Sissetuleva kõne simuleerimine: 7777 Saime teada vahe "Dial Voicemail" ja "My Voicemail" vahel. Esimesel juhul küsitakse telefoninumbrit ja parooli, ja saab kuulata ka teise abonendi kõneposti teateid. Teisel juhul küsitakse ainult parooli, kuna abonent siseneb oma kõnepostkasti. Telefonijaam 1) Tekitasime 2 erinevat konverentsi. Esimesega said liituda kõik 4 kasutajat. Seadistasime konverentsi nii, et igale helistajale teavitati, mitmes liige ta konverentsil oli. Kui konverentsiga liitus üks inimene, siis mängiti talle ootemuusikat. Konverentsiga liitumiseks ei olnud vaja sisestada parooli. 2) Teise konverentsi puhul sisestas üks meist admin parooli. Selle konverentsiga said liituda ainult need, kes teadsid parooli (mis oli erinev admin paroolist), ja see ei hakanud peale enne, kui administraator oli sellega liitunud. Osalejat teavitati jällegi mitmes liige ta oli. Seadistasime programmi nii, et kõik said teada uue osaleja liitumisest ja lahkumisest. Nii
1985- moodustati Endla-oostniku looduskaitseala ( sookaitse ala) 1987- algas fosforiidisõda. Võideldi fosfori kaevandamise vastu. Sõja tulemusena moodustati Pandivere looduskaitseala 1990- võeti vastu IV eesti looduskaitseseadus. 1991- Eesti Looduse Fondi (ELF) asutamine. 1992- Eesti osales esimest korda ÜRO keskkonnakonverentsil. Rafitseeriti Cites'i konventsioon 1993- asutati soomaa ja karula rahvuspark. Eesti liitus berni konverentsiga 1994- võeti vastu V looduskaitseseadus ''kaitstavate loodusobjektide seadus'' 1995- võeti vastu ranna- ja kaldakaitse seadus . 1998- ilmus eesti esimene punane raamat Cites- e. Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline valitsustevaheline leping,mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
Suunamise vastuseks ütles Avo Ots: "Selgub et kõnede suunamine töötab teil edukalt, tubli" Tingimustega suunamine:Kõne suunatakse ainult siis kui telefon on kinni. IP telefonil valides 1234 tuli vastuseks, et Asterisk Pbx installed ning kui arvutitelefonilt helistada IP telefonile siis kostub sama tekst mis eelmises punktis. 7. Konverentskõne Kui konverentsile on jäänud üks kasutaja, siis hakkab mängima muusika ning see mängib nii kaua kui konverentsiga liitub veel üks kasutaja 8. Kaja test Viide oli lühike, suht otse tuli kaja 9. Videokvaliteedi subjektiivne hinnang 9.1 Kui bit rate oli 32kbps siis video oli halva kvaliteediga (udune jne) aga kui oli 1024 kbps siis video oli OK ehk korduvalt parema kvaliteediga 9.2 Kui frame rate oli 5 frames/second, siis video oli aeglane ehk jäi kõvasti maha aga 15 f/s korral oli video OK ehk ei jäänud eriti maha 10. Koodekite uurimine
põhjaosas. Nad sõlmisid selle kuna nad kartsid Saksamaa võimsuse kasvu. 1907 - Inglismaa ja Venemaa leping, millega jagati ära Aasia alad. Konfliktikolded esimese maailmasõja eel: 1) Esimene Marako kriis Prantsusmaa tahtis Marokot endale. Saksamaa sekkus aga sinna kriisi ning nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi. Keegi veel siis sõda ei tahtnud. Lõpuks 1905 aastal alanud kriis lõppes 1906 konverentsiga, kus säilitati Maroko iseseisvus. 2) Teine Maroko kriis 1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi. Inglismaa lubas Prantsusmaad sõjas toetada mis peale Saksamaa tõmbas tagasi. Saksamaa sai väikse osa Prantsusmaa kongost, aga seal olid peamiselt ainult sood ja padrikud. Balkani sõda:
