prognooskaart 23.08.09 Hüdrostaatilised ja mittehüdrostaatilised · Hüdrostaatilised mudelid Keskpikk prognoos (kuni 2 nädalat) Rõhuasetus keskmistel parameetritel Lihtsustus- hüdrostaatiline lähendus- dünaamika võrrandeist on välja jäetud vertikaalsed kiirendused · Mittehüdrostaatilised mudelid Väga suure lahutuvusega Rõhuasetus detailsusel Dünaamika võrrandeis on arvestatud vertikaalseid kiirendusi · Konvektiivsed protsessid · Orograafia mõju Vajalik detailne kliimaandmebaas Ilmaennustusmudelite jaotus... · ...kestuse ja geograafilise ulatuse alusel · Üldtsirkulatsiooni e. kliimamudelid Hõlmavad terve maailma Võrgusammu pikkus 50-400 km Ennustuse pikkus üle 2 nädala · Keskmise ennustusulatusega mudelid Hõlmavad terve maailma Võrgusammu pikkus 20-100km Ajaline samm 2-15 min Ennustuse pikkus kuni 2 nädalat
Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne. 4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud) ??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ?? 18. Vesi katab 71% maakera pinnast . magevesi moodustab sellest vaid ligi 2,6%. 75% sellest on seotud jääliustikes(mis üldmahust 1,65%). Enamik maakera veest (umbes 94,2%) on ookeanides Veeringe on olemas väike ja suur veeringe
kõrguskäikude korral? · Keerised segavad õhku. Difusioon saab toimida igas ruumimõõtmes. Erinevused molekulaarse difusiooniga: turbulentsi korral võib koefitsent K sõltuda ruumikoordinaadist. See muutub atmosfääris vertikaalsuunas palju. Difusiooni koefitsendid on eri koordinaatide suunas erinevad. o Lisandi hajumine keeriste toimel; suhteliselt kiire ja ruumimõõtmest sõltub; inversioon pärsib konvektiivsed tingivumused soodustavad. · Mille põhjal on täpsem hinnata järgnevate saasteallikate heitmeid? o Eramute kütmine elanike küsitlus o Autoliiklus liiklusloendus o Tööstusettevõtted statistilised aruanded o Hoonete kütmine, riigi koondandmed müüdud kütusekogused · Millised nendest andmetest koosnevad EKUKi poolt hallatavasse Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi? o Õhusaasteseire edastus ja arhiveerimine
keskmiselt 81-st päevast saarte läänerannikul kuni 137 päevani Pandivere kõrgustikul (16). Mõnel aastal aga saab juhtuda vastupidi – Põhja-Eesti rannikul ilmub paks lumikate, samaaegselt aga Lõuna-Eestis see on kas õhuke või üldse puudub. Selle põhjuseks on nii nimetatud järve- effekt. See avaldub, kui mere kohal on õhk võrdeliselt soe ja sellele piirkonnale jõuab külm arktiline õhumass, mis liikudes rikastub niiskusega, selle õhumassi alumine kiht soojeneb, ja moodustuvad konvektiivsed pilved, millest sajab rohkesti lumi. 14 5. Sõrve rannikujaama ja Võru meteoroloogiajaama analüüs Sõrve rannikujaam asub Saaremaal Sõrve poolsaarel Sääre külas. Selle kõrgus merepinnast on 3 meetrit. Seal valdab mõjut mereline õhk. Võru meteoroloogiajaam asub Võru linnas, Eesti kaguosas, 82 m kõrgusel. Sellel kohal kliimat mõjutab mandriline õhk (15).
