uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõjus suurem sisemine kontrollitunne negatiivselt enesehinnangule, isegi pärast kaalukaotust. Artikli autorid pakkusid, et põhjus võis olla väline tugi. Mulle tundub see selgitus vastuoluline, aga kuna tulemus on üllatav, siis ongi seda raske seletada. Võib-olla tekitas sisemine kontrollitunne rohkem pingeid ja kui ilmnes mõningaid tagasilööke dieedist kinnipidamises, siis peeti neid enda süüks ja see langetas enesehinnangut
sellena, kes võib rääkida siis kui kana pissib. Lapsel tuleb lasta ise tegutseda ja hoolitseda selle eest, et ta teaks, kuidas toimub saia valmistamine, puutöö jmt. Lapse elusidemed tehnoloogilises tsivilisatsioonis ,,Lapse aeg möödub suures osas mitmesugustes asutustes, kus käiakse ühe kindla plaanipärase tegevuse pärast: tantsimas, trennis, joonistamas, üldhariduse õppekava kohustusi täitmas." Kool tekitab ebakindlust ja kontrollitunnet, sest kodus mängides ei pidanud keegi valvsat vahti iga liigutuse üle. Mõrased pildid Keskaegsetel lastel polnud lapsepõlve. ,,Moodsa hariduse sündi võib tinglikult ühitada muutusega inimteadvuses, täpsemalt sellega, et inimene hakkas ihivana müüti enesest kui loomingust Jumala näo järgi võtma tõsiselt. Kogu lapse koolielu on planeeritud täiskasvanukeskselt. ,,Ka lõpuaktusel räägib laps laval temale suhupandud sõnu."
psühholoogia: kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid nõustaja ülesanne: anda täielikku ja neutraalset informatsiooni; korrigeerida kliendi vääraid teadmisi suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina võrdsusele) =konsulteerimine NÕUSTAMISE MUDEL (The Counselling Model) Eesmärgid: mõista teist inimest turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet 6 soodustada kontrollitunnet oma elu üle kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi toetada ja, kui võimalik, siis tõsta enesehinnangut aidata leida lahendusi spetsiifilistele probleemidele Rajaneb tajumusel, et klient tuleb nõustamisele rea põhjuste koosmõju ajendil Eeldabkomplekseid teadmisi inimese käitumise ja psühholoogia kohta Nõustamise ülesanne on kompleksne: nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste, väärtuste ja otsustus-stiili hindamist
tähtsaid otsuseid 4. Psühholoogia : kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid 5. Nõustaja-ülesanne: anda täielikku ja neutraalset infot, korrigeerida kliendi vääraid teadmisi 6. Suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina VÕRDSUSELE) 7. = konsulteerimine Nõustamise mudel : 1. Eesmärgiks on mõista teist inimest 2. Turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet 3. Soodustada kontrollitunnet oma elu üle 4. Kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi 5. Toetada ja tõsta enesehinnangut 6. Aidata leida lahendusi spetsiifilistele probleemidele Rajaneb tajumisel, et klient tuleb nõustamisele rea põhjuste koosmõju ajendil Eeldab komplekseid teadmisi inimese käitumise ja psühholoogia kohta Nõustamise ülesanne on nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste, väärtuste ja otsustus-
Varajane turvaline seotus on üks faktor, mida kasvav indiviid peale toidu, hügieeni ja kliimakaitse heaks arenguks vajab. Keha ja vaim kuuluvad kokku ning mõjutavad teineteist. Krooniline stress võib põhjustada muutusi ajupiirkondades, mis on seotud konsentratsiooni, mälu, õppimise ja käitumisega. Terviklikuks arenguks klassiruumis oleks vaja: laps/noorus keskpunktis- subjekti-, mitte objektipõhine lähenemine; suurendada kontrollitunnet; tõsta füüsilise tegevuse osakaalu; soodustada erinevate meelte aktiivsust õppimisprotsessis; edendada koostööd. Õuespe pedagoogika tervise teenistuses Õuesõppe pedagoogikale tuginevates klassides väärtustatakse, aktiveeritakse ja kasuttakse ka teisi oskusi, peale puhtalt verbaalsete ning peale oskuse paigal istuda ja räägitavat omandada. On tõestatud, et vabas õhus viibimine ja füüsiline tegevus mõjuvad kooliedukusele positiivselt
Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegustema paneb. On bioloogiline ja kultuuriline motivatsioon. Bioloogiline motivatsioon avaldub aktivatsioonitasemetena, nälja- ja janutundena, suguihana ning võimaliku sõltuvusena teatud ainete suhtes. Nende tunnete tekke aluseks on keha sisekeskkonna tasakaalu säilitamise vajadus. Kultuurilise motivatsiooni arenguline aspekt käsitleb uudishimu, oma keskkonna ja iseenda tundmist ning kontrollitunnet nende üle. Kõige ilmekamalt avalduvad arenguga seotud omadused saavutusmotivatsioonina. Motivatsioon avaldub tegevuses. Maslow järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Motivatsiooni kõrgem astmeni jõudmiseks peavad aga madalama astme
püsivalt vilja. "Condition resulting from the perception we have no control over the environment". Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: "... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later feelings of control over environment". Seligman: positiivne psühholoogia Mis toetab sisemist kontrollitunnet, eluga rahulolu, õnnetunnet. Seligman PERMA: Pleasure, Engagement, Realtionships, Meaning, Accomplishments. Isiksuseomadused: Low neuroticism, high extraversion and conscientiousness, Autonomy, competence, self-esteem, self-acceptance. Environmental mastery. Trust. Internal locus of control. Emotional stability and positive affect. Self-esteem. Keskkonnafaktorid: Social support - older married persons happier than unmarried. Job satisfaction . Education - modest correlation with happiness
kanna püsivalt vilja. “Condition resulting from the perception we have no control over the environment”. Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: “... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later feelings of control over environment”. Seligman: positiivne psühholoogia Mis toetab sisemist kontrollitunnet, eluga rahulolu, õnnetunnet. Seligman – PERMA: Pleasure, Engagement, Realtionships, Meaning, Accomplishments. Isiksuseomadused: Low neuroticism, high extraversion and conscientiousness, Autonomy, competence, self-esteem, self-acceptance. Environmental mastery. Trust. Internal locus of control. Emotional stability and positive affect. Self-esteem. Keskkonnafaktorid: Social support - older married persons happier than unmarried. Job satisfaction . Education - modest correlation with happiness
• Keskmises lapse-eas enesehinnang langeb Enesehinnang - Tegeliku mina ja ideaalse mina lahknevus • Lapsed hindavad ennast 5 valdkonnas (1987): 1. Kompetentsus koolis 2. Sportlik kompetentsus 3. Sotsiaalne aktsepteeritavus 4. Füüsiline välimus 5. Käitumine + Hinnang iga valdkonna subjektiivsele olulisusele • Kõrge enesehinnanguga poiste vanemad - On kõrge enesehinnanguga, Aktsepteerivad oma lapsi üldiselt, Seavad kindlad piirid, Lasevad lastel tunda kontrollitunnet oma elu üle + mõistlikus ulatuses vabadus Psühhodünaamiline teooria- Sigmund Freud – Oidipuse kompleks, Elektra kompleks Sotsiaalse õppimise teooria (Alber Bandura)– sugu areneb laste kogemuste tulemusena, tasu ja karistus, õppimine vaatluse teel, samasoolised mudelid. Kohlbergi Kognitiiv-arenguline teooria • Laps struktureerib oma kogemusi aktiivselt. • Astmed: 1. Sooidentiteet (2-3½) 2. Soostabiilsus (3½-4½) 3. Sookonsistentsus (4½-7 ja vanem) Soo-skeemi teooria
annaabi.ee 
