Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel Arpanet: 1970, interneti eelkäija Atari: 1972, mängukonsool cp/m: 1973, op systeem ( control program monitor) Winchester: 1973, 70MB kõvaketas Altaïr: 1974, esimene personaalne arvuti, ise saab asju juurde lisada Alto: 1974, esimene PC sarnane arvuti hiire ja klaviatuuriga Unix ja C: 1971, unix on operatsioonisüsteem, 1972 - C keel, Dennis Richie
meeldivad Paide Ühisgümnaasiumi abiturientidele ja miks ning millised koolipäevad ei meeldi ning miks. Samuti taheti välja selgitada kas Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilased on oma koolinädalaga rahul. Kokku taheti küsitleda 56 õpilast, kuid neist vastasid 47. Analüüsiti klasside ja soo kaupa. Klasside kaupa olid tulemused erinevad aga sama klassi õpilased vastasid sarnaselt. Saadud tulemustega jäädi rahule. Kooditabel 1. Milline koolipäev meeldib sulle kõige rohkem? Esmaspäev a Teisipäev b Kolmapäev c Neljapäev d Reede e 2. Miks just see päev? Vähe tunde a Lemmik tunnid sel päeval b
jahutusventilaatorit ei vajata. Eriti oluline on võimsustarbe miniseerimine patarei-toitega kandeprinterite puhul. Printeritüübi iseloomustamiseks võidakse kasutada ka spetsiifilisi näitajaid. Laserprinterite puhul on sellisteks osoonieralduse suurus või esimeseks väljaprindiks kuluv aeg. Lõpuks iseloomustab konkreetset printerimudelit veel nn rahvusliku pakendi olemasolu. See tähendab, et printeri juhtpaneel, tablood, draiverid, vähemalt üks sisemine kooditabel jne on rahvuskeelsed. Peamised printeritootjad valmistavad selliseid mudeleid mitte ainult inglis-, prantsus-, saksa-, vene-, hispaaniakeelsena jne, vaid ka soome, rootsi, taani, kreeka ja paljudele teistele keeltele kohandatud kujul. 8 PRINTERITÜÜBID NÕELMAATRIKSPRINTERID Ajalooliselt kõige vanemaks ja aastakümneid kõige levinumaks prinditehnoloogiaks oli
HTML – kujunduskeel, text layout JSON – data representation tekstilisel kujul, nt dictionary: {name: john, age: 35} Keelte äratundmine: http://lambda.ee/w/images/e/e6/Itsissejuhatus7.pdf Pythoni näide oli ka. Data warehouse – andmepank? 7. nädal • Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Opsüsteemi roll - Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke, võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. Mida opsüsteem nt teeb: oskab kettalt programme lugeda, neid käima panna ja seisma panna, oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu, oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada,
Tekstitöötlus: lihttekst Eksam– Eksamkogu Eksaminfo Eksamainult Eksamtekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kubab mõni teine rakendus või seade. Nt: Eksamhtml, EksamMarkdown, EksamLaTeX, EksamPostScript, rõhk sisul mitte vormil WYSIWYG Eksam– Eksamwhat you see is what you get (lõplik vormindus kohe redigeerimistarkvaras näha) kooditabel Eksam– Eksammäärab kuidas faili salvestatud sümbolit näidata ascii Eksam- Eksam(7bit, 8bit), 128märki unicode Eksam– EksamTähemärkide kodeerimissüsteem utf-8 Eksam– EksamPeamine Unicode standard mis on latex, markdown, nende Eksamplussid Eksamja Eksammiinused. LaTeX on dokumentide ettevalmistussüsteem, mis kasutab märgenduskeelt ja TeX-programmi
ASCII koodis3 tähendab näiteks arv 000100002 = 3210 = 2016 tühikut, arv 010000012 = 6510 = 4116 aga suurt ladi- na tähte A. Sümboleid saab ASCII koodide abil esile kutsuda, kui hoida all muuteklahvi ja valida numbriklahvistikust ASCII-kood; tippida langjoon ning seejärel ASCII-kood vmt. ASCII kooditabelis on niisiis 28 = 256 erinevat sümbolit. Kaasajal on erinevate keelte lülitumine arvutimaailma tinginud suuremate kooditabelite ka- sutuselevõtu. Kooditabel Unicode4 vaatleb sümboleid kahebaidistena, kus esimeses baidis määratakse tabeli lehekülg ja teises baidis märk sellelt leheküljelt. Nii on mitmete keelte jaoks avatud oma kooditabeli lehekülg selle keele erimärkide esitamiseks. Kui mingi andmekogumi (näiteks arvutifaili) baitide arv ulatub tuhandete ja miljoniteni, siis osutub otstarbekaks suuremamahuliste andmeühikute kasutuselevõtt. Et püsida kooskõlas 1 ingl. k. bit=binary digit kahendnumber 2
Manifesti osad on:
1. metadata – andmed manifesti kirjeldamiseks;
2. organizations – õpiobjekti struktuur(id);
3. resources – viited õpiobjekti failidele;
4. manifest – alammanifestid.
(IMS CP Information Model 2003)
33
Alljärgnevas näites on manifesti täiendatud õppemetaandmetega.
rakendamise kohta. Printertüübi iseloomustamiseks võidakse kasutada ka spetsiifilisi näitajaid. Laserprinterite puhul on sellisteks osoonieralduse suurus (enamikel uuematel mudelitel on viidud nullilähedaseks) või esimeseks väljatrükiks kuluv aeg. Paljudel laserprinteritel on see 17-23 sekundi piirides. Lõpuks iseloomustab konkreetset printerimudelit veel nn. rahvusliku pakendi olemasolu. See tähendab, et printeri juhtpaneel, tablood, draiverid, vähemalt üks sisemine kooditabel jne. on rahvuskeelsed. Peamised printeritootjad valmistavad selliseid mudeleid mitte ainult inglis-, prantsus-, saksa-, vene-, hispaaniakeelsena jne., vaid ka soome, rootsi, kreeka ja paljudele teistele keeltele kohandatud kujul. Eelduseks on muidugi Windowsi- taolise töökeskkonna rahvusliku toetuse olemasolu. 57 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid.
samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast. Ühe nimeks head (päis) ning teiseks body (sisu). Esimesse neist pannakse pealkiri (title) ning soovi korral lisaks igasugu muud andmed lehe kohta, mida otse näidata ei soovita. Näiteks lehe autor, märksõnad, kooditabel jm.
