jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Tootsi-lood Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku
Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 1918 1919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934).
vastu). Liikumine tähendab teatris nii näitleja/tegelase liikumist ruumis kui ka distantsi tegelase ning tegelase ja vaatajate vahel. 21.Millised tegurid mõjutavad näitlejat tegelaskuju loomisel (ja vaatajat selle vastuvõtul)? · Füüsilised eeldused (vanus, kasv, välimus jne) · Lavasarm ehk lavaline mõju: mõni näitleja mõjub mehelikuna, teine intellektuaalsena, kolmas nakatab koomikaga jne. 22.Kuidas 20. saj. kolm põhilist näitlemisteooriat näevad näitleja ja rolli suhet? Kes on nende teooriate loojad? · Stanislavski rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest
vastu). Liikumine tähendab teatris nii näitleja/tegelase liikumist ruumis kui ka distantsi tegelase ning tegelase ja vaatajate vahel. 21. Millised tegurid mõjutavad näitlejat tegelaskuju loomisel (ja vaatajat selle vastuvõtul)? · Füüsilised eeldused (vanus, kasv, välimus jne) · Lavasarm ehk lavaline mõju: mõni näitleja mõjub mehelikuna, teine intellektuaalsena, kolmas nakatab koomikaga jne. 22.Kuidas 20. saj. kolm põhilist näitlemisteooriat näevad näitleja ja rolli suhet? Kes on nende teooriate loojad? · Stanislavski rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest
arvestas esijoones jaapani rahvusliku aristrokraatia maitset. Jaapani skulptuur õitses Heiani ja Kamakura perioodidel ( 9.-14. sajandil). ( Sealsamas 2008: 151) 3.3.3. JAAPANI TEATER Jaapani rahvusliku teatri algidudeks tuleb pidada shinto templites etendatud rituaalseid tantse ning laulusid kangura'sid. Kui Jaapanisse hakkasid tungima hiina kultuuri mõjud, siis tekkisid teatud muutused ka laulu- ja tantsutraditsioonides. Religioosne mõte segunes koomikaga. Sellest arenesid esimese aastatuhande lõpul draama sugemetega tantsu- ja laulumäng ( sarugaku) ning peamiselt külades mängitud rahavlik tantsuetendus (dengaku), mis tähendas legendidega seotud muusikat. ( Sealsamas 2008: 153) Suure tähtsusega on jaapani teatri ajaloos tantsu- ja laulumängudest 14.sajandil välja arenenud ja tänapäevani Jaapanis suurt populaarsust nautiv nõ, mis tähendab meiterlikkust, võimekust, oskust. Algul kujutas see teater endast usupühadel korraldatud
Tagapere koera peksmine jõuluõhtul eespere ahjutares je. tagakambris, kus sellest jääb igaveseks jälg laual lahti olnud palveraamatusse (,,otse Emmanueli peale"), tekitaks oma hasardiga, hoolimata metsikusest, millega seda toimetatakse, vääramatult võimsaid lõbutundepuhanguid ürgsemas ühiskonnas, nagu seesuguse kinnituseks on ka kirikust naasva vanema perepoja, noore Andrese kahetsev lause: ,,Oleks ma seda teand, siis ma kiriku põleks läindki." Ka siin on tegemist ürgse koomikaga (peksmine, kahjurõõm), mis mõjub jutustust arhaiseerivalt. Situatsioonikoomika ohtra esimese osa kõrval mõjub ,,Tõe ja õiguse" II osa hoopis vähemviljakana, ehk küll siin naljakaid seiku on vahest isegi rohkem kui esimeses. Ülikülluses on muidugi õpilastempusid, omavahelisi võrdlemisi napilt, rohkem aga õpetajate (kaklusstseen Goethe ja Schilleri rinnakujude hävimisega jm.) või Mauruse enda vastu sihituid