veeauru rõhu suhet, saab tõsta: 1) Tõstes veeauru hulka õhus. Kui õhus on veeauru rohkem, on suurem ka selle veeauru poolt avaldatav rõhk 2) Langetades õhu temperatuuri. Külmas õhus, kus õhu molekulid paiknevad tihedalt koos, on veeauru molekulide jaoks vajalikku vaba ruumi õhuosakeste vahel vähem kui soojas õhus, seega on külma õhu puhul küllastuse tekkeks vaja õhku lisada vähem veeauru ja suhtelise niiskuse protsent suuremad Pilvede tekkimise viisid: 1) Konvektiivsed pilved- soojenenud õhk, olles ümbritsevast jahedamast õhust kergem, kerkib (konvektsioon), jahtub ja õhus olev veeaur kondenseerub 2) Frontidel tekkinud pilved- õhk sunnitakse kerkima atmisfääri frontidel, kui • sooja frondi korral hõre soe õhk liigub tihedama külma õhu peale • külma frondi korral tihe külm õhk tungib hõredama sooja õhu alla sunnib sooja õhu üles kerkima 3) Madalrõhuala- õhk kerkib
aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarsele nomenklatuurile. [1] Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1] 2025 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 7080 km kõrgusel helkivad ööpilved. Undulatus asperatus uus pilvede tüüp Eestimaa taevas · Kategooria: kihilised pilved · Klass: alumised pilved · St kihtpilved (Stratus) · Klass: keskmised pilved
Gaaside sisehõõrdetegur on määratud ainult molekulide kaootilise liikumise keskmise kiirusega, seega on võrdeline T / m , ei sõltu tihedusest. Vedelike korral on aga väärtus määratud põhiliselt molekulaarjõududega, mis temperatuuri tõustes (molekulidevahelise kauguse suurenedes) nõrgenevad. Näiteid väärtuse kohta: õhk 20° C juures 1,810-5 N/m2 s, vesi samal temperatuuril 0,010 N/m2 s. Eelkirjeldatud molekulaarsete ülekandenähtuste kõrval esinevad vedelikes ja gaasides konvektiivsed ja turbulentsed ülekandenähtused, mis küllalt suure ruumala korral on palju intensiivsemad kui molekulaarsed. Konvektsioon tekib vertikaalse temperatuurigradiendi olemasolul, kui madalamal on temperatuur kõrgem kui ülalpool. Soojem väiksema tihedusega aine tõuseb üles (Archimedese seadus!), asemele tuleb ülalt külmem aine. Atmosfääris põhjustab konvektsioon õhumasside vertikaalset segunemist. Huvitav on jälgida
soojaõhu eest ära ja temperatuuri langus toimub ka sellega . Toimub nagu vastupidine soe front. Kui õhus on rõhkem niiskust ja soojust (suvel ) siis võivad äike ja ränksaju pilved ja igast muu selline kraam tekkida. Külma frondi põhjustatud värgid võivad väga ootamatult tekkida ja on lennundusele ohtlikud seega. Teistliiki külma frondi eelduseks on soojaõhumassi labiilsus . Sooja õhu vastupanu on väiksem ja ta on kergemini ülessurutav . Soe õhk tõuseb tormiliselt ja tekivad konvektiivsed pilved. Äikese pilv võib kiirelt tekkida sest õhk lükatakse järsult üles. Sekundaarsed külmad frondid on frondid e. järelfrondid on frondid mis saabuvad pärast esimest fronti , ja toovad veel külmema õhu , tekitades sama värki , soe õhk on sellisel juhul seelmisel korral olnud külm õhk. Soe front piirkond, kus pealetungivaks on soe õhk Soe õhk on kergem ja tõuseb külma õhu peale. Pealetungiv soe õhk tõuseb justkui nagu mäest üles ja jahtub adiabaatiliselt
Sula lumi sajab maha sulava lume näol. Vahel võib sula lume helveste seas eraldada ka üksikuid vihmapiisku. Tekke järgi jagatakse sademed 4 põhitüüpi: Tsüklon sademed (madalrõhu vööndis) - võib klassifitseerida frontaalseteks ja mittefrontaalseteks. Tsüklon (frontaal) sademed tekivad madalrõhu (tsüklon) vööndis, kus on tõusvad õhuvoolud. Õhumass liigub kõrgrõhu regioonidest madalrõhu piirkonda. Konvektiivsed sademed – toimub atmosfääri segunemine, soojemad ja seetõttu kergemad õhumassid liiguvad vertikaalselt ülesse ning jõudes mingi kõrguseni asendavad nad külmemad õhumassid (raskemad) ja vajuvad alla. Orograafilised sademed – niisked õhumassid tõusevad üle mingi barjääri. Hüdroloogilisted arvutused Kasutatakse territooriumi maa-ala keskmist sademete hulka kuna sademete hulk võib varieeruda oluliselt sõltuvalt
annaabi.ee 
