teada ka antud valdkonnas seadusest ja määrustest tulenevaid nõudeid. Ühe sellise nõudena on koolieelse lasteasutuse seaduses sätestanud laste õiguse, kus lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel (Riigi Teataja, 1999). Just koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Toetudes eelneval, võib väita, et Tervist Edendav Lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks
tervisekasvatust, kuid oluline on lasteaia kui institutsiooni keskkond tervikuna, lisaks seal tehtud otsused. See kokku ongi tervisedendus. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervist edendava lasteaia põhimõtted 2000.nda aasta kevadel alustasi Põlvamaa, Lääne-Virumaa ja Läänemaa lasteaias väljakujundama tervist edendava lasteaia mudelit. Mudeli koostamisel on arvestatud neid aspekte ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond.
tase. Paljud lapsevanemad leiavad, et aasta enne kooli on piisav aeg selleks, et laps kooliks ette valmistada. See annab aga veel kord kinnitust sellele, et lapsevanemad vajavad teadmisi lapse üldise arengu kohta, et osata näha lapse arengus ühtset tervikut. Kooliks ettevalmistus ei ole ainult lapse lugema ja kirjutama õpetamine, vaid lapse terviklik areng, mida kujundavad sünnipärased eeldused, iseloom ja lapse kasvukeskkond. On loomulik, et koolieelsel ajal osalevad lapse kasvatamises lapsevanemad ja lasteaed mõlemad. Alus kasvatusele pannakse siiski kodus. Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning tema töö edukus sõltub paljuski sellest, milline on kasvatajate ning vanemate üksteisest arusaamine ja usaldus. Alushariduse raamõppekava rõhutab lapsevanema kaasamise tähtsust lasteaia elu kavandamisel, toetades lapsevanemat lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Lasteaiaõpetaja suhtleb lapsevanemaga kui võrdse partneriga
1. Sotsiaalne mõistmine e. teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste seisukohti aktsepteerida 2. Suhted eakaaslastega e. oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega 3. Prosotsiaalne käitumine e. abistamine ja jagamine Sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed Oluline roll on koolieelsel sotsiaalsete oskuste tasemel, mis just ajalises dimensioonis näib mõjutavat akadeemilist toimetulekut, st et paremate sotsiaalsete oskustega lapsed saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed Oluline on eristada oskuste omandamisel või sooritamisel esinevaid puudujääke, kuna need nõuavad erinevaid sekkumistehnikaid. Puudujäägid võivad siin seostuda
7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika-
inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Enn Koemets (1911- 1973) armastas väga kokkususrutult nimetada mõtlemist ülesande (probleemi) lahendamiseks. Üldiselt tuuakse välja kaks mõtlemise ilmingut, mis toimivad tihedas vastastikuses seoses: 1) mõistste kujunemine (seotud eelkõige tajuga) 2) probleemide lahendamine. Rõhutame kohe, et just esimesel on erakordne tähtsus koolis (ja koolieelsel ajal) laste mõtlemise arendamise seisukohalt. Jean Piaget (1896-1980) peab organismi ja ümbritseva keskkonna vastastikust seost väga tihedaks just laste mõtlemise arengus. See nn. adapteerumine keskkonnaga, milles last abistavad mitmesugused kaasasündinud refleksid, nõuab keerukamates oludes uusi lahendusi. Just nn. sundmõtlemine ongi omamoodi mõtlemise arengu vedru. L. Võgotski ja teisedki uurijad on rõhutanud, et mõtlemisprotsess ise võib
Ärgem unustagem ka Endel Tulvingu kuulsat mõtet- inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Enn Koemets (1911- 1973) armastas väga kokkususrutult nimetada mõtlemist ülesande (probleemi) lahendamiseks. Üldiselt tuuakse välja kaks mõtlemise ilmingut, mis toimivad tihedas vastastikuses seoses: 1) mõistste kujunemine (seotud eelkõige tajuga) 2) probleemide lahendamine. Rõhutame kohe, et just esimesel on erakordne tähtsus koolis (ja koolieelsel ajal) laste mõtlemise arendamise seisukohalt ( Leppik 2004: 51). Jean Piaget (1896-1980) peab organismi ja ümbritseva keskkonna vastastikust seost väga tihedaks just laste mõtlemise arengus. See nn. adapteerumine keskkonnaga, milles last abistavad mitmesugused kaasasündinud refleksid, nõuab keerukamates oludes uusi lahendusi. Just nn. sundmõtlemine ongi omamoodi mõtlemise arengu vedru. L. Võgotski ja teisedki uurijad on rõhutanud, et mõtlemisprotsess ise võib mõjutada ka
mittevõrdsust olenemata hulgaelementides toimuvatest välistest muutustest. o o o o o oooooo Niisugune võime tajuda hulki nende elementide erinevas asetustes ja erinevas koostises on aluseks järgmistele operatsioonidele, s.o. hulkade ühendamisele ja osahulga eraldamisele. Nimetatud neli operatsiooni-hulkadega hulgamõiste kujunemise protsessis kujunevad eakohase arenguga lastel välja 4-7 eluaastani, s.o. koolieelsel eas. Seega tavakooli õppeprotsessis toetutakse arvumõiste kujundamisel kujutlustele hulkadest. Abikooli matemaatikas tuleb samuti kujundada õpilastel arvumõistet. Pole aga täpselt teada, kas õpetaja saab siin toetuda juba olemasolevatele kujutlustele hulkadest. Kas abikooli tuleval lapsel (ukskõik, kas ta tuleb kohe abikooli või tuleb ta läbi tavakooli) on olemas hulgamõiste? V. Neare uurimusest selgub: I Hulkade tajumine. 1
Küll aga on plaan igal elusorganismil. Niisiis, tuleb välja, et "eksimine on elulik", "eksitamine aga on inimlik" (Paul 2008). Eksimine ei ole valetamine. Ka luiskamine pole valetamine. Luiskamine on tegelikkusest lahtirebitud, ei millegagi piiritletud ja kontrollitud laste oma maailm. Inger Kraavi (2007) arvates ei tohiks luiskamise puhul lapsele öelda: valetad, ära valeta, vaid tuleb aidata lapsel mõistma hakata, mis on tõelisus ja mis on väljamõeldis. See oskus kasvab tavaliselt koolieelsel perioodil ja koolilastel juhtub segadusi suhteliselt harva. Luiskamine on motiveerimatu ja omakasupüüdmatu vale, mitte kasuahnusest tingitud vale. Paljud lapsevanemad teevad ranget vahet kahte liiki valetamisel: ühed on valed, mis tekivad impulsiivselt enesekaitseks; teised on valed, millega püütakse varjata mõnda tõsist eksimust. Viimast nimetab James Stenson (2009) kaalutletud valskuseks, mis on vääritu ja rikub lapse isiklikku autunnet
annaabi.ee 
