahjum. Tulude- kulude koondkonto suletakse omakapitali kontole. Aruandeaasta kasum (-kahjum), mis on püsivkonto. Kõik ajutised kontod suletakse aruandeperioodi lõpul ja neil ei ole järgmisse arvestusperioodi üleminevat saldot. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldo kantakse bilanssi vastavatele kirjetele, niisiis on kõik aktiva- ja passivakontod püsivkontod
annaabi.ee 
