millega tutvumiseks piisab poolest kuni ühest päevast, siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha. Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu. Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid. Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused.
Linna nimi Rahvaarv kuskraad 1 Istanbul, Ýstanbul 10.034.830 41.019 / 28.965 2 Ankara, Ankara 3.517.182 39.927 / 32.864 3 Ýzmir, Ýzmir 2.500.603 38.407 / 27.15 4 Bursa, Bursa 1.412.701 40.192 / 29.061 5 Adana, Adana 1.248.988 37.002 / 35.329 6 Gaziantep, Gaziantep 1.065.975 37.059 / 37.382 37.866 / 32.482 7 Konya, Konya 875.530 8.Antalya, Antalya 758.188 36.912 / 30.69 9.Diyarbakýr, Diyarbakýr 644.763 37.919 / 40.211 10. Kayseri, Kayseri 592.840 38.732 / 35.485 Rahvaarvu muutumine viimastel aastatel: 2000 65,666,677 2001 66,493,970 2002 67,308,928 2003 68,109,469 2004 68,893,918 2005 69,660,559 Türgi on madala arengutasemega riik Linnad paiknevad maanteede,sadamate ja lennujaamade läheduses,kaubateede ristumiskohtades. ( http://www
Esimesel luureretkel tungiti Pasinleri oruni (Vani järve lähedale). 10 ndal luureretkel jõuti Marmana mere rannikuni. Selle luureretke juht Afsin jutustas olukorrast isiklikult Alp Arslanile; tema arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068). Romanos IV Diogenes B väepealikud reetsid keisri. Pärast Mantzikerti lahingut vallutasid seld ´d 1075 Konya, 1080 jõuti Marmara mere rannikule. 1081 tungisid Posporose väinani kaldale püstiatati valvepunktid. Edasi mindi lõunapoole. 1082 vallutati Tauruse mäed, 1083 Adana, 1085 Antiookia. Legendikohaselt läks väepealik Philaretos pärast linna langemist Malik Šahhi juurde ja võttis vastu islamiusu, talle anti maavaldus. Ametlikult moodustati esialgu Suurte seld riigi koosseisu kuuluv An seld riik 1077. a. Alguses oli selle pealinn Iznik, 1084 Konya
Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas. 9 Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid. Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august. Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks. Mullastik Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on
ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed. * Kappadookia karstimaastikud. Kui eelmised kaks on rohkem objektid, millega tutvumiseks piisab poolest kuni ühest päevast, siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha. * Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu. * Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid. * Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused. * Bursa, vana pealinn Istanbulist lõunas; Sivas, Musta mere rannik, jne. Pisut kogenumale reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda.
aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas. Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid. Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august. Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks. Aasta keskmine temperatuur Türgis
Kaunid valged travertiinterrassid, termaalvee basseinid ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed. Kappadookia karstimaastikud. Kui eelmised kaks on rohkem objektid, millega tutvumiseks piisab poolest kuni ühest päevast, siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha. Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu. Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid. Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused. Bursa, vana pealinn Istanbulist lõunas; Sivas, Musta mere rannik, jne. Pisut kogenumale reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda. Riskid ja tervis
[peatükke linnaehituse ajaloost õpik] On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 19611965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu
Väike-Aasia Anatoolia Vanad roomlased ütlesid selle kohta Aasia. *Erinevate rahvaste kokkupuuteala Mesoliitikumis 10 000 a eest levis Natufi kultuur, (EL-Natufi koobasasula järgi selle kultuuri vanimad leiud) peale kalastamise ja küttimise tegelesid viljakasvatamisega. Neoliitikumis 7 000 e.m.a. tekkisid maaviljelejate suured asulad, Catal Huyuk, Konya Konya tekkis 7000 e.m.a keskpaiku olid maaharijad, kes kasvatasid nisu, otra jms lambaid, valmistasid savinõusid. Viljakuskultussümboolika... ~ 4000 e-m-a. asulad, nt Trooja( tekkeaeg 3000 e.m.a.) Alates 3000. e.m.a. oli tihedates seostes sumeritega, akaditega Alates 2000 e.m.a. Egiptuses Mesopotaamia keel, kirjandus, kujutav kunst, arhitektuur. Väike-aasia etniline päritolu pole selge palju rahvusi. Edelas- Kaariad Kagus Kiliikia (tuntud mereröövlite poolest)
on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas. Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid. Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august. Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks. Aasta keskmine temperatuur Türgis Keskkonnakaitse
I ristisõda (1096-1099) Peetrus Eremiidi juhitud rahva ristivägi hävitati 1096 Süürias Rum'i sultani Kilidz Arslani poolt. 1097 ristisõdijad, keda juhivad Normandia Robert (põhjaprantslased), Godfroi de Boullion, Flandria Baudouin, Robert II (lotringlased ja flaamid), Raymond de Toulouse (lõuna-prantslased) ja Taranto Bohenond ning Apuulia Tankerd (Lõuna-Itaalia normannid), jõuavad Väike-Aasiasse. Augustis 1097 vallutavad ristisõdijad Konya (Rumi ehk Ikonioni ehk türklaste pealinn) 1098 ristisõdijad vallutasid Antiookia 15. juuli 1099 ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma tormijooksuga ja korraldasid seal massilised tapatalgud. 1096-99, rahva ristivägi, Peetrus Eremiit,põhjaprantslased,lõunaprantslased,lotringlased-flaamid,L-I normannid, vallut. Antinookia&Jeruusalemm Ristisõdijate riigid: Jeruusalemma kuningriik, selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad)
obsidiaani. Sel perioodil tunti ka vase külmtöötlust, samuti osati kududa kangaid. 3. asustusfaas Muhammad Jafar, 60005700 eKr. Sel perioodil kasutati juba savinõusid. Nüüd põhirõhk loomakasvatusel, taimekasvatuse osatähtsus väiksem. Majad nüüd 56 ehitatud kivivundamentidele, esemetüüpe väga palju erinevaid korraga kasutuses. Perioodi lõppedes jäetakse asula maha. Çatal Hüyük asub Lõuna-Anatoolias, Konya jõe viljakas orus. Esimesed kaevamised seal 1960.-ndate algul. Samuti tell asula, hõlmab u 13 ha. Suurim Lähis-Ida neoliitiline asula, kultuurkihi paksus 17 meetrit, neoliitilise kihistuse paksus u 15 m. Eristatud vähemalt 12 ehitusjärku. Varaseim dateeritud u 6500 eKr. Asula hüljati u 5400 eKr, põhjust ei teata (mitte sõjategevus). Neljalt ha-l 158 nelinurkset hoonealust. Tehtud need päikese käes kuivatatud savitellistest. Hoonete juures kasutati ka puittalasid. Majad
annaabi.ee 
