Lisaks põhiteenustele võidakse pakkuda klientidele järgmisi lisateenuseid: • kauba (saadetiste) käitlemine • kauba (saadetiste) kokkuvedu ja jaotus • kauba (saadetiste) füüsiline transport • saadetiste liikumise jälgimine • konteinerite rentimine, liising ja müük Suurtes konteinerterminalides teostatakse üldjuhul ka konteinerite remonditöid. 5. Millisesse terminalide suurusklassi kuulub Muuga sadama konteinerterminal? XXL terminal Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Terminalid: 6 vedellasti terminali
Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m 6 Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: 151 000 m² Laoplatsid: 670 000 m² Külmlaod: 11 500 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 550 150 m³ Elevaator: 300 000 t 7 Vaade Muuga sadamale 8 1.3 Paljassaare sadam Paljassaare sadam on kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid,
ANTWERPEN DP World 742 BREMERHAVEN Eurogate, NTB FELIXSTOWE Trinity HAMBURG Eurokai, Burchardkai, UCT, CTT, CTA HELSINKI West Harbour MUUGA Muuga Container Terminal, kai 13 või 16 ROTTERDAM RST North Beatrixhaven, ECT Delta (kaubapraamiga) AARHUS Cargo Service 16 17 Uus konteinerterminal Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam töötanud Hiina suunal juba aastaid. Allkirjastatud ühiste kavatsuste protokolli kohaselt rajavad Tallinna Sadam ja Ningbo sadam Muuga sadama idaossa uue konteinerterminali, mis oleks esimeses etapis võimeline käitlema aastas ligi 1 miljon TEUd (konteinerite tinglik mõõtühik, vastab 38,5kuupmeetrisele konteinerile - toim.) konteinereid. Rajatav terminal oleks esimene suurem Hiina kaupade jaotuskeskus Läänemere piirkonnas, mis teenindaks nii Loode-
Muuga sadam kuulub aktsiaseltsi Tallinna Sadam sadamate koosseisu. (Tallinna Sadam) Tänu Muuga sadama soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga omab ta olulist rolli Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab ligi 90% kogu Eesti sadamaid läbivat kaubamahust. Sellest võib järeldada, et Muuga sadam käitleb kaupu korraga suuremates kogustes, kui teised Eesti sadamad. Aasta 2014 augustis käsitles AS Muuga konteinerterminal 21 979 TEU’d (Ärileht). TEU mõõtühik, mille puhul 1 TEU võrdub 1 standartse kaubakonteineriga, mille mõõtudeks on 20 jalga pikkusesse, 8 jalga laiusesse ja kõrgus varieerub 4,25-9,5 jala vahel (Vikipeedia). Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja hoiustada vedellasti, s.h. toornaftat ja naftasaaduseid, puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu, vilja, terast, kivisütt ja teenindada konteiner- ja ro- ro tüüpi laevu.
dokumentide vormistamisega. Kõik saadetise ja sellele järgi tulnud autojuhi ning veoki tuvastamise küsimused lahendadatakse PIN-koodide ja skaneerimise abil. Sadamas toimub ka veoühikute skaneerimine. Röntgenläbivalgustusseadmetega valgustatakse läbi kõik sadamasse veokitega transporditavad konteinerid. Autojuhil on kaasas identifitseerimiskaart, mille tunnuste skaneerimisel väljastatakse informatsioon väljastatava konteineri kohta. Konteinerterminal on suur ja pole mõeldav, et iga autojuht valiks ise liikumistee. Sadama territooriumile sõitmisel saab autojuht marsruudi kaardi, mis hõlbustab liiklemist terminali territooriumil. Autode sattumine kaidele on välistatud. Kasutusel on erinevad terminalitehnoloogiad. Kõige enam kasutatakse konteinerkraanade (Ship to Shore) ja nende taga töötavate ASC (Automated Stacking Crane) koostöö tehnoloogiat. ASC-d teenindavad nii autosid, konteinerronge kui ka pargaseid. Need
teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Info: Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Suure potentsiaaliga regionaalne sadam Paldiski Lõunasadam Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks
sotsiaalkindlustusest. Viimane suur, üle 500-se kogumahutavusega pidevas rahvusvahelises sõidus olev kaubalaev „Kalana“ lahkus Eesti lipu alt 2014. aasta aprillis ning sellega märgitakse ühe ajastu lõppu Eesti laevanduse ajaloos. 1.1 Eesti laevandus Läänemeri sügavus ei ole suur ja ei kõlba suurte laeva läbimiseks võrreldes ookeaniga, ehk suure konteinerilaevad lihtsalt ei pääse Eesti sadamase. Aastaringselt ilma jäämurdjateta navigeeritav Muuga sadam ja konteinerterminal asuvad vabatsoonis, kus konteinerite käitlemist hõlbustavad nii terminalis kui ka selle ümbruses asuvad kinnised laopinnad kogupindalaga ca 230 000 m2. Samuti on vabatsoonis tööstuspark, mis võimaldab arendada jaotuskeskusi kuni 60 hektarile maale. Sadam on hästi integreeritud raudtee- ja maanteevõrgustikuga, mis tagab konteinerite tõrgeteta transpordi. Paldiski lõunasadamas laaditakse ja lossitakse konteinereid mobiilse kraanaga, millel tõstejõudu kuni 100 t
Vajadusel tolliformaalsuste korraldamine Infrastruktuur peab võimaldama: täita terminalidele esitatavaid nõudeid ja kasutada erinevaid veoliike selleks, et saavutada majanduslikult parem tulemus Nõuded stividorteenustele ja laadimistehnikale Põhiliini laadimisfrondi tootlus ühikut/t Sorteerimine ja ladustamine ühikut/ t Sisend/väljund laadimisfrontide tootlus ühikut/ t Statsionaarse ja poolstatsionaarse stividortehnikaga konteinerterminal Mobiilse stividortehnikaga terminalid IPSI terminal RoRo laevad Konteinerite kassett IPSI tehnoloogia Rongide vedu praamidel Veod, millal ronge või vaguneid toimetatakse edasi praamidel, kus nende jaoks on rööpad ühel või mitmel tekil. Operaatorid kutsuvad sellist veoviisi raudteeveoks, kus praam on rongile sillaks üle vee. Tavaliselt ühendavad rööbastega varustatud praamid raudteed, mille on sama rööpalaius,
burg, Hannover, Mannheim ja Regensburg. Suure jõesadama kaide kogupikkus võib olla mitukümmend kilomeetrit. Kaidel ja sadama territooriumil on tavaliselt erinevad terminalid, laod ning tootmisettevõtted. Enamikus sadamates on olemas söeterminal, ro-ro aluste terminal, konteinerterminal ja vedelkütuste terminal. Mitme- kümnes neist on lisaks ka sõidukite logistika terminal, väetiseterminal ja viljaterminal. Euroopa kesk- ja lääneosa suurte jõesadamate kaubakäive ulatub 50–60 miljoni tonnini aastas. Peamised kaubagrupid on teras, väetised, metsatööstuse tooted, ehitusmaterjalid, kemi-
annaabi.ee 
