isikutaju(empaatia,varjatud inimese käsitlused"millised kõik on", emotsioonid, atributsiooniteooria), järgnevusefekt- esmamulje jätmine on oluline Juuresoleku mõju- sotsiaalsete normidega vahendatud mõju, aktualiseerib normid Järeleandlikkus on mõjuvorm, et teine survele soovile järele annaks. kohataju ehk situatiivsed tajuvahendid- (järgnevusaspekt, enesekesksus, oreooliefekt,projektsioon) Konformism- Kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine, kuid surve puudub. KONTROLLIKESKME SKAALA- mõju intrepeteerimise viis. KONTROLLIKESKME TEOORIA- mil määral kontrollib ja valitseb inimene oma elu. INTERNAALID: kontroll on inimese käes, samas asetavad nemad just põhjuse enese sisse. EKSTERNAALID- lähtuvad teistest, kes mõjutavad nende otsuseid tugevalt. Saavad ka välja atributeerida. NORMATIIVSED SUHTED: nt austan vanemaid oreooliefekt-üldhinnag mõjutab üksikomaduste hindamist, auomaatrefliksioon
Vali üks: a. inimese enda mõtetel b. lapsepõlve kogemustel ja lähimineviku sündmustel c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel seesmine kontrollikese põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. ÕIGE! Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel väline kontrollikese võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. ÕIGE! Küsimus 5 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Motivatsioon on: Vali üks: a
esinemise tõenäosust. Vali üks: Tõene Väär Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta 3 MOODULI KT 1. Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku. Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll mediaanne kontrollikese on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. Õige on väline kontrollkese Küsimus 2 Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Vali üks: a
vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. · Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal väline kontrollikese · Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. Seesmine kontrollikese 8) Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel inimene tegutseb. Õige
*www.alkoinfo.ee * http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/alkoholi_tarbimisest.htm * http://www.mv.hiiumaa.ee/uploads/terviseprofiilid/ALKOHOLI_MoJU_TERVISELE.pdf *http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1175/Noored%20ja%20ohutu %20liiklus.pdf * http://www.tai.ee/failid/Alkoholi_turg_tarbimine_ja_kahjud_Eestis_aastar aamat_2010.pdf *http://koolielu.edu.ee/ehte/joogiopetus/dzinn/ajalugu.html *Leuska, A. (2006) Noorte alkoholitarbimise seosed sotsiaalsete taustategurite, kontrollikeskme ja enesehinnanguga. Tallinna likool *Niiler, K. (2007) Seosed nooruki alkoholitarbimise ja kontrollikeskme, enesehinnangu, ksilduse ning sotsiaalsete taustategurite vahel. Tallinna likool *http://www.tps.edu.ee/materjalid/alkohol_tubakas/alkoholi_sobivus__lapsed_noored_ja_alkoho l.html * http://cafe.vabadus.org/faktid/alkohol/ LISA Hea vastaja! Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata Sinu tervisekäitumist. Küsimustik on anonüümne, palun ole küsimustikule vastamisel tähelepanelik.
eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 29.Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30.Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. 31.Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid
Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. Peamine mõjur kontrollikeskme puhul on see, kuidas inimene ennast org-s tajub. On seotud enesehinnanguga. 5. Selgitage taju valivust. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 6. Selgitage tajuetaloni (stereotüüpe) kui tajumehhanismi.
stabiilne) Sangviinik - stabiilne ekstravert (sotsiaalne, vastutulelik, jutukas, vastuvõtlik, muretu, elav, juhtiv) Melanhoolik - neurootiline introvert (vaikne, ebasotsiaalne, vaoshoitud, pessimistli, kaine mõtlemisega, range/paindumatu, murelik, tujukas) Koleerik - neurootiline ekstravert (aktiivne, optimistlik, implussiivne, ebastabiilne, ärrituv, agressiivne, rahutu, kergesti ärrituv) 31. Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid 2. Analoogiate kasutamine 3
(1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja 39 liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme
(1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast,
kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck, or other external circumstances" Kontrollikeskme seoseid Üldine arusaam internaalsus oodatum, edenenum, tänapäevasem. Iseseisvad inimesed. Having an internal locus of control can also be referred to as "self-agency", "personal control", "self-determination", etc. Research has found the following trends: - As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females - People higher up in organizational structures tend to be more internal
efforts”. • Eksternaalid: määravad on välised mõjud – teised inimesed, saatus, õnn. “Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck, or other external circumstances” “A locus of control orientation is a belief about whether the outcomes of our actions are contingent on what we do (internal control orientation) or on events outside our personal control (external control orientation)." (Zimbardo, 1985, p. 275) Kontrollikeskme seoseid Üldine arusaam – internaalsus oodatum, edenenum, tänapäevasem. Iseseisvad inimesed. Having an internal locus of control can also be referred to as "self- agency", "personal control", "self-determination", etc. Research has found the following trends: – As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females – People higher up in organizational structures tend to be more internal
spetsiifilise sotsiaalse baasoskuse õpetamisele. Treeningu vastavalt treeningus käsitletud temaatikale; (5) osalejate komponendid kattuvad ettekavatsetult - kordamine ja harjutamine on õpetusliku loovmõtlemise arendamine grupile või individuaalselt pärast treeningut on suurenenud osalejate populaarsus eakaaslaste suunatud loovtegevuse kaudu. hulgas; (3) treening mõjutab osalejate välise kontrollikeskme nihkumist sisemise poole; (4) väheneb osalejate agressiivne Sotsiaalsete oskuste treening alaealiste õigusrikkujate käitumine; (5) väheneb vangistamise tõenäosus tulevikus; (6) institutsionaalsel kohtlemisel väheneb korduvate kuritegude sooritamise tõenäosus.
annaabi.ee 
