juurviljad. Need on ka põhilised eksportkultuurid. Maavaradest leidub Poolas naatriumit, hõbedat, pliid, tsinki ja magneesiumit. Samuti leidub seal kivisütt, puusütt ja maagaasi. Karjakasvatuses on peamised piimakari ning sead. Poolas on tegemist enamasti intensiivse tootmisega. Keskkonnaprobleemiks on Poolas eriti reostunud meri ja järved. Maakasutuses kuulub Poola kaubandusliku põllunduse alla, peamiselt toodetaksegi piima ja teravilja. Allikad 1. Kooliatlas lk 26-27 Kesk-Euroopa kaart. 2. Kooliatlas lk 28-29 Kesk-Euroopa majanduse kaart. 3. Kooliatlas lk 20 Euroopa kliima ja taimkatte kaardid. 4. Kooliatlas lk 90 Maailma loodusõnnetuste ja maakasutuse kaardid. 5. Maailma ühiskonnageograafia töövihik lk 82. 6. Maailma ühiskonnageograafia õpik lk 88 kliimavöötmete kaart. 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola
Pala Põhikool KOLUMBIA Referaat Koostas: Keegi Muu Pala 2002 Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil...
SKT elaniku kohta 4377 dollarit (2007) Rahaühik peeso (COP) Usklikud katoliiklased(90%) Maailmaaeg -5 Tippdomeen .co ROK-i kood COL Telefonikood 57 Pildid Kolumbia lipp Kolumbia vapp Kolumbia rahatäht 500pesot Kolumbia president Alvaro Uribe Velez Kolumbia pealinn Bogota Kolumbia kohviistandus Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia õpik 2. Kooliatlas 3. ENE, köide 4 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Colombia 5. http://static1.money.pl/i/pieniadze/pieniadze-swiata/thumb_2590.jpg 6. http://www.passportstamp.com/ref/maps/co-map.gif 7. http://2.bp.blogspot.com/_7Se7iswAanA/SdzV6YbCMHI/AAAAAAAAGrk/7mZBjhwpWD0/ s400/colombia-map.gif 8. http://www.nativewiki.org/images/e/ee/RECs_of_the_AEC.png 9. http://realadventures.com/listings/1024190_Background-Notes-Republic-of-Columbia 10. http://en.wikipedia.org/wiki/Colombia 11
Kui röhk on langenud purskab magma ja tardub laavakihina tahke materjali kihi peale. Tekivad kihtvulkaanid. Tuntumad on Vesuuv, Etna, Stromboli, Fuji. tuhavulkaanid- koosnevad valdavalt vulkaanilisest tuhast Vulkaanide tüüpide kohta on joonis raamatus Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused lk.95, joonis 26 Võimalik moodus teema käsitlemiseks tunnis I tund: Teema: Vulkanismi olemus. Vulkaanilised piirkonnad. Tuntumad vulkaanid maakeral. Töövahendid: Kooliatlas, maailma kontuurkaart, lüümikud ( Regio ). Töö käik: 1. Sissejuhatav loeng vulkanismi olemusest ( kasutada loenguteksti) 6. küsimus õpilastele: Mis tähtsust omas vulkanism Maa tekkeloos? 2. Praktiline töö atlase ja kontuurkaardiga. 7. õpilased märgivad tuntumad vulkaanid kontuurkaardile. 8. Õpilased leiavad vulkaanide paiknemises seaduspärasusi, põhjendavad
Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. 10 Kasutatud kirjandus: 1) "ENE" nr. 3 (lk. 386406) 2) "Vana Hiina" (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus) 3) "Maailma Teatmeatlas" (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus) 4) Internet (www.China.com) 5) "Kooliatlas" 6) "Maakera loodus ja inimgeograafia" (Tallinn. Koolibri 1998) Autorid: Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson 7) http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina 11 12
www.eur-lex.europa.eu/LexUriSew/html. www.wikipedia.com Eesti Entsüklopeedia 15 köide www.miksike.ee/documents/main/lisa/8_klass/4teema/brasiilia.htm www.miksike.ee/doc/referaadid2006/brasiilia-liisametskula/htm www.miksike.ee/doc/referaadid/loodusvööndid/kaileola.htm. http://www.unwto.org/index.php http://www.reisipank.ee/ http://www.eau.ee/~mteder/Kaugope_1loeng.pdf http://www.miksike.ee/ http://www.wto.org/ http://www.aseansec.org/ http://www.census.gov/ipc/www/idb/ Eesti Kooliatlas www.wttc.org www.world-tourism.org www.mercosur.org/ www.google.ee
19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. V. Korinskaja, L. Prozorov, V. Stsenjov ,,Mandrite geograafia 6. klassile" 2. M. Macquitty ,,Kõrbed" 3. N. Morris ,,Mäestikud" 4. D. Kindersley ,,Maad ja rahvad" 5. T. Hang, J. Jaagus, A. Järvet, A. Kanal, J. Kirs, Ü. Mander, T. Oja, I. Puura, J. Roosaare ,,Üldmaateadus gümnaasiumile" 6. ,,Maailma atlas" 7. ,,Kooliatlas" 8. Internet: a) www.cia.gov./cia/publications/factbook b) http://en.wikipedia.org/wiki/Chile c) http://www.geographia.com/chile/ d) http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.questconnect.org/images/chile_m.gif&imgrefurl=http://ww w.questconnect.org/andes_home.htm&h=535&w=713&sz=424&hl=et&start= 235&um=1&tbnid=WrpidcqTae-asM:&tbnh=105&tbnw=140&prev=/images
1893-1913 - uus toporaafiline mõõdistamine Eestikeelsed kaardid Piibel - kõige enam tutvustas kaugeid maid (Uus Testament ilmus trükist 1715, piibel 1739) 1849 B. Gildenmann, Mailma made öppetus, 1854 M. Kauzmann, E. W. W. Schultz, Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Koli-Ramat. Wies jaggo. Teine geograafiaõpik eestlastele, khk koolidele, ilmus 4 trükki ja 9500 ex, selles esimene koolikaart Eüropa ja Palästina. Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas.
100. 19. sajandi Eesti kaardid Mellini Liivimaa kaart oli kasutusel kuni 19nda sajandi keskpaigani. Selle kaardi miinuseks oli aga ebatäpsus, palju oli geograafilisi moonutusi. 1839 Liivimaa kubermangu erikaart; 1844 Eestimaa kubermangu erikaart. Koostamisel kasutati mõisakaarte, teostati välimõõdistusi koordinaadiaukude täitmiseks (1824- 1832). 1854 esimene eestikeelne kaart, 1859 esimene eestikeelne atlas. 1973 Jakobsoni kooliatlas, eelnevatest atlastest odavam, atlas kuulus maateaduste õpiku juurde. Samal aastal tehti ka gloobus, neid jagati maakoolidele. 1880 venestamine, mis tähendas eestikeelsete kaartide ilmumise lõppu. 101. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis Struve: Saksa päritolu astronoom ja geodeet. Struve ajal oli Tartu ülikool geodeetide parim koolitaja Venemaal. 1816-1819 triangulatsiooni mõõdistamine, 1821-31 Tartu meridiaani ja kaardi mõõdistamine Tenner:
Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2004. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist 2004. Argo, 2004. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber Eksaminandile geograafia riigieksamist 2005. Argo, 2005. 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak
AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007. 14) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist. Argo, 2008- 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
annaabi.ee 
