Kontrolltöö valemileht (0)

* Rahaühiku tulevane väärtus (lihtintressimäär):  Kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse 
leidmisel. Raha kogub intressi (kasvatatakse) proportsioonis aja kuluga. • r – intressimäär • K0 – algkapital • Kt – lõppkapital perioodil t • t - ajaperiood * Rahaühiku tulevane väärtus (liitintressimäär):  Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel 
juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. • FV – raha tulevikuväärtus • PV – raha nüüdisväärtus (tänase hetke väärtus) • r – intressimäär • t – ajaperiood • m – kordade arv aastas * Efektiivne aastane intressimäär:  Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse (kasutatakse erinevate 
intressitingimuste, finantstoodete võrdlemisel; krediidi kulukuse määra 
esitatakse aastapõhiselt efektiivse intressimäärana) * Annuiteedi nüüdisväärtus:  Kus annuiteet – rida perioodilisi võrdseid makseid (NB Aastane vastus, kui 
kõik andmed aastates ning igakuised maksed, kui andmed in kuude 
kaupa!!!) • CF – igakuine makse (põhiosa ja intress) * Annuiteedi tulevane väärtus:  * Perpetuiteedid:  Perpetuiteet - igavesti kestev annuiteet Kasvuperpetuiteet - perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra 
alusel kasvavate maksete tänane väärtus (kasutatakse: aktsiate väärtuse 
hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega 
vara väärtuse leidmisel)  • g – kasvumäär K t= K 0 (1+ r×t ) FV=PV (1+ r m ) t×m EAR= (1+ r m ) m − 1 PVA0= CF r ⋅ (1− 1 (1+r ) t ) FVA t=CF⋅ ( ( 1+r) t−1 r ) PV perp= CF t r PV kasvuperp= CF t+1 r−g


Varude kuluvälde = V  arud Müüdud kaupade kulu / 365 Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved Müügitulu /  365 Varude käibevälde/kuluvälde – kui kaua kulub aega varude soetamisest 
müügini Debitoorse võla välde/võlgnevuse käibekordaja – keskmine nõuete laekumise 
aeg perioodis Kreditoor  se võla kuluvälde = Tarnijatele tasumata arved (Müüdud kaupade kulu) / 365 Võlakordaja ( D/ A )= Võõrkapita l Varad kokku Kreditoorse võla kuluvälde – kui kaua võtab aega tarnijatele maksmine  Võlakordaja – mitu % moodustavad laenud (>0.70 viitaks kõrgenenud 
finantsriskile) Rahatsükkel = Varude kuluvälde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla 
välde
*päevade arv mille jooksul ettevõte peab otsima täiendavaid rahalisi 
vahendeid, et finantseerida ettevõtte äritegevuse tsüklit materjali ja kauba 
saabumisest rahalaekumiseni klientidelt. Mida pikem rahakonversiooniperiood, 
seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks. Lühiajalis  e võl  gnevuse kattekordaja = Käibev  ara kokku Lühiajalised kohustused kokku Kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega
(võiks jääda vahemikku 1,0-1,50; liiga kõrge väärtus (>2,0) võib viidata 
käibevarade ebatõhusale kasutamisele) Likviidsuskordaja = Käibev ara kokku - Varud−ettemaksed Lühiajalised kohustused kokku Võime katta kiireloomulisi kohustusi varusid realiseerimata, tegevusvaldkonna 
spetsiifiline. Näiteks jaekaubanduses on sageli probleemiks hoopis suured 
varud (hea >0,90; nõrk <0,30) Käibe puhasrentaablus = Puhaskasum Müügitulu          Intresside  kattekord a ja (TIE)= EBIT Intressikulu Käibe puhasrentaablus näitab kui suure osa puhaskasum moodustab 
müügikäibest (nt 0,25 siis iga bruto müügitulu 1€ on 0,25€ puhaskasum) Intresside kattekordaja võiks olla >2,5


Käibe brutorentaablu s = Brutokasum Müügitulu Varade puhasrentaablus ( ROA )= Puhaskasum
Varad kokku Käibe puhasrentaablus - kui suure osa puhaskasum moodustab müügikäibest 
(nt 0,6 siis iga bruto müügitulu 1€ toob tagasi kasumina 0,6€) ROA = 0,16 siis iga koguvarudesse investeeritud euro toob 0,16€ aasta jooksul 
tagasi Omakapitali  puhasrentaablus ( ROE )= Puhaskasum Omakapital 0,21 siis iga omakapitali paigutatud euro toob 0,21€ tagasi raamatupidamisliku
kasumit (NB DuPoint valemiga saab ettevõtte kasumlikkust suurendada) P/E = Aktsia turuhind Puhaskasum  ühe aktsia kohta ( EPS) P/B = Aktsia turuhind Aktsia raamatupidamislik väärtus Aktsia hinna-tulususe suhtarv P/E - mitu korda on aktsionärid nõus maksma 
aktsia eest üle puhaskasumi aktsia kohta (nt 10, siis läheb 10 aastat, et 
ostuhind tagasi teenida, kui ettevõtte kasum jääb samale tasemele) Aktsia bilansilise väärtuse võrdlemine aktsia turuhinnaga P/B - firma bilansiline 
omakapital ühe aktsia kohta (kui ettevõte läheks täna likvideerimisele ja kõik 
varad müüakse maha bilansilise väärtusega ja kohustised tasutakse) Koguv arade käibekordaja = Müügitulu Varad kokku  (analoogselt saab kordajat leida ka teiste  varde suhtes)
Mitu rahaühikut käivet aastas võimaldab teenida iga varasse investeeritud rahaühik Tulusus tähtajani YTM (%)= C+( F−V 0)/n ( F+V 0)/2 Hetketulusus (CY )= C V 0 V0 – turuväärtus; F – võlakirja nimiväärtus YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni 
kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama 
YTM alusel
C – kupongmakse; F – nimiväärtus; n - aastad kustutamiseni, Vo – võlakirja 
turuväärtus  Võlakirja hetketulusus CY - iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse
praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid).
C – aastane kupongmakse; V – praegune turuhind;