seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata. Kuidas aju töötab? Loovmõtlemine hõlmab nii divergentset kui konvergentset mõtlemist, kuid inimese aju ei suuda neid ühel ajal kasutada. Ideaalne on, et divergentse mõtlemise tulemusena luuakse suur hulk ideid ja konvergentne mõtlemine aitab neid hinnata ja teha sobilik valik. Mis on innovatsioon? Protsess, mille tulemusena muudetakse idee või leiutis tooteks või teenuseks, mis loob väärtust ning mille eest klient on nõus maksma, ongi innovatsioon. Innovatsioon eeldab inkrementaalset (pisitasa kasvavat, nt Windows 7,8,10) või radikaalset
omadused, jne. Lahendite välja süstemaatiline jaotamine Jaotuspõhimõte: ühetüübiliste ja vähemsobivate lahendusalade grupeerimine ja eraldamine. 1) lahendite otsimine, lahendivälja piiritlemine 2) lahendite grupeerimine 3) lahendite grupeerimine Üldise probleemilahenduse skeem -Formuleeri probleem -Sõnasta nõuded, kriteeriumid -Leia võimalikud lahendid -Hinda ja vali parim Teosta Konvergentne e. koonduv mõtlemine. Probleemile ainsa korrektse lahenduse leidmine. Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast? Esiteks: divergentne mõtlemine, mille
sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine - arutlus, mis viib ainsale, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Näiteks matemaatikas loodame inimestelt rohkem konvergentset mõtlemist ja kirjanduses rohkme divergentset. Millistest etappidest probleemide Probleemi lahendamisel tuleb astuda kuus ÕO11 lahendamine koosneb ning mida igas põhisammu: etapis tehakse? a) Probleemi möönmine ja määratlemine. Mis on sümptomid? Millal need esimest korda ilmnesid? Mis toimus enne seda?
soe sektor kitsenenud , soe ohk maapinnalt ules tostetud ja on kujunenud oklusioonifront. Lopuks on kogu soe ohk sunnitud maapinnalt korgemale tousma ja seal isoleeritult pöörlema. Kuna niiskuse ja energia juurdevool tsuklonisse on katkenud, haabub tsuklon pikkamööda ja polaarfront taastub endisel kujul.. eestit mojutavad lainetsuklonid tekivad koige sagedamini pohja atlandi kohal ja liiguvad uldises laanevoolus euroopa kohale. · Iseloomustada konvergentset ja divergentset ohuliikumist, nende seos tsuklonite ja antitsuklonitega konvergentse ohuliikumise korral toimub ohuvoolude koondumine. Koonduv ohk on sunnitud mööda jugavoolu telge maapinna poole laskuma. Maapinna lahedal tekib antitsuklonaalne keeris ja korgrohkkond, milles ohk valgub keskmest eemale(e. divergents). Õhu tousmisel kujuneb maapinnalahedases kihis valja tsuklonaalne keeris ja madalrohkkond. Niipea kui tsuklonaalne ohukeeris on moodustunud, kujunevad frondid ja
poolt. Vandenberg viitab asjaolule, et mida rohkem informatsiooni ülesanne sisaldas, seda enam võis see informatsioon kaasa aidata ülesande edukale lahendamisele. Pepler ja Ross on põhjalikult käsitlenud mängu mõju nii konvergentsete kui ka divergentsete ülesannete lahendamisele. Varasemad uurimused on analüüsinud kas divergentset mõtlemist (eelkõige esemete ja mängumaterjali alternatiivseid kasutusviise) või konvergentset mõtlemist (nt keppide ühendamisega seotud uurimused). Pepler ja Ross uurimuse tulemus sarnaneb Sylva jt ning Smith-Duttoni uurimuse tulemustele, mille järgi lapsed, kes mängisid materjaliga divergentsel viisil, olid paindlikumad ja lähenesid leidlikumalt oma ülesannete lahendamisele. Konvergentse ja divergentse mängu võrdlemine näitas ka seda, et konvergentsete mängukogemuste mõju oli spetsiifiline, samal ajal kui
Loova mõtlemise toetamiseks tuleb päheõppimise, drilli, meenutamise ja aine sisu pingsa kontrollimise asemel suunata rõhuasetus mõtlemisprotsessile, uurimisele, reflektsioonile ja alternatiivide arutamisele (Robinson, Shore & Enerson, 2006 järgi viidanud Sepp, s.a.). Kujundamaks loovat mõtlemist, on vaja lastel võimaldada kogemusi saada mitmesugustes valdkondades ja tingimustes. Arendada tuleks nii oskust seoste, sarnasuste ja loogiliste järelduse tegemise oskust ehk konvergentset mõtlemist kui samavõrd divergentset mõtlemist oskust leida assotsiatsioone, lõimida eri valdkondi ning luua uusi kujundeid. Oluline on ka probleemide leidmise ja sõnastamise oskus, mida kõige paremini toetab avastus- või uurimusliku õppe metoodika. (samas) Kokkuvõtvalt, hetkel on Eestis põhiline moodus andekate toetamiseks individuaalne õppekava koos sinna juurde kuuluvate eri meetoditega, millest üks olulisemaid on õppetöö diferentseerimine
järjestuse, korra tekitamiseks, et suurendada eristumise tugevust igapäevaelus ja panna kliendid seda harjutama 2. KONTSEPTUAALNE ÕPPIMINE: (taju, mõtete sorteerimine kategooriatesse, reageerimine vastavalt steroetüübile, takistus probleemide lahendamisel. ST on ametnik") Sümboolne tähendus asjadele on individuaalne (kogemused, vaatlemine, mõtlemine), eelarvamuslikkus loob jäikust ning takistab interaktsiooni. ST-ja roll: muuta konvergentset (piiravat) mõtlemist divergentseks (loovaks), vähendada automaatse kategoriseerimise toimet ja enam hinnata iga taju tähendust. Selleks on vaja: 1) kujundada õppimist soodustav kliima, mis parandaks klientide õppimist (teada kliendi mõtteid, oletusi enesest ja keskkonnast, tema info kogumise ja töötlemise viise; vastutusvõimet, eelarvamusi; oma eluga seotud tundeid; motivatsiooni (võib muutuda)
Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine. Teiseks saab mõisteid paigutada hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab
N: võib naelu ja kumme mitmeti kombineerides jõuda naelkummideni. Mõtlemisülesandeid lahendades võib otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike. Võime rääkida teoreetilisest ja praktilisest mõtlemisest, konkreetsest ja abstraktsest mõtlemisest jne. Mõtlemise tulemuse järgi saab vahet teha konvergentsel e koonduval ja divergentsel e hargneval mõtlemisel. Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks lahend matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemine kui protsess. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui
St et madalama IQ- ga inimesed on loomingulisemad kui kõrge IQ inimesed ja seetõttu ei saa loominulisust käsitleda kui ühte üldise intelligentsuse avaldust (tegelikult saab küll, aga pöördvõrdeliselt – MAILI mõte). Samuti sõltub nimetatud korrelatsioon testide sooritamise tingimustest. Aja peale testi puhul on intelligentsuse ja loomingulisuse, kui test sisaldas konvergentset mõtlemist eeldavaid ül-d, näitajate korrelatsioon kõrge ja väheneb nullini, kui kreatiivsustest on sooritatud sundimatutes oludes ja sisaldas põhiliselt divergentset mõtlemist eeldavaid ülesandeid. Kahtluse alla on seatud, et kas TORRANCE’i testiga loomingulisteks osutunud isikud on seda ka tegelikus elus. 5 D.W
annaabi.ee 
