Ta oli diivalik ja suurepärane oma rollis. Minu lemmikuks oli tema esituses kõlanud „La Bella Tangolita“. Subretipaar Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi hoidsid ülal etenduse intensiivsust ja tempot: lauldes, tantsides, veiderdades ja naerutades publikut. Ma poleks uskunud, et Märt Avandi tuleb nii hästi toime operetis, sest ta on ju tegelikult sõnateatri näitleja. Ta sobis ideaalselt Mustafa Bei koomilisse ja iga hinnaga olukorda päästa üritavasse rolli. Hanna-Liina Võsa särav ja helisev hääl kostis ka viimastesse ridadesse. Orkestrit dirigeeris külalisena Vanemuise teatri dirigent Lauri Sirp. Orkestri esituses kõlas meeldivalt 1930-ndatest pärinev svingmuusika, mis on Mart Sanderi lemmikmuusika ja -ajastu. Koori ja orkestri esituses jäi meelde laul „ Ball on Savoys“. Seda operetti pean igati huvitavaks elamuseks, kuna laval toimunu nõudis täit tähelepanu ning
jäljendades ehk imiteerides pastiss, võltsing, apokrüüf. 42. Paroodia teisenemise levinum vorm. Pilav jäljendus, mis naeruvääristab ja pilkab teise autori teost või selle osa. Moonutab jäljendatava teose sisuarendusi või stiili, kuid järgib selle vormi. Nt Cervantese ,,Teravmeelne hildago don Quijote la Manchast". 43. Travestia alusteksti satiiriline moonutamine. Enamasti tegu tõsise kirjandusteose süzee koomilisse või jämekoomilisse vormi ,,ümberriietamisega". Alusteksti sisu säilib, kuid vorm muutub ning tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse. Sageli allikaks eeposed, müüdid. Nt A.Kivirähki ,,Romeo ja Julia" 44. Pastiss mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu stiili, sõnavara või lausestust. Pole pilkav ega naerutav, vaid tunnustav
vaenlaste kätte ja kes hukati. Selle traagilise sündmuse tunnistajaks oli kindluse torn Praha Kremlis, milles pärimuse järgi oodanud vahva rüütel oma surmatundi. ,,Libuse" on legendide järgi vürstitar, kes kauges minevikus valitsenud Tsehhimaad, näidates üles arukust keeruliste riigiasjade korraldamisel. Üks selline keerdsõlm ongi ooperi sisuks. Arvuliselt teiseks ja kunstiliselt kõige õnnestunumaks ooperiks kujunes koomilisse zanrisse kuuluv ,,Müüdud mõrsja". Teose libreto autoriks oli helilooja kaasvõitleja, 1848. aasta revolutsiooni veteran Karel Sabina, kes vabanenud vanglast, liitus taas rahvusrinde kirjanikega. Smetana töötas ,,Müüdud mõrsja" kallal kuus aastat (1864 1870). Veel pärast teose esietendust 1866. aastal tegi ta seda korduvalt ümber. Helilooja loomingus on ooper kõige rahvuslikum ja rahvalikum. Ajavahemikul 1866 1882 etendati seda Praha teatris sajal korral
Kahes linnas toimuva paralleelsust rõhutavad ka tegevusaeg (kolmapäevast laupäevani); maise võimu jõhkruse ja samas igavikulistele jõududele allajäämise teema; roosiõli, mille lõhna Pilatus vihkab Annuska saatuslik päevalilleõli jne. Moskva süzeeliin kujutab endast Jersalaimi madaldatud, travesteeritud varianti (travestia - (itaalia keeles travestire "ümber rõivastuma") on huumori liike, lähedane paroodiale teise, enamasti tõsise kirjandusteose süzee kasutamine uude, koomilisse vormi 'ümberriietatult'. Travestias säilib pilgatava teose sisu, kuid tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse Vikipeedia). Moskva-tasandi sündmustik on nagu üks suur palagan, varieteeteatri etendus (seda rõhutab ka pidevalt tegevusega kaasnev muusikaline taust!). Massipsühhoos (laulmine), OGPU kõikjale ulatuv käsi (,,torumehed" igal trepil, teatud asutuse valgustatud aknad,
kosilase, Calisise ja Borilease vahel. Alphise valib orjuse. Saabub Abaris ja vabastab Alphise Amori läkitatud noolega. Ilmub valgusjumal ise ja teatab, et Abaris on tema ja ühe Borease soost nümfi poeg. Probleem on lahendatud, Alphise saab abielluda Abarisega. 14. Koomiline ooper Itaalias Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised tegelased koondusid samal ajal, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, koomilisse zanrisse intermezzo (tõlkes vaheaaeg, vahepala, vahemäng). Intermezzo oli lühike, 1-vaatuseline koomiline ooper väheste tegelastega (tavaliselt 2-3 tegelast) ja seda esitati opera seria vaheajal. Erinevalt aristokraatlikust opera seriast olid intermezzo tegelased keskklassist ehk kolmandast seisusest (kodanlased): ihnus vanapoiss, kaval teenijanna jms. Nende tegelaste algkujud olid pärit commedia dell'arte (itaalia maskikomöödia) tüüptegelaste seast
