Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuin 20 A voolu juhtimiseks ja ainult 5A väljalülitamiseks. Abikontaktid See võimaldab kontaktorit eemalt juhtida – sisse ja välja lülitada. Magnetsüsteem peab tagama ka kontaktide püsiva asendi. Väljalülitusel lükkab vedru või liikuva osa raskusjõud end tagasi algasendisse. Elektromagneetiline süsteem: Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade. Kaarkustutusseade Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) Pikk iga suure lülitussageduse juures
I kuni 30 lülitust tunnis; mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II kuni 150 1,2 III kuni 600 5 IV kuni 1200 10 miljonit tsüklit Suure lülitussageduse korral on arvestatud lahutusvooludest tekkiva täiendava soojenemisega Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade. Elektromagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida lülitada sisse ja välja. Enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktidele püsiva asendi. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse (nullkaitse). See tähendab, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktoril on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks.
võimaldama suurt lülitussagedust. Kontaktorid kulumiskindluse järgi: · 1. Kuni 30 lülitust tunnis, mehaaniliselt 25 milj tsüklit · 2. Kuni 150 lülitust tunnis 1,2 milj tsüklit · 3. Kuni 600 lülitust tunnis 5 milj tsüklit · 4. Kuni 1200 lülitust tunnis 10 milj tsüklit Alalisvoolukontaktidel ja suurema võimaluse korral ka vahelduvvoolu kontaktoritel on kaarekusutusseade. Elektromagneetliline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida- lülitada sisse ja välja. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse. St, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktor on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektomagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad.
on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja
I. Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II. Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit III. Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit IV. Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Kaarkustutusseade alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade.AC del ja suure võimsusega DC del Kontaktori juhtimine elektomagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida, lülitada sisse ja välja. enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktide püsiva asendi. Kontaktori väljalülitamine toimub sel juhul vedru või muu liikuva raskuse jõul. Nii tagatakse ka alalispingekaitse (nullkaitse) See tähendab, et kontaktor lülitab välja kui pinge on langenud alla lubatava. Riivistusseade kui kontaktoril on riivistusseade siis peab olema veel teine magnetsüsteeem riivi vabastamiseks.
aR Pooljuhtide kaitseks g-tüüpi sulavkaitse lahutab vooluahela iga lahutusvõimest väiksema voolu korral, mis sulari läbi põletab. Seda nimetatakse ka täielikuks kaitsmeks (full range fuse), sest rakendub nii liigkoormusest kui lühisest. Kasutatakse iseseisva kaitsena. a-tüüpi sulavkaitse on mõeldud ainult lühisvoolu lahutamiseks. Seda nimetatakse ka osaliseks kaitseks (partial range fuse). a-tüüpi kaitse võimaldab enda taga kasutada väiksema lahutusvõimega kaitselülitit, kontaktorit või muud kaitseseadist. gG-tüüpi sulavkaitsme lahutusaeg Selektiivsuse saavutamiseks peab gG-tüüpi sulavkaitse kui In > 16 A olema temale järgnevast sulavkaitsmest 1,6 korda suurema nimivooluga (IEC 60269-2-1 nõue). Sulavkaitse Kaitsme rakendumise korral asendatakse ka selle tarviti läbipõlemata kaitsmed uutega. Torukaitsme tööiga on kuni 30 aastat. Lahutusvõime tähised Padrunkaitsmetel on lahutusvõime tähised:
Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K2 toiteahel ning kontaktori kontaktid K2.1 ja K2.2 avanevad. Mootori toiteahel katkeb ja mootor seiskub vaba väljajooksuga. Edasisuuna nupplüliti kontakt SK1.2 on mehaaniliselt seotud sama nupu kontaktiga SK1.1. Tänu sellele tekitatakse elektriline blokeering, mis ei võimalda samaaegselt sisse lülitada kahte kontaktorit korraga (mille tagajärjel tekiks toiteahela lühis), sest edasisuuna nupu vajutamisel katkestab kontakt SK1.2 teise kontaktori mähise K2 toiteahela. Sama toimub ka vastupidi. Tagasisuuna nupplüliti vajutamisel katkestab kontakt SK2.2 esimese kontaktori mähise K1 toiteahela. Oluline veel see, et konkureeriva ahela katkestamine toimuks enne 112 soovitud ahela sulgumist
Ainult mõned üksikud sujuvkävitid võimaldavad In Delta ühendamist. Vaatleme mõlemat ühendamise viisi nüüd lähemalt. 7.2.1. In Line In line on kõige levinuim viis sujuvkäiviti ühendamiseks. 3 faasi on järjestikuliselt ühendatud liigkoormuskaitselülitiga, põhikontaktoriga ja teiste seadmetega. Sellise ühenduse puhul peab sujuvkäiviti olema valitud kooskõlas mootori andmetega. Näiteks vooluga 100 A töötav mootor nõuab 100 A sujuvkäivitit, 100 A kontaktorit. 7.2.2. In Delta In Delta ühendus võimaldab ühendada mootorit kolmnurka nii, et oleks võimalik asendada täht-kolmnurk käivitust. Kui sujuvkäiviti on ühendatud In Deltasse, siis on ta ekspluateeritud kõigest 58 % (1/√3) ulatuses oma täisvõimsusest. Sellepärast on võimalik mootorile valida väiksema võimsusega sujuvkäivitit ja sellega saavutada odavama lahenduse. Näiteks 100 A mootor nõuaks käivitamiseks 58 amprilist sujuvkäivitut, 58 amprilist kontaktorit. Sellise
kasutatakse elektrimootorite ja teiste voolutarbijate käivitamiseks, seiska- miseks ja kaitsmiseks. Käivitid on tavalised või reversiivsed. Reversiivkäiviteid kasuta- takse näiteks juhul kui on vaja muuta tehnoloogilise seadmega ühenda- tud mootori pöörete suunda. Tavaline kontaktorkäiviti on kolmepooluseline vahelduvvoolukon- taktor, millel on kahes(kolmes) faasis maksimaalvoolu termorelee. Reversiivkäivitis on kaks omavahel mehaaniliselt blokeeritud kontaktorit. Üks neist lülitab mootori ühtpidi, teine teistpidi tööle. Mehaa- niline blokeering ei lase neil korraga rakenduda. Kontaktorkäivitiga saab mootorit kaitsta pinge langemise eest (minimaalpingekaitse) ja liigkoormuse eest. Kui võrgupinge langeb 35 40% nimipingest, siis elektromagneti ankur ei tõmbu enam vastu südamikku ja lahutab peakontaktid. Liigkoormuskaitse tagavad käivitis paiknevad termoreleed. Ter-
annaabi.ee 
