Operand sisaldab operatsiooni ehk juhtkäsu jaoks täpsustavat teavet, s.t. vastab küsimusele "kus ja millega teha?". Operandi moodustavad operandi tunnus ja parameeter. Operandi tunnuseks võib olla sisend (I), väljund (Q), märgend (M) jne. erinevates informatsioonihulkades, nagu bitt, bait, sõna ja topeltsõna. Seega operandi tunnus määrab informatsiooni asukoha protsessori mälus. Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi tunnustena kasutatakse sisendi puhul sõltuvalt sõnapikkusest vastavalt tähised I, IB, IW ja ID. Programmeeritavas kontrolleris toimivad vaid kahendsignaalid. Olek "0" tähistab pinge puudumist (0 V), olek "1" tähistab pinge olemasolu (24 või 220 V). Igal bitil on oma järjekorranumber ehk aadress. Baidi parempoolne bitt on aadressiga 0, ning vasakpoolne aadressiga 7. Samuti omab aadressi iga bait
Sagedustunnusjooned 1 sekundi pärast antakse mootorile 280 V, mis saavutab om animi pöörlemiskiiruse 1,3 sekundiga. Süsteem on stabiilne, sest kõik väärtused saavutavad konstantse väärtuse. Alguses toimub ülereguleerimine Alalisvoolumootori automaatjuhtimise süsteem. Tegin mootorile kahekontuurilie kaskaadjuhtimise, milles isemine kontuur on voolu ja väimine kiiruse reguleerimiseks. Esimesena reguleeritakse sisemise kontuuri PID regulaatorit. Valisin sisemise kontuuri PID kontrolleris ainult P (proportsionaalse) osa. Selle väärtuseks valisin 1 kuna see on viimane väärtus mille juures mootori moment ei ületa kahekordset nimiväärtust. Välimises kontuuris valisin samuti PID kontrolleris ainult P osa. Selle väärtuseks valisin 0,1, sest suuremate väärtuste juures ületab mootori moment kahekordse nimikoormuse ning väiksemate väärtuste juures muutub protsess aeglasemaks. PID PID 5
!!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimine välistemp. Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega
Seejärel määratakse, mis ustest/ustekategooriatest mis aegadel isik tohib läbi pääseda. Uuendatud info kantakse ustel asuvatesse lugejatesse. · Pääslasüsteemides on levinuimad vanemad, 125kHz ja 134kHz madalsageduslikud RFID kaardid. Mittekirjutatavas (read only) kaardis sisaldub unikaalne kood, tüüpiliselt 40 bitti. · Kontrollerisse edastatakse kood, mida võrreldakse kontrollerisse salvestatud andmebaasi kirjetega. Kontrolleris hoitakse ainult võtmekoode. Andmevahetus ei ole krüpteeritud, aeglase traadita side tõttu oleks see ka keerukas. Erinevate tootjate kaardid ei ole sageli turukaitse põhjustel ühilduvad (kontroller toetab ainult teatud koodipiirkonna ID-sid). Põhimõtteliselt on võimalik piisavalt paindliku seadme abil lugeda kõiki kaarte ja neid kopeerida. Kaardi kauglugemine (üle 50 cm) on tehnoloogiliselt keerukas ja nõuab spetsiaalriistvara.
ligipääsuks. 4. SMBus - SMBus kasutatakse suhtlemiseks teiste emaplaadi osadega(süsteemi temperatuuri sensorid, ventilaatori kontroller). 5. DMA kontroller - DMA kontroller lubab ISA või LPC seadmetel otse ühendust põhimälule ilma protsessori abita. 6. Interrupt controllers - katkestamatud kontrollerid nagu 8259A ja/või I/O APIC. Katkestamatu kontroller pakub mehhanismi mis lubab ühendada ühendatud seadmetega protsessoriga. 7. Mass storage - massmälu kontrolleris nagu PATA ja/või SATA. See lubab süsteemile ligipääsu kõvakettastele. 8. Real-time clock - Pakub pidevat aja arvestust. 9. Voolu haldus - APM ja ACPI funktsioonid pakuvad arvuti magama panemist ja välja lülitust. 10. Nonvolatile BIOS memory - Süsteemi CMOS, abistab aku täiend voolu, loob piiratud püsimatu salvestus ruumi süsteemi konfiguratsiooni andmeteks. 11. AC'97 või Intel High Definiton Audio - Heli liides. 12. Out of band management - kontroller nagu BMC või HEC.
leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37. Kuvar: CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama
leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37. Kuvar: CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama
mis takistab ketaste (ingl. k. Platterite) pinna ära kriimustamist ja kahjustamist. Kui aga toimub järsk õhurõhu muutus, siis võib õhupadja läbimõõt muutuda nii väikeseks, et pea kahjustab ketaste pinda ja ferrooksiidlaki. Saa paraku aga kahjustab andmeid ja neid pole enam võimalik kunagi kätte saada. Niiskus aga see eest kahjustab kõvaketta liiguvaid osi ja muudab need mite töötavateks. Samuti võib liigne vesi tekitada kõvaketta kontrolleris või mootoris lühiseid mis muudavad need mitte töötavateks. Liiga kõrge välistemperatuur võib viia selleni, et kõvaketas kuumeneb üle ja andmed sellel hävinevad. Liiga madal temperatuur jällegi võib takistada liiguvate mehanismide tööd. Keskkondades, kus on äärmuslikud tingimused (maakera poolused, kosmos, kõrbed jne.) kasutatakse välkmälul baseeruvaid andmekandjaid, kuid nendest lähemalt peatükist ,,tulevik".
