mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste) 3) „Rakenda“ (rakendamine) 4) „Analüüsi“ (analüüs) 5) „Hinda“ (hindamine) 6) „Loo“ (süntees) Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? 1) Sisu ja sisuga seoses tehtud sooritust. 2. loeng. Õpilaste vaimsed võimed, isikuomadused ja koolipraktika. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Sneydermani ja Rothami, 1987 uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Toetudes arutlustes abstraktsioonidele (üldistustele) 2) Lahendada probleeme 3) Õppida oma kogemusest Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 1) Binet’i Milliseid komponente eristab C.Spearmani intellekti mudel? 1) G-faktor 2) S-faktor Millistest komponentidest koosneb intellekt L
varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele midagi selgitada. Ka viimased ôpivad paremini, kui nad ei ole sôltuvad ainult ôpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine erineva tasemega ôpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama(Dr. Hardorp). KOOLIPRAKTIKA Tervilik Waldolfkool on 12-aastane ühtluskool. Sageli eelneb sellele Waldolflasteaed(3-6- aastasele).Mõnede koolidega on liidetud ka kolledziaste, mis valmistab ette ülikooli astumiseks.Paljudes Waldolfkoolides on välja arendatud tähelepanuväärseid mudeleid kutse- ja üldhariduse integreerimiseks.Põhjust on viidata ka silmapaistvale tööle eripedagoogikas(Skiera 1987,19) (Hirsjärvi,Huttunen 2005). 2
varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele midagi selgitada. Ka viimased ôpivad paremini, kui nad ei ole sôltuvad ainult ôpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine erineva tasemega ôpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama(Dr. Hardorp). KOOLIPRAKTIKA Tervilik Waldolfkool on 12-aastane ühtluskool. Sageli eelneb sellele Waldolflasteaed(3-6- aastasele).Mõnede koolidega on liidetud ka kolledziaste, mis valmistab ette ülikooli astumiseks.Paljudes Waldolfkoolides on välja arendatud tähelepanuväärseid mudeleid kutse- ja üldhariduse integreerimiseks.Põhjust on viidata ka silmapaistvale tööle eripedagoogikas(Skiera 1987,19) (Hirsjärvi,Huttunen 2005). 2
testiga. 42. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega? 43. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 44. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 45. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? 46. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 47. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? 48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste _______________________________________________________ järgi 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist ________________________________________________________ 50. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng _________________________________________________________vastast ikuse toimena 51
Molly Brearly(1974) ütleb:" Me elame käesoleval hetkel. Kui koolielu on olemuselt lapsele rahuldust pakkuv, stimuleeriv, ühistegevusele suunatud ja parimal juhul isegi põnev, on kool selle tagajärjel omalt poolt loomas rahvust, kes tahab elada täisväärtuslikku ja huvitavat elu. Sellise rahvuse liikmed on huvitatud ka kaasinimeste heaolust ega ole ainuüksi materiaalsete väärtustega juhitavad." 70ndatel aastatel pandi Ameerikas alus lapsekeskse koolipraktika suunale, mida on nimetatud ka avatud kasvatuseks. Eesmärgiks oli panna lapsed iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Õpilased pidid koolis õppima kuidas teiste inimestega suhelda ja kuidas teistega koos tööd teha. Kuid selline meetod ei õigustanud ennast, kuna seda peeti ülilapsekeskseks. Ja ka õpetamine avatud kooli klassis nõudis õpetajalt liiga palju. On olnud veel muidki lapsekeskseid kasvatusmeetodeid, näiteks Margaret Thatcheri aegne
,,voolavate" korraldusviisidega. Lapsed töötavad omaette või väikestes rühmades lühiajaliste ülesannete või projektidega, mis on kohandatud nende huvidele ja vajadustele. 5) Seostatus igapäevase eluga. Tänapäeva õpilased suure tõenäosusega varem kuulnud, näinud ja lugenud mõistetest ja kontseptsioonidest, mida neile klassis pakutakse. Õpetajatel, õppekavade loojatel palju rohkem võimalusi leidmaks viise, kuidas seostada koolipraktika eluga väljaspool kooli (nt tuumajõujaamade probleem seostada loodusteaduse tundidega, täiendada lugemisvara, ökoloogiaalaste ajalehesõnumite ja artiklitega jne) 6) kaitstus ebaõnnestumiste eest. Tähtis muuta kool kohaks, kus õpilaste eest hoolitsetakse ja kus nad ei pea taluma ebaõnnestumisi. 14. Laste hirmud ja nendega toimetuleku toetamine Hirmu teatakse kui paljude psühhosomaatiliste terviserikete ja seega paljude haiguste põhjustajat
teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Oskuseid saab väljendada Bloomi taksonoomia kategooriates. Kasutusvõimalused: Spetsifikatsioonid on heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks ja selle jälgimiseks, et õppeühiku kõik alajaotused oleksid vastavalt nende olulisusele eesmärkidena kajastatud. III Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika 1) Vaimsete võimete (intelligentsuse) mõiste. Üldjuhul peetakse intelligentseks inimesi, kellel on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid lahendada ja kes on võimelised varasemast kogemusest õppima. 2) Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. Esimesed katsed mõõta 1905.aastal Binet-Simon – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise
Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames tuleb ellu viia järgmisi tegevusi (vaata ka Tabel 2 Programmi eesmärk): 1. Luua tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem. 2. Arendada süsteemselt ettevõtlikust ja ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. 3. Tõsta kutsehariduse mainet ja kvaliteeti. 4. Arendada praktikasüsteeme nii kutse- kui ka kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika. 5. Lainedada töökohast õpet. 6. Suurendada keeleõpet. 7. Informeerida noori rohkem oma valikute kohta. (Haridus- ja teadusministeerium, 2015, 1) Selleks, et tööturul saavutada tulemusi, mis viivad kvaliteedimuutusteni, on vaja kujundada kõikide osapoolte vahel ühtne arusaam tervikprotsessist. Oluline on kokku leppida põhimõtted 12
teises õppeaines, kuid mitte kõikides. 20. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? Õpetajatel tuleb arvestada, et üldiselt on ühes või teises aineväldkonnas loominguliste õpilastega töötamine raskem kui suurte võimete ja konformsete õpilastega. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 1. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? Sotsiaalne, füüsiline ja kognitiivne areng. 2. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste toimumise järjekorra, kiiruse ja vormi (see tähendab millise kuju võtab arenev tervik ühel või teisel ajahetkel) järgi. 3. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas. 4
Läbimõeldult sõnastatud tunni-eesmärgid aitavad jälgida õpilaste õppimist. Põhimõtteliselt saab iga oodatava õpitulemuse formuleerida selgelt sõnastatud eesmärgina. Eesmärgistamisega mitte liiale minna: piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppe-eesmärkide püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm
annaabi.ee 
