valmistada mittesaksa vaeste linnakodanike ja talupoegade lapsi ette vaimulikuks ametiks. Selle kooli loomiseni küll ei jõutud aga kas ei olnud siis liivi,- läti- ja eesti missaraamatud just selleks trükitud, et õpetada tulevasi kirikuõpetajaid üle terve Liivimaa. (Põltsam 2000) See on küll oletus aga siiski kõige ilusam seletus. Kindlasti väärib essees välja toomist ka kirikuelu ja eesti keel enne reformatsiooni. Sest 15.sajandil haaras kogu Euroopat kontsiili liikumine ja selle tagajärjel pöörati suuremat tähelepanu kohaliku rahvakeele kasutamisele kirikuelus (Põltsam 2000). Selle liikumise tagajärjel uuendati kirikuid jalatallast pealaeni kuid samas pani see lihtrahva nurisema kiriku allakäigu üle. Korraga oli lubatud liiga palju kuigi kiriku kõrgete ideaalide ja tegelikkuse vahel polnud palju ühist. Kogu selline tegevus põhjustas konflikte terves ühiskonnas. Kirikuelul oli soov pöörduda tagasi varakristlike normide juurde kuid
I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused.
Kristlased tegid pilte kui märki, mitte Jumala asendajat. Ikonoplastid ja ikonopuulid ehk pildilubajad ja pildipurustajad. Otsus pilte lubada aga mitte kui puuslikke vaid austusväärseid kujusid. 8. 860 870 kontsiil tunnustas Rooma paavsti primaati. Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal. Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid). 496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel
sõnadega " " ("selle all valluta"). Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele need sümbolid paigutada (Kreeka tähed ja ). Lahing võideti. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud ehk riiklikuks religiooniks Roomas. Surivoodil Constantinus lõpuks ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoliikliku (universaalse) kiriku tekkimisele. RELIGIOONID
5. 553 viies oikumeeniline kontsiil Konstantinoopolis ka monofüsiitide vastu 6. 680-681 kuues oikumeeniline kontsiil Konstantinoopolis monofüsiitide vastu 7. 787 seitsmes oikumeenline kontsiil Nikaias tegeles pilditüliga, lubati ikoonid 8. 869-870 kaheksas oikumeeniline kontsiil Konstantinoopolis käsitles kristluse sisevõitlusi. Paavst kuulutati kogu kiriku peaks õigeusukirik seega seda kontsiili ei tunnista 9. 1123 üheksas oikmeeniline Lateraani kontsiil vahepeal oli kirik liialt nõrk Kristluse levik Germaanlased kaldusid alguses ariaanlusesse, vandaalid kiusasid nt Põhja-Aafrikas laialdaselt katoliiklasi taga. Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide
enne antiooklaste kohalejõudmist. Efesoses mõisteti Nestoriuse vaated hukka ning tagandati Konstantinoopoli patriarhi kohal. Paarkümmend aastat hiljem süvendasid tüli Eutyches ja Kürillose järeltulija Dioskuros, kes väitsid, et Kristuse loomus muutus inimlikust jumalikuks, kui ta loodi nii Jumala kui inimesena. Neljas kirikukogu toimus jällegi Konstantinoopoli lähedal Chalkedonis 451. aastal. Chalkedonis osales üle 600 kirikuisa ning seda kontsiili peetakse kõige säravamaks ürituseks vana-aja kirikuloos. Efesose kirikukogu seisukohad tühistati ning püüti leida kesktee Antiookia ja Aleksandria koolkonna vahel. Kõlas otsus, mille järgi on Kristus on üks isik, kahe loomusega. Lahutatus sõnastati järgmiselt: need kaks loomust on temas täielikul kujul. Need on Kristuses segunematult, muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. 8. Kirikuisa Aurelius Augustinus. Kirikuisa Aurelius Augustinus sündis 354
Etioopia kiriku rituaalides segunes kristlik kombestik kohalike tavadega teatud tseremooniatel põristati trumme ja tantsitroomagsi, uue kiriku sisseõnnistamisel ohverdati loomi jne. Olenemata headest suhetest Ida-Roomaga tekkis siiski nende vahel lõhe 451. aastal Kalcedonis peetud IV oikumeeniline kirikukogu mõistis hukka monofüsiitluse, mida Etioopia kirik järgis. · Monofüsiitluse kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni kontsiili poolt 451. a. vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik. Täna kloostrite ja kirkute rajamisele 6. ja 7. sajandil juurdus ristiusk kindlamalt ning hakkas laiemalt levima rahva seas Aksumis. Hiljem omandasid kloostrid suure majandusliku ja poliitile võimu, kristlus tugevdas riiki märgatavalt ning valitseja sai end tunda erilise 9 väljavalituna. Islami teke ja levik 7
- Pandi yksteist kirikuvande alla - 1054 on symboolne aasta, kus ida ja läänekirik lõplikult lahknesid - 15. Saj kui Bytsants langema hakkas, korraldasid eurooplased ristiretki tyrklaste vastu - Taheti kiriku uniooni luua - Kuulutati välja kirikute yhendamine.. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused - Kontsiilil tekkis ka lõhe Baseli ja rooma kontsiil - Kontsiili mõjuvõim vähenes - Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss - Indulgentsid pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid. Neid myydi kindlate kampaaniate käigus, kuna rahavajadus oli suur. Kustutas patukaristuse, mitte patu. Maailmas on heade tegude ylejääk, mida saa kirik yhelt inimeselt teisele yle kanda - Saksamaal usuti, et indugentsid viivad raha maalt välja, Rooma - Indulgentsid võisid ka kahjumit toota
(Kreeka tähed ja ). Lahing võideti. Ei ole teada, kas ta siis ka kristlane oli, igatahes läbib tervet Constantinuse valitsemise aega soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele. Lääne-Rooma impeeriumi langemine Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine.
sarvest tindipotiga. Seal näris ta sulge, kritseldas midagi oma kulunud põlve otsas ja puhus talvel oma sõrmedele. Esimene kuulaja, keda kirikuseadluste doktor härra Miles dTsliers iga esmaspäeva hommikul nägi lõõtsutavana Chef-Saint-Oenis' kooli uste avamisel sisse tormavat, oli Claude Frollo. Nii võis noor vaimulik juba kuueteistkümneaastasena müstilises teoloogias julgesti võistelda ükskõik millise kirikuisaga, kanoonilises teoloogias aga ükskõik millise kontsiili-isaga *, skolastilises teoloogias Sorbon-ne'i doktoriga. 1 Jagada kõrvakiilusid ja rebida juukseid (lad k) Sinist ja pruuni värvi (lad. k.). 137 Teoloogia läbi võetud, asus ta kirikuseadluste kallale. Magister Sententiarumi * juurest siirdus ta Karl Suure kapitulaaride juurde. Ja nõnda neelas ta oma teadmistejanus ühe 7 8 dekretaali teise järel alla, nii Hispalise * piiskopi Teodoruse, Wormsi piiskopi Bouchard'i,
annaabi.ee 
