Mängu soovitab ta eriti neile kes soovivad pinget,adrenaliini, võimalust teha inimestega koostööd ja seda just läbi tulistamise, mis muudab selle mängu veelgi võimsamaks.Mathiase sõnul ei ole selles mängus olemas sellist asja nagu algaja õnn.Alustades oleks vaja lihtsalt tahet ja eneseusku. ,, Kõik selle nimel, et võit koju tuua.'' Mathiase sõnul seisneb ka mängus palju ohte.,,Palju äritsetakse kontode ja kasutajanimedega.'' Leidub ka häkkereid kes üritavad teiste kontodesse sisse muukida ja kahju teha.Muidugi ei saa ka ilma sohitegijateta.,, Alati on sohitegijaid, inimestel see ju veres, et teevad kõik selle nimel, et võit koju tuua, vahet pole kas siis ausalt või petmise teel.'' Internetis on kõigile saadaval palju erinevaid programme millega on võimalik mängus teisi petta ja siis olla ise edukam.Mathiase vanemate arvates pole põhjust muretsemiseks.Kuna iial pole suuri probleeme olnud saab ta ise suurepäraselt hakkama ja iseseisvus teeb ju ainult head
kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel. Konto käive - kontodesse kirjendatud summade kokkuvõtet (ilma algsaldota) ehk majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Iga kuu lõpul tuuakse RMP kontodel tuuakse välja esmalt deebet -ja kreeditkäibed ning siis kontode lõppsaldod. Üldreeglina leitakse kontode lõppsaldo järgmiselt: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele.
VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt: -ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod
Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet
kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta. Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub selles, et analüütiliste kontode algsaldode, deebet-ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo, deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga. 16. Kahekordse kirjendamise olemus. Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga majandustehing kirjendatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme)konto kreeditisse. Näiteks: Deebet: Kassa Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha 17. Mis on pearaamat, millal tehakse sellesse kandeid. Miks on pearaamat vajalik? Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes
Päevaraamatusse kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes. Kirjete kandmiseks on vajalikud järgmised sammud: tehingu kuupäev; algdokumendi nimetus ja number, lausendi järjekorranumber, tehingu lühikirjeldus, deebet ja kreeditkontod koos summadega. Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Registrite korrektsus ja loetavus kõrvalseisvale isikule annab hea pildi tegutsevast raamatupidaja isiksusest. Aga registri loetavus, selgus ja täpsus on määravad asjaolud. Eriti peab seda silmas pidama registrite käsitsi koostamisel. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ei ole lubatud kustutada ja teha õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamislausend parandatakse paranduskirjendiga.
Sulgemine Suurenemine DK KK Tulukontole jääki ei jää 2/9/2015 Mai Takkis 67 Kulukonto Deebet Kreedit Kulude kogumine Sulgemine DK KK Kulukontole jääki ei jää 2/9/2015 Mai Takkis 68 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe ( või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol Kahekordse kirjendamise tulemusena tekkinud seost kontode vahel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks Raamatupidamise seaduse § 6 sätestab raamatupidamiskohustuslase kohustuse pidada raamatuid kahekordse kirjendamise põhimõttel
arvutiviiruseid sisaldavad. (Küberkiusamine) Küberjälitamine järgnetakse virtuaalselt pidevalt kellegi mänguruumi või jututuppa, kuhu kiusatav siseneb. 9 Mustamine/kuulujuttude levitamine saadetakse korduvalt kirju, kommentaare, pilte ja sõnumeid, mis levitavad alusetuid kuulujutte selleks, et kahjustada teise inimese mainet. (Küberkiusamine) Privaatsuse rikkumine korduvalt murtakse sisse kellegi kontodesse ning saadetakse sealt kiusaja poolt materjale, mis võivad kiusatava ebameeldivasse olukorda panna. (Küberkiusamine) Saladuste levitamine saadetakse teistele edasi saadud privaatseid kirju, pilte ja muid materjale ilma esialgselt saajalt luba küsimata. Harvad ei ole ka need juhtumid, kus saladus nö pressitakse välja. (Küberkiusamine) Ignoreerimine korduvalt ja sihilikult ei võeta teist noort nt mõnda mängu, ei lisata oma sõbraloendisse. (Küberkiusamine) 5
Kirjete kandmiseks on vajalikud järgmised sammud: · tehingu kuupäev; *algdokumendi nimetus ja number, · lausendi järjekorranumber, *tehingu lühikirjeldus, deebet ja kreeditkontod koos summadega. Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Kui koostad registreid, pane tähele, kas päevaraamatu tehingute summa võrdub kõikide kasutatavate kontode deebet- ja kreeditkäivete summaga. Kui ei, siis on kusagil viga ja Sul tuleb seda otsima hakata. Registrite korrektsus ja loetavus kõrvalseisvale isikule annab hea pildi tegutsevast raamatupidaja isiksusest. Aga registri loetavus, selgus ja täpsus on määravad asjaolud. Eriti peab seda silmas pidama registrite käsitsi koostamisel. Raamatupidamisarvestus
kelle ülesannete hulka kuulub raamatupidamise algdokumentide koostamine ja kogumine, nende õigsuse kontroll ning üleandmine raamatupidamisfirmale. Igal juhul peaks nii füüsilisest isikust ettevõtjatel kui ka juriidilise isiku juhtidel olema selged raamatupidamise põhitõed, et osata teha õigemaid otsuseid oma äritegevuses. Raamatupidamiskohustuslane peab pidama raamatupidamist kahekordse kirjendamise põhimõttel (s.o majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Raamatupidamises tuleb tagada ettevõtte ärisaladuste hoidmine. Raamatupidamises on ärisaladuste objektiks info ärisuhete, firma allüksuste ja toodete valmistamise kulude ning rentaabluse, toodete omahinna kalkulatsioonide ja hinnakujunduse ning ettevõtte finantsstrateegia ja -taktika kohta
annaabi.ee 