Ennem ülaloleva programmi kontrollerisse laadimist tutvusime RV-2AJ Teach board-iga, millega oli võimal kõiki operatsioone teha, mida ka ülal on kasutatud. Nt programmeerimine, manipulaatori liigutamine, positsioonide koordinaatide tuvastamine. Joonis Teach board-ist on joonisel 9. Joonis 10 kujutab roboti kontrollerit, millega juhiti robotit. Joonisel on võti keeratud Ext mode-i, mis laseb kontrollerit programmeerida läbi arvuti. Teach mode on Teach boardi jaoks ning OP mode on kontrolleris olevate programmide jooksutamiseks. Chng disp nupu abil saab infot hetke programmi, roboti kiiruse ning programmi hetke reanumbri kohta. SVO ON kuvab servode seisu – kui süttinud siis servod on töövalmis. Joonis 9. Mitsubishi RV-2AJ roboti Teach board Teach board-i kasutamiseks peab deadman lülitit, mis asub puldi tagakülje, all hoidma keskmises asendis. Nuppudega TOOL, JOINT ja XYZ saab valitakse koordinaadistikku, mille järgi manipulaatorit liigutama hakkatakse
määramisega, kuid prioriteedid on jäigalt paigas ja nende muutmine tähendab ka riistvara muutmist, mis ei ole alati võimalik. Andmevahetus katkestuse kontrolleriga süsteemis: Tavaliselt juhitakse katkestuste süsteemi katkestuste kontrolleriga, mis pakub sama paindlikke võimalusi prioriteetide juhtimiseks kui programne realisatsion, kuid ei koorma protsessorit. Katkestust teenindava programmi poole pöördumise signaali (INTA) annab ikkagi protsessor, aga kõik muu juhtimine toimub kontrolleris. Katkestusi saab alati programselt maskeerida, see tähendab keelata. Selle, millised katkestused keelatakse, määrab maski registrisse kantud kood. Vastava juhtregistri sisu määrab, kuidas lahendatakse prioriteetide probleem. Katkestuste teenindus register võimaldab teha ka muutuvate prioriteetidega süsteemi. Katkestusevektor näitab, millist seadet teenindav katkestuse programm käivitatakse. Tegelikult näitab katkestuse vektor, kuidas määratakse PC uus väärtus. 28. Võrdlusskeem
madalamat hinda(näiteks võtta kaks 256GB ketast ja saada 512GB ketas). RAID jagatakse klassideks või level- iteks. RAID0 (kasutatakse ka kirjapilti RAID Level 0) Non-Redundant RAID või Stripped RAID/ drives. Saab kasutada alates kahest kettast. Kettad liidetakse üheks. Kirjutades näiteks kümme ühikut infomatsiooni sellisele ketaste massivile võtab teoorias kaks korda(kaks sellisel juhul kui on kaks ketast, kui kolm siis kolm) vähem aega. Kontrolleris(kontroller või olla nii riisvaraline kui ka tarkvaraline) jagatakse andmehulk väiksemateks tükkideks, täpselt nii suurteks kui on määratud (tähele tuleb panna, et kui jupid on alati sama suured, ka siis kui andehulk on ise väiksem kui jupp) ning siis kirjutab samal ajal kõikidele ketastele. Tänu sellele tõuseb kirjutamise ja lugemise kiirus, aga langeb veakindlus. Kui üks ketas hukkub siis on andmete taastamine peaaegu võimatu, andmeid saab vaid kõikide ketaste olemasolul.
lubatud vahemikku [6]. 54 Momendi vahetu juhtimise korral on kolmefaasilise asünkroonmootori juhtimine on avatud ahelaga juhtimine, mis sarnaneb alalisvoolu juhtimisele. Pulsilaiusmodulatsiooniga juhitavates ajamites juhitakse pinget ja sagedust, mis enne genreerimist läbivad paljusid matemaatilisi plokke kontrolleris. Kuna DTC puhul juhitakse otse mootorit momenti ja magnetvälja, mis ise sõltuvad mootori parameetritest, siis ei vaja selline süsteem lisaks pulsilaiusmodulatsiooniga töötavat modulaatorit. Lisaks sellele võimaldab selline moodus juhtida momenti ilma tagasisideanduriteta. Üheks suureks eeliseks on võimalus juhtida mootorit väga väiksestel sagedustel (alla 0,5 Hz) arendades samal ajal nimimomenti (ettevaatust mootori jahutus!). Ilma tagasisideta ajamites
PLK-d on programmjuhtimisseadmed, mis juhivad keerukat tehnoloogilist protsessi või seadmeid, näiteks elektriajameid varem koostatud programmi järgi. PLK-d koosnevad järgmistest eri otstarbega sõlmedest (joonis 5.6): keskplokk koos protsessori ja programmimäluga; toiteplokk; sisend- ja väljundplokk; siinisüsteem; programmaator. Joonis 5.6 Ülalloetletud sõlmed võivad olla realiseeritud kontrolleris kas eraldi moodulitena või ühtse tervikuna. Kompaktkontrollerites moodustavad nad ühtse terviku. Joonisel 5.7 on kujutatud firma Moeller kompaktkontrollerit Easy. Joonis 5.7 (autori foto) Joonisel 5.8 on kujutatud firma Telemecanique kontrollerit TSX17, mille programmaator TSX T317 (fotol vasakul) moodustab iseseisva ploki, ülejäänud sõlmed on koondatud paremal olevasse ühtsesse plokki. Joonis 5.8 (autori foto)
annaabi.ee 