õhutusel Egiptust Iisrael ja kohe liitusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli lõpetama. Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus langes. Balti riigid Teises maailmasõjas Balti riigid oli Nõukogude okupatsiooni all kuni 1941 asendus see Saksa omaga ning pärast sõda uuesti Nõukogude omaga. Atlanti harta järgi oleksid pidanud Balti riigid iseseisvuma, aga kuna sellega liitus ka Stalin siis Teherani konverentsiga 1943 otsustati, et Balti riigid lähevad NSV Liidule. 1944 uue Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti ilma 5% maast ja kommunistid tulid võimule (Eestis Karotamm). Jälle massilised repressioonid, mõrvad, Siberisse saatmised. 1961 Berliini müür üleöö ehitatud müür, mis eraldas Lääne- ja Ida-Berliini, sest sealt põgenesid inimesed idast läände pidevalt. Müürist sai külma sõja sümbol ja näitas NSV
õpetajaharidusega inimesed ja nad polnud rahul ,et nad ei kuulnud kooli personali hulka,ning nõudsid endale ametlikku staatust.1913.a saadigi see New Yorgis ja Rochesteris.Alates sellest kuni 1920.aastateni levis kodukülastamine ehk algeline koolisotsiaaltöö ka ida- ja kesklääneosariikidesse.Kodukülastajad said abi eelkõige usuorganisatsioonidelt.Esimene külastusõpetajate riiklik konverents korraldati koos haridusassotsiatsiooniga,teine koos sotsiaaltöötajate konverentsiga . 1921.a pidasid külastusõpetajad oma konverentsi,neid toetas tervishoiufond ning tänu sellele 3 aastat hiljem toetati 30-ne kogukonna külastusõpetajaid,kus koostati ja hakati neile korraldama spetsiaalseid treeningkursusi.Suuremates linnades jätkusid settlement- majade ja koolisotsiaalkeskuste tihedad sidemed.Enamasti õpetajad ja koolisotsiaalkeskuse töötajad elasid koos ning õppisid nii iseenda kui ka üksteise praktilistest kogemustest
Selles osales 177 riiki, keda esindasid 108 riigipead või peaministrit. Eesti delegatsiooni juhtis Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, kaasas oli Eesti ametlik aruanne. Konverentsil võeti vastu Rio deklaratsioon Agenda-21 ning avati allakirjutamiseks kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (mõlemale kirjutas alla ka Eesti delegatsiooni juht). Metsaprintsiipide (Forest Principles) teksti ei suudetud konverentsil läbi vaielda. Rio konverentsiga paralleelselt toimus Brasiilia pealinnas mitteriiklike organisatsioonide konverents, kus töötati välja "Maakera Harta" ("Earth Charter") projekt ja moodustati uus rahvusvaheline mitteriiklik organisatsioon Roheline Rist. Rio dokumentides, kus säästva arengu mõiste sisse toodi, räägitakse keskkonnast laias mõttes, räägitakse kui kooslusest, mille osadeks on majanduslik ja sotsiaalne keskkond ning looduskeskkond. Säästvust mõistetakse Rio
Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad näiteks Ungaris, Poolas, Rumeenias viiakse Saksamaale. Iseenesest võib seda nimetada lausa küüditamiseks. Samal ajal Potsdami konverentsiga jätkus sõda Kagu-Aasias. USA-s oli edukalt loodud ja testitud tuumarelv. 1945 andis president Truman loa tuumarelva Jaapani vastu kasutada. 6. augustil sai tabamuse Hiroshima, 9. august Nagasaki. On vaieldud, miks seda tehti. Arvati, et USA tahtis NSVL-ile näidata oma sõjalist võimsust. Nad olid küll liitlased, kuid oli aru saada, et arusaamad on erinev. Lisaks on arvatud, et sellega näidati Jaapanile, kui võimsad ollakse ja sundida Jaapanit pommihirmus alistuma
