Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb
a) Suureneb vara ja suureneb omakapital; b) Mõju varale on 0; c) Toimub omakapitali suurenemine; d) Mitte ükski eeltoodud variant pole õige. 37. Äriühingu vara üldsumma on 2 800 000.- ja omakapital 1 100 000.-. Kohustiste üldsumma on: a) 3 900 000.-; b) 1 100 000.-; c) 1 700 000.-; d) 2 800 000.-. 38. Konto Akumuleeritud kulum on: a) Deebetsaldoga kontraaktivakonto; b) Kreeditsaldoga kontraaktivakonto; c) Kreeditsaldoga kontrapassivakonto; d) Deebetsaldoga kontrapassivakonto. 39. Suurenemine näidatakse deebetis kontol: a) Võlad tarnijatele; b) Dividendivõlad; c) Aktsiakapital; d) Võlad töövõtjale; e) Tagasi ostetud omaaktsiad. 40. Käibevarana ei kajastata bilansis: a) Vara, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus; b) Raha ja raha ekvivalente (rahalähendeid); c) Pikaajalist vara;
aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga. Bilansi passivas näidatakse ta "-" märgiga. Täiendavalt kasutatakse ka kasumiaruande kontosid, mida võib nimetada tulude ja kulude kontodeks ning tulemuskontodeks. Neid kasutatakse toodangu , kaupade, teenuste jne. müügitulemuste väljatoomiseks. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga, neid kasutatakse perioodi kulude kogumiseks ja rühmitamiseks
Kontraaktiva normaalsaldo on kreeditis. 36.Täiendaktivakonto on alati seotud mingi konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid suurendab selle jääki bilansis. Konto saldo on deebetis. 37. 38. Näide: 39. 1. jaanuaril osteti seade 1000 euro eest. 31. detsembril kajastati seadme soetusmaksumusest osa kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a 40. 41. 42.Passiva 43.Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. 44. Näide: 45. 1. jaanuaril on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. Samal aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2 000 euro eest. 46. 47. 48. Bilansikontod Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + DK – KK Passivakontode ja kontraaktikakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + KK – DK 49. 50
passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. 8 Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise keerulise nimetusega bilansirea nagu ,,Oma osad või aktsiad". Eks neid sel hetkel (bilansipäeva seisuga) ettevõtte valduses olevaid varasemalt emiteeritud aktsiaid, mis on tagasiostetud, ongi siis vaja reguleerida tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu
21 Kontraaktivakonto Reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga Arvestus toimub nagu passivakontol, kuid jääki bilansis näidatakse miinusmärgiga aktiva poolel Näiteks: konto Põhivara kulum Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 2/9/2015 Mai Takkis 64 Kontrapassivakonto Reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid ise on aktivakonto iseloomuga Arvestus toimub nagu aktivakontol, kuid jääki bilansis näidatakse bilansis miinusmärgiga passivapoolel Nt konto Oma aktsiad või osad 2/9/2015 Mai Takkis 65 Tulemuskonto (tulude-kulude koondkonto) Deebet Kreedit 1. Müüdud toodang, kaup 2. Toodangu, kauba või teenuse või teenus tootmise, müügihind
K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1.1. jaanuaril 20x1 osteti seade 1000 euro eest, arve soetamisel tasumata. 2.31. detsembril 20x1 kajastati osa seadme soetusmaksumusest kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a Bilansi(põhi)konto ja kontrakonto Passiva Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1. jaanuaril 20x1 on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. 20x1. aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2000 euro eest. Bilansikontod Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S1= S0+ DK KK Passivakontode ja kontraaktivakontode lõppsaldode arvutamine : S1= S0+ KK DK Kontod detailiseerituse astmest lähtuvalt Kontod
passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. · Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise keerulise nimetusega bilansirea nagu ,,Oma osad või aktsiad". Eks neid sel hetkel (bilansipäeva seisuga) ettevõtte valduses olevaid varasemalt emiteeritud aktsiaid, mis on tagasiostetud, ongi siis vaja
iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures aktivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + DK – KK, kusjuures saldo esitatakse konto 31 deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks on nt Omaaktsiad. Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid ning sellest lähtudes on vastavalt tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka
D 1910 Ehitised K D Ehitised akumuleeritud kulum K S0 40 000 S0 1000 Deebet käive 0 Kreedit käive 0 Kk 1000 S1 40 000 S1 2000 Ehitise jääkmaksumus: 38 000 (40 000 2000) Näiteks: Kontraaktivakonto ,,Ebatõenäoliselt laekuvad summad" korrigeerib aktivakontot ,,Ostjate tasumata summad". KONTRAPASSIVAKONTO korrigeerib passivakonto jääki, kuid omab aktivakonto iseloomu. Selleks võib olla konto "Oma aktsiad või -osad" (saldo on aktivas), bilansis näidatakse saldo miinusmärgiga bilansi passiva poolel. Aktiva- ja passivakontod on alalised kontod, sest neid aruandeperioodi lõpus ei suleta neile võib jääda saldo. D Oma osad või aktsiad K D Oma osad või aktsiad K S0 S0 (-)
Nt: Põhikontole Aktsiakapital (nimiväärtuses) 1 500 000 krooni on kantud emiteeritud aktsiate nimiväärtuses arvestatud summa. Deebet (passivakonto) Aktsiakapital Kreedit AS: 1 500 000 LS: 1 500 000 Kontraarne konto Omaaktsiad 100 000 krooni kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) käibes olevate aktsiate maksumust nimiväärtuses. Deebet (Kontrapassivakonto) Omaaktsiad Kreedit AS: 100 000 LS: 100 000 Põhi- ja kontraarsel kontol peetava aktsiakapitali arvestuse netosumma on käibesolevate aktsiate nimiväärtus, 1 400 000 krooni. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod (nim ka nominaalkontodeks) on kõik tulu ja kulukontod. Tulude ja kulude vahe- kasum- arvestatakse eraldi igal majandusaastal. Tulu- ja kulukontosid kasutatakse ainult ühe majandusaasta vältel. Sellepärast nimetataksegi neid ajutisteks kontodeks
annaabi.ee 