peremees", ,,Inspektor tuli", ,,Klaas vett", ,,Tillereinu peremehed", ,,Pisuhänd", ,,Süüta süüdlased", ,,Abielus pruut", ,,Tulus amet", ,,Beljugini naisevõtt". Aastatel 1955-1965 mängiti Rakvere Teatris etendusi ,,Tootsi pulm", ,,Perekond Kirretid", #Tema, tema armastatu ja kohver", ,,Suvi", ,,Traalid udus", ,,Äripäev", ,,Mere peremehed", ,,Paunvere", ,,Selline armastus", ,,Armastus ja vale" (Kask 1987: 464). Rakvere Teatri tolle ajajärgu menukamad lavastused olid seotud koomikaga. Rohkelt külastati Oskar Lutsu kirjutatud näidendeid nagu ,,Suvi", ,,Tootsi pulm", ,,Äripäev", ,,Paunvere". Suur osakaal oli komöödiaetendustel. Publiku poolehoiu võitsid A. Uustulndi olustikutükid ,,Traalid udus" ja ,,Mere peremehed". Melodraamalist pinget leidsid vaatajad O. Toominga ,,Perekond Kirretite" ja K. Süvalepa ,,Armastuse ja vale" etendustest. Palju vaadati D. Ugrjumovi näidendit ,,Tema, tema armastatu ja kohver". Etendust ,,Tootsi pulm" käis
,,Vombat" (2011) kogumik. Ridamisi tekste. Võetakse alustekst, lähtekoht, ajaloolised sündmused v tegelased, neid töödeldakse, neis on postmodernset kergust. Jaan Undusk (1958) näidendid on mõnuga loetavad. ,,Goodbye, Vienna (Gertrud)" (1999). ,,Quevedo" (2003) pöörane lugu. Poliitiline figuur Hispaania ajaloos. ,,Boulgakoff" (2008) M. Bulgakovi lugu. Sarnaselt Vadile, Kivastikule ja Kivirähule on kultuuriloolised tegelased, hoogsa koomikaga lahendatud näidendid ja traagilise ja koomilise poole ühendamine ka neil kolmel: Aapo Ilves (Räpina näitemängude sari), Jan Rahman ja Olavi Ruitlane. Veel: Peeter Sauter, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal (mononäidend ,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk
Varem olid etendustel puust lavad, mida sai kokku panna aga hilise vabariigi ajal hakatakse püstitama kivist statsionaarseid teatriehitisi ja teatril on roomlaste elus sellest ajast peale olnud oluline roll. Teater oli oluliselt seotud Kreeka teatrig, paljud esinejad tulid sealt, etendused olid tõlgitud Kreeka etendused, aga hakkas kujunema ka kohalik originaalne teater. Olulisemad autorid kelle tekste on tervikuna säilinud on kaks: Plautus ja Terentius. PLautus paistab silma oma jämeda koomikaga ja teda võib pidada tüüpiliseks varase rooma ajajärgu koomikuks, tavaliselt on tema tegelastüüpideks ihnuskoi, kupeldaja, kaval ori jpt. Keel mida ta kasutab on kõnekeelne ladinakeel ja ta kasutab palju erilisi zargoone, kõnekäände mis on väga konteksti põhised, ta näidendid on labased ja tema sõnavara väga vulgaarne. Terentiusel on näidendid rafineeritumad, põhiliselt on armastuslood ja olid erinevalt Plautuselt suunatud haritumale vaatajaskonnale
Tegeleb ka nn tõsiste probleemidega. Vetemaal mitu rauda tules. Realistliku ja, koomika sidumine, tuleb kõigis tekstides välja. Tulevad ka sünteesid, nt Vetemaa 70- 80ndate kõrgperioodist: 1985-90 "Möbiuse leht I-II" realistlik põhi, eetilised probleemid. Temaatika hulludega seotud. Kui esimene varasem ots Vetemaa proosast pigem realistlik, siis II periood, mis kõrgperiood kahtlemata, ei ole enam nii ühemõtteliselt realistlik. Realismiga võib siin pistmist olla, ka koomikaga mingit tegemist. Kolmas periood: 90ndate alguses ei tule toodangusse langust, vaid automatiseerumine, iseenese taastoomine. See 90-00ndatel nii põnev pole. Romaan "Risti rahvas I-II" 1994-98 kus aineks Jüriöö ülestõus, aga vetemaalikus kelmiromaani stiilis. Mihkel Mutt (s. 1953). Tartust pärit. Töötab mitmetes ametites, valdavalt seotud ajakirjandusega, kultuuriajakirjandusega. Töötab Loomingu toimetuses, siis kutsutakse 90ndate alguses välisministeerimisse tööle
annaabi.ee 