mürki. Sekenre uus vaarao, kes upub. Järgmine vaarao Tut, kuninglik nimi on Tutankhamon. Nefretite pakub end Horemhebile. Printsess - see on valitseja naissoost järeltulija. (lk.225) Karikatuur - (itaalia caricatura 'naeruväärne, moonutatud kujutis' caricare 'liialdama') on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest. Mõiste on kirjandusse tulnud kujutavast kunstist, kus see tähendab pilkepilti. Liialdava ja ülerõhutava kujutusvõttena asetab tegelase koomilisse või naeruväärsesse valgusesse, juhib teravdatud tähelepanu inimlikele nõrkustele või sotsiaalse ja poliitilise elu varjukülgedele. (lk.196) Süüria- See on riik Lähis-Idas. Ta piirneb läänest Vahemerega ja Liibanoniga, põhjast Türgiga, idast Iraagiga, lõunast Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga. ( lk.192) Orjus see on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule
zanrimääratlus on ka opéra comique). Opéra comique'ist kasvas 1850. aastatel välja operett, näit. Jacques Offenbachi "Orpheus allilmas" (1858). Teema 15. Itaalia ooper 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel Kordamiseks: Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised tegelased koondusid samal ajal, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, koomilisse zanrisse intermezzo (tõlkes vaheaaeg, vahepala, vahemäng). Intermezzo oli lühike, 1-vaatuseline koomiline ooper väheste tegelastega (tavaliselt 2-3 tegelast) ja seda esitati opera seria vaheajal. Erinevalt aristokraatlikust opera seriast olid intermezzo tegelased keskklassist ehk kolmandast seisusest (kodanlased): ihnus vanapoiss, kaval teenijanna jms. Nende tegelaste algkujud olid pärit commedia dell'arte (itaalia maskikomöödia) tüüptegelaste seast
See luulekogu oli aga plank- ja riimvärsis, Wordsworth kujutas tavalisi sündmusi kui midagi erakordset, Coleridge ebatavalisi ja üleloomulikke sündmusi harilikena. Tema peateos on ,,The Rime of Ancient Mariner", müstilise hõngu ning võimsate kujunditega poeem), Lord Byron (eluajal kõige kuulsam, saatanliku isikumüüdi looja see pakkus eeskuju tervetele põlvkondadele, kõikjal loodi Byroni stiilis dändisid. Kõige kõrgemalt hinnatakse ta lõpetamata värssromaani, mis kuulub koomilisse zanri ,,Don Juan"), Percy Bysshe Shelley (kõrgelt hinnatud meloodilise ja müstilise lüürikuna, eluajal avaldas aga ainult pikki poeeme) ning John Keats kõige noorem neist, ta ka suri kõige nooremalt. Klassitsism tähtsustas loomeprotsessis tehnikat, oskuslikku vilumust. Romantismi jaoks oli tähtis inspiratsioon, luuletajaid käsitleti meediumitena, kes vahendasid kõrgemat jõudu. Klassitsism tähtsustas terviklikkust, lõpetatust, romantism lõpmatust, fragmentaarsust.
loomingu iseloomu. Värssides möödub terve galerii kujusid. Paljudes epigrammides puudutab ta kirjandusküsimusi, polemiseerides arhaistidega ja ,,õpetatud" luule pooldajatega, pilgates andetuid kirjanikke ja plagiaatoreid. Haarates laias kaares mitmesuguseid elunähtusi, jääb Martialise pilge siiski pealiskaudseks. Ka puudub tal enamasti moraliseeriv ja paljastav tendents, mis oli omane antiikaja satiirikuile. Mitte kriitika sügavus, vaid sõna tabavus, vaimukus ja elav, koomilisse liialdusse kalduv kujutlusvõimu on teinud Martialise üheks silmapaistvaimaks epigrammiklassikuks maailmakirjanduses. Iuvenalise kirjanduspärand koosneb 16 satiirist, hakkas kirjutama alles keskeas. Erinevalt Horatiuse ,,naervaist" satiiridest kuuluvad Iuvenalise heksameetreis kirjutatud luuletused vihaste, piitsutavate satiiride liiki. Autor seadis endale ülesandeks paljastada kaasaja pahesid.Opereerib nimedega minevikust, vaid alamkihti
annaabi.ee 