Saksa keiser Wilhelm II läks ise kohale ja pidas kõne, mida Prantsusmaa käsitles kui jõhkrat väljakutset. Kõnes kaitses sultani iseseisvust, nõudis kõigile kauplemiseks võrdseid õigusi ja kaitsta Saksa huve Marokos. Saksamaa sõja asemel nõudis rahvusvahelist konverentsi Maroko asjus, kuna sõda oeks saksas olnud ebapopulaarne. Kardeti et inglise või vene isegi läheb prantsuse poolele. Saksa laevastik oli aga algstaadiumis. Sõda ei soovind ka Prantsusmaa ja nõustus konverentsiga, mis toimus 1906 Hispaanias. Otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja piirid. Prantsusmaa aga siiski sai koos Hispaaniaga õiguse juhtida Maroko politseid ja tolli Alzeeria piiril. I kriis näitas suure sõja tekkimise võimalust Euroopas. II kriis 1911. kevadel puhkes ülestõus Maroko pealinna Fesi ümbruses. Korra ja prantsuse alamate kaitsmine toodi ettekäändeks ja Prantse väed okupeerisid Fesi. Tundus et maroko läheb prantsusele. Saksa mõistis oma kaotus
Sel korral oli rahvast palju vähem kui 2007. aastal - Kolonni juubeliaastal. Päevakavas oli taas kalmistul käik, milleks koguneti kell 18.00 surnuaia väravasse. Kesklinna tagasi jõudes tervitasid võrulasi maakonna- ja linnajuhid, kõne pidas võrulasest minister Ivari Padar. Poole tunnise kontserdi andis Kilingi-Nõmmest pärit eestimeelset muusikat viljelev ansambel HPMA. 2009. aasta tahteväljenduspäev oli tihedama päevakavaga. Päev algas kell 13.00 Võrumaa muuseumis konverentsiga ''Elav ajalugu''. Konverentsil esinesid Okupatsioonide muuseumi juhataja Heiki Ahonen, noorsootöötaja kapten Harri Henn, Võrumaa muuseumi peavara hoidja Artur Ruusmaa, Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 asutaja ja esimene juht Ain Saar, koduloolane Valdur Raudvassar ning õpilane Marleen Reemann. Kõigi kõnede läbivaks teemaks oli riigi vabadus ja Kolonni roll vabaduseni jõudmises. Konverentsi avasõna pidas toonane Võru
tegelema, kuna ei saanud paista nõrga riigina. Carl Peters- Saksa kolonialist Ida-Aafrikas, rajati Ida-Aafrika Kompanii. Aafrika jagati I maailmasõjaks pm täeisti ära. Iseseisvuse säilitasid Etioopia, Libeeria. Venemaa ei osalenud Aafrika jagamises. 1880-90 oli eriti aktiivne jagamine kuna leiti kulda ja teemante. Aafrika jagamise lõpptulemused (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Portugal, Belgia Leopold II kolooniad). Berliini konverentsiga liideti Belgia kuningale Leopold II Kongo. Suurimas alad said Pr.maa(Lääne-Aafrika) ja UK(Ida-Aafrika). Ülejäänud riigid said vaid killukesi. Portugal- Angoola, Mosambiik, Belgia Leopold II kolooniad, Saksa- Transvaalia, Togo, Kamerun(mille kaotas I MS’is) Buuri sõjad (buurid, Suur Trek, buuride riigid Transvaal ja Oranje Vaba Riik). buurid- eurooplased, kes olid 18.sja asunud Kapi kolooniasse, põgenesid tagakiusamise eest(nt hugenotid). Neid oli ligi veerand miljonit
HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa keskkonna saastumise ja kergesti kättesaaavate ressursside ammendumise. Maailma
annaabi.ee 
