Vöötkoodi 4. number 0 Vöötkoodi 5. number 0 Vöötkoodi 6. number 2 Vöötkoodi 7. number 9 Vöötkoodi 8. number 1 Vöötkoodi 9. number 0 Vöötkoodi 10. number 9 Vöötkoodi 11. number 4 Vöötkoodi 12. number 5 Vöötkoodi 13. number ehk kontrollkood 7 7 Teie poolt arvutatud vöötkoodi kontrollkood 7 Kas tegemist on korrektse vöötkoodiga? Jah
Mo biil-ID e le ktro o niline is ikutuvas tus : Inte rne tipang a näide Internetipanka 1 sisenemiseks vali avalehelt "Sisene Mobiil-ID'ga" Hansapank kontrollkood (Arvuti ekraanil avaneb uus aken, milles näed 54321 3 alljärgnevat teksti) Sisenen? 2 Ok Tagasi Oled sisenemas Hansapanga Internetipanka hanza.net Sinu kontrollkood on 54321 Veendu, et näed samasugust kontrollkoodi oma mobiiltelefoni ekraanil! Kui see on nii, siis vajuta oma mobiiltelefonis "Ok"
eetriajast) Results (1/3) • Tulemuste osa kirjeldab täpsemalt erinevate uurimisrühmade tulemusi • Eraldi välja toodud 3 peamist rühma: visuaalne reklaam, verbaalne reklaam ning ametlik alkoholi reklaam • Saateid kestis kuus kokku 1101min (18h 21min) • Artikli sisu puhas statistika suurema põnevuseta või üllatavate tulemusteta Results (2/3) •Kodeeritud andmed lisati tabeli kujul •Tehti topelt kontrollkood kahele saatele; lahknevusi kaks- visuaalse alkoholi viitele, mis näitab suurt uurimismeetodi usaldusväärsust. Results (3/3) • Keskmiselt täheldati (saate kestvus keskmiselt 111,3min) • 2042 visuaalse alkoholi viitet ühes saates • 32 verbaalse reklaami viidet (viidati ka näiteks alkoli liigtarbimisele; võitja meeskonnal on hommikul pohmelus) • 17 otsest tellitud reklaami (moodustas kogu saate ajast ainult 0,6%)
Arvuti juurest lahkudes võta kindlasti arvutist välja ka ID-kaart, kui see oli arvutisse sisestatud. Kui arvutit, mida kasutatakse patsiendiportaali külastamiseks, kasutab mitu inimest, on soovituslik teha igale kasutajale piiratud õigustega kasutajakonto ning arvuti üleandmisel teisele inimesele logida oma konto alt välja. Kui autentimiseks kasutatakse mobiil-ID-d, siis võib sisestada mobiil-ID kontrollkood oma mobiiltelefonilt ainult neil juhtudel, kui algatasid arvutis mobiil-ID sessiooni ning arvutiekraanil kuvatav neljakohaline kontrollkood ühtib mobiiltelefonis nähtava koodiga. Lisaks oma terviseandmetele on patsiendiportaalist võimalik näha ka oma andmete kasutuslogi, st andmeid selle kohta, kes ja millal on kasutaja terviseandmeid vaadanud. Kui kasutaja arvates on terviseandmeid vaadatud lubamatult, st kasutaja ja andmete
Kui see omakorda on vigane, siis tuleb teele NAK. Tegelikult saadetakse pakett_1-te mitu korda ja kui vastuvõtja ei teaks, et see on pakett_1 võtaks ta seda kui järgmist paketti. Kui aga paneme järjekorranumbri juurde, siis vastuvõtja teab, et see on tal juba olemas. Tuleb välja, et saatjal ja vastuvõtjal on erinev nägemus, mis seisus andmevahetus on. Saatja saab rakenduse käest andmed, formeerib paketi_0 ja nüüd tuleb paketi sisse lisaks järjekorranumber panna, samuti andmeosa ja kontrollkood. Nüüd kui pakett läheb teele, siis saatja jääb sellisesse olekusse, et ta ootab kviitung_0-i. Nüüd kui tuleb vastus ja see on vigane või on NAKiga tegemist, tuleb pakett uuesti saata. Kui tuli vastuseks nüüd ACK koos kviitung_0iga, siis võib edasi minna. Järgmine pakett, mis tuleb rakenduse käest, kannab nime pakett_1. Jälle saatja formeerib paketi, paneb järjekorranumbri, andmeosa ja kontrollkoodi ning siis paneb selle teele. Nüüd saatja ootab kviitungit pakett_1-le
Kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi. RAID-3 - Jagatakse baitidena ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks RAID-4 - Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. On sõltumatud ja saab pöörduda sõltumatult. Paarsusinfo on salvestatud eraldi. Peab pidevalt pöörduma paarsusketta poole. RAID-5 - Nagu tase-4 aga paarsus on hajutatud RAID-6 - jagatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. SSD mälude valmistamiseks kasutatakse Flash tehnoloogiat. SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis, aga nüüdseks on hinnad langenud, muutes sellise andmekandja kasutamise arvutisüsteemides juba tavaliseks. SSDd on kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad (lausa hääletud, sest seal ei liigu midagi peale
viga tekkinud. (Paarsusbiti väärtuse saab leida kui liidame kõik edastatava sümboli bitid omavahel mooduliga kaks kokku -> p = 1⨁0⨁0⨁0⨁1⨁1⨁0 = 1 ) 37. Veatuvastus kontrollkoodi CRC vahendusel Praktikas kasutatakse vigade tuvastamisel kontrollsummast palju tõhusamat meetodit - n tsükliline liiasuse kontroll CRC (Cyclic Redundancy Control) mille järgi leitakse vigu tuvastav kontrollkood andmete spetsiaalse arvu, nn genereeriva polünoomiga g(x), läbijagamise teel Kontrollkoodi pikkus on tavaliselt kas 4, 8, 16 või 32 bitti. Kõige enamlevinuimad on pikkused 8 ja 16 bitti. 38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi (802.11) ja BLE? IEEE 802.11 WLAN WIRELESS – Sisaldab 13 kanalit. Kanalid paiknevad osaliselt kohakuti, et ruumi kokku hoida. Töötavad samal sagedusel, aga ei sega teineteist (CDMA). Igal kanalil on oma kood
EHK Kasutatakse tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Avastamine: paneme liiasusega infot juurde paketile, mida nimetame EDC. Selle põhjal on vastuvõtma võimeline välja arvutama kas pakett on korras või vigane Ei garanteeri 100% tõenäosust, sest kontrollkood saab rikenda Kõige lihtsam veaavastus on paarsuskontroll, mis toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või Paaris paarsuskontroll paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning
Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saaab pöörduda samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöördumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Probleemiks on pidev pöördumine paarsusketta poole, mis võib hakata kiirust piirama. Tase 5. Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli aga nüüd on paarsusinfo jaotatud ketaste vahel. Kaob vajadus pidevalt ühe ketta poole pöörduda. Tase 6 Infot jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. Pooljuhtketas SSD. Kõvaketta kõrvale on juba ammu püütud luua pooljuhttehnoloogias valmistatud välismälu. Tehnoloogia arenedes on sellised kettad muutunud kättesaadavaks. Praegu kasutatakse SSD-mälude valmistamiseks tavaliselt välkmälu (flash) tehnoloogiat. SSD mälu tunneb arvuti kõvakettana, sest nad kasutavad sama liidest
Avaliku võtme võib avalikustada igaühele. See on mõeldud selleks, et krüpteerida sõnumeid, mis on mõeldud privaatvõtme omanikule. Sõnumi volitamata manipuleerimise tõendamiseks ja seega muudatuste eest kaitsmiseks arvutab GnuPG või PGP saatja privaatvõtme abil sõnumile kontrollkoodi ehk digitaalse allkirja. Iga sidepartner saab saatja avaliku võtme abil kontrollida, kas sõnumi lõpus olev kontrollkood langeb kokku talle saadetud sõnumiga või kas sõnumit on lubamatult muudetud. Tehnilisel tasandil eraldatakse turvalisuse põhjustel digitaalsete allkirjade võtmed ja krüpteerimise võtmed. See on kasutaja jaoks tavaliselt nähtav. GnuPG või PGP kasutamisel tuleks rakendada eelpool kirjeldatud funktsioonide kombinatsiooni. Sõnumid/failid tuleks standardina allkirjastada saatja privaatvõtmega
Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Pidev pöördumine paarsusketta poole võib piirata kiirust. RAID 5 info salvestatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu RAID 4, aga paarsusinfo on nüüd jaotatud ketaste vahel, mis vähendab probleemi, kui pidev pöördumine ühe paarsusketta poole piiraks kiirust. RAID 6 info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale. Tööd on võimalik jätkata ka pärast kahe ketta purunemist. Pakub suuremat tõrkekindlust. SSD välismälu-admekandja, mis kasutab püsimälu info hoidmiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest selle poolest, et neil pole pöörlevaid metallkettaid ja lugemis-kirjutamispäid. SSD-l on välkmälu tehnoloogia ja pole liikuvaid osi. SSD kasutab sama liidest, mis kõvaketas. Operatsioonisüsteemile paistab SSD tavalise kõvakettana.
pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud ühele kettale, mis osutub probleemiks, kuna pidev pöördumine võib hakata kiirust piirama. - Tase 5 – info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemes 4, aga paarsusinfo on hajutatud ketaste vahel. Kaob ära vajadus pidevalt ühe ketta poole pöörduda. - Tase 6 – info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. SSD – pikka aega on püütud kõvaketta kõrvale luua pooljuhttehnoloogiaga valmistatud mälu. Nüüdseks kättesaadavam. Praegu kasutatakse valmistamiseks tavaliselt välkmälu (Flash) tehnoloogiat. Kasutab kõvakettaga sama liidest, seega tunneb selle ära. SSD on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse.
lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check
lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check
Tase 4 – Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöörumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Kiirus väheneb. Tase 5 – Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemel 4, aga nüüd on paarsusinfo hajunud ketaste vahel. Tase 6 – Info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Tase 10 Pooljuhtketas (Solid State Drive ehk SSD) on välismälu – andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest (Hard Disk Drive ehk HDD), mis on elektromehhaanilised seadmed ja koosnevad pöörlevaist laengutega metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSD-d kasutavad selleasemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi
NIC on füüsiline jubin arvuti küljes (emaplaati ehitatud), mis töötab füüsilise- ja kanalikihi tasemel. Ilma selleta ei saaks suhelda suht kellegagi. Etherneti kaader: ● Preamble- kindel bitijada, mis näitab, et algab uus kaader. Sünkroniseerib saatja ja saaja kellad. ● Addresses- saatja ja saaja MAC aadressid ● Type- näitab millist kõrgema taseme protokolli kasutatakse ● Data ● CRC- nelja baidine kontrollkood, ehk veakontrolliks Etherneti standardid/tehnoloogiad: 1. 10Base2. Esimene etherneti versioon. Oli 10Mbps, kaadripikkus oli max 200m, töötas hoax kaablil, mille otstes olid terminaatorid. Kogu kanal oli ühe saatja käes.Pikendamiseks kasutati reptiitereid (kordajaid- füüsilise kihi seade), mis võtab vastu bitijada, võimendab need ning väljastab teise otsa. 2. 10BaseT.T - tähendab, et kasutatakse Twisted Pair (keerupaar kaablid)
paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Kasutatakse ka kahemõõtmelisi paarsusbitte, nende abil on võimalik ühekordseid vigu ka parandada. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa; seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC – Cyclic Redundancy Check
annaabi.ee 
