mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste) 3) „Rakenda“ (rakendamine) 4) „Analüüsi“ (analüüs) 5) „Hinda“ (hindamine) 6) „Loo“ (süntees) Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? 1) Sisu ja sisuga seoses tehtud sooritust. 2. loeng. Õpilaste vaimsed võimed, isikuomadused ja koolipraktika. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Sneydermani ja Rothami, 1987 uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Toetudes arutlustes abstraktsioonidele (üldistustele) 2) Lahendada probleeme 3) Õppida oma kogemusest Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 1) Binet’i Milliseid komponente eristab C.Spearmani intellekti mudel? 1) G-faktor 2) S-faktor Millistest komponentidest koosneb intellekt L
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
testiga. 42. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega? 43. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 44. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 45. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? 46. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 47. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? 48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste _______________________________________________________ järgi 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist ________________________________________________________ 50. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng _________________________________________________________vastast ikuse toimena 51
Molly Brearly(1974) ütleb:" Me elame käesoleval hetkel. Kui koolielu on olemuselt lapsele rahuldust pakkuv, stimuleeriv, ühistegevusele suunatud ja parimal juhul isegi põnev, on kool selle tagajärjel omalt poolt loomas rahvust, kes tahab elada täisväärtuslikku ja huvitavat elu. Sellise rahvuse liikmed on huvitatud ka kaasinimeste heaolust ega ole ainuüksi materiaalsete väärtustega juhitavad." 70ndatel aastatel pandi Ameerikas alus lapsekeskse koolipraktika suunale, mida on nimetatud ka avatud kasvatuseks. Eesmärgiks oli panna lapsed iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Õpilased pidid koolis õppima kuidas teiste inimestega suhelda ja kuidas teistega koos tööd teha. Kuid selline meetod ei õigustanud ennast, kuna seda peeti ülilapsekeskseks. Ja ka õpetamine avatud kooli klassis nõudis õpetajalt liiga palju. On olnud veel muidki lapsekeskseid kasvatusmeetodeid, näiteks Margaret Thatcheri aegne
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Oskuseid saab väljendada Bloomi taksonoomia kategooriates. Kasutusvõimalused: Spetsifikatsioonid on heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks ja selle jälgimiseks, et õppeühiku kõik alajaotused oleksid vastavalt nende olulisusele eesmärkidena kajastatud. III Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika 1) Vaimsete võimete (intelligentsuse) mõiste. Üldjuhul peetakse intelligentseks inimesi, kellel on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid lahendada ja kes on võimelised varasemast kogemusest õppima. 2) Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. Esimesed katsed mõõta 1905.aastal Binet-Simon – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise
Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames tuleb ellu viia järgmisi tegevusi (vaata ka Tabel 2 Programmi eesmärk): 1. Luua tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem. 2. Arendada süsteemselt ettevõtlikust ja ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. 3. Tõsta kutsehariduse mainet ja kvaliteeti. 4. Arendada praktikasüsteeme nii kutse- kui ka kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika. 5. Lainedada töökohast õpet. 6. Suurendada keeleõpet. 7. Informeerida noori rohkem oma valikute kohta. (Haridus- ja teadusministeerium, 2015, 1) Selleks, et tööturul saavutada tulemusi, mis viivad kvaliteedimuutusteni, on vaja kujundada kõikide osapoolte vahel ühtne arusaam tervikprotsessist. Oluline on kokku leppida põhimõtted 12
teises õppeaines, kuid mitte kõikides. 20. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? Õpetajatel tuleb arvestada, et üldiselt on ühes või teises aineväldkonnas loominguliste õpilastega töötamine raskem kui suurte võimete ja konformsete õpilastega. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 1. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? Sotsiaalne, füüsiline ja kognitiivne areng. 2. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste toimumise järjekorra, kiiruse ja vormi (see tähendab millise kuju võtab arenev tervik ühel või teisel ajahetkel) järgi. 3. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas. 4
Läbimõeldult sõnastatud tunni-eesmärgid aitavad jälgida õpilaste õppimist. Põhimõtteliselt saab iga oodatava õpitulemuse formuleerida selgelt sõnastatud eesmärgina. Eesmärgistamisega mitte liiale minna: piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppe-eesmärkide püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
