1. KVALITEEDIJUHTIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Igal ettevõttel on aeg-ajalt vaja analüüsida oma tegevust. Seda tehakse kas ise või kasutatakse välist abi. Enesehindamise meetodeid on mitmeid, konsultatsioonifirmad töötavad pidevalt välja ka uusi ning täiendavad olemasolevaid meetodeid. Scandic Palace kasutab nt küsimustikku meetodit, mille abil saab tegevusi väga hästi analüüsida. Need koostatakse spetsiaalselt konkreetse probleemi analüüsimiseks (töötajate rahulolu uuring, info liikumine organisatsioonis jne) Küsimustik on andmekogumise meetod saamaks teada inimeste hoiakuid, arvamusi ning põhjuse ja tagajärje seoste kirjeldusi.
Tagamaks teadmisjuhtimisele tehnoloogilist baasi asutasid USA ettevõtted 1989. aastal assotsiatsiooni Initiative for Managing Knowledge Asset. Teadmisjuhtimisega seonduvad artiklid hakkasid ilmuma ajakirjades Sloan Management Review, Organizational Science, Harvard Business Review jt. Samuti ilmusid esimesed raamatud organisatsioonilise õppimise ja teadmisjuhtimise kohta (nt. Senge'i ,,The Fifth Discipline" ja Sakaiya ,,The Knowledge Value Revolution"). (Ibid) 1990ndateks olid mitmed konsultatsioonifirmad alustanud organisatsioonisiseste teadmiste juhtimise programmidega ja mitmed tuntud USA, Euroopa ja Jaapani firmad algatanud teadmisjuhtimisele keskendunud programmidega. 1991. aastal tutvustati teadmisjuhtimist ka ajakirjanduses, kui Tom Stewart avaldas oma artikli "Brainpower" ajakirjas Fortune. 1995. aastal ilmus ka arvatavasti üks enim loetud raamatuid Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi ,,The Knowledge-Creating Company: How Japanese Companies Create the Dynamics of Innovation". (Ibid)
sobib oma olemuselt hästi sinna, kus keskkonnas toimuvad kiired muutused, on kiire ja paindlik, kuid väga ebastabiilne. d) Dionysose kultuur on isikukultuur, kujundiks on tähtede kobar. See on kultuur, kus keskpositsioonil on indiviid. Organisatsioon on ainult selleks, et teenida ja abistada indiviide, kes sellesse kuuluvad ja oma isiklikke eesmärke realiseerivad (näiteks advokaadibürood, konsultatsioonifirmad, ülikoolid jne). Organisatsioon allub indiviidile ja selle eksisteerimine sõltub indiviidist. Indiviidid teevad seda, mida nad hästi oskavad. Raske on siiski leida organisatsioone, kus isiksusekultuur domineerib. Leidub küll inimesi, kes seda kultuuri eelistavad: liikmed on sageli vähetruud oma organisatsioonile ja suhtuvad sellesse kui kohta, kus saab teha pigem oma asja. Eeltoodud kultuure võib märgata erinevates organisatsioonides erinevates kombinatsioonides.
Kokku moodustasid teenused veidi vähem kui neljandiku (22%) Norra koguekspordist. Norra külluslike loodusvarade kasutamine eeldab mitmete keeruliste probleemide lahendamist. Ületada tuleb karmi kliima, pikkade talvede, ebatasase maastiku ja maailma kõige tormisemate meredega seotud raskused. Seda tehes pole Norra ettevõtted mitte üksnes rikkust kogunud, vaid omandanud ka suurel hulgal väärtuslikke tehnilisi kogemusi. Kõik tänapäevased Norra konsultatsioonifirmad, mis tegutsevad meretehnoloogia, hüdroenergia, maavarade kasutamise, akvakultuuri, kalatööstuse, metsanduse ning nafta- ja gaasitööstuse alal, on otseselt või kaudselt riigi mitmete traditsiooniliste tööstusharude järglased. Nüüdisaegsed tööstussektorid toetuvad tõhusalt toimivale veondusele. Norra veondussektor hõlmab laeva- ja lennukompaniisid, ekspediitor- ja logistikafirmasid. Kuigi riigi elanikkonna
2) Naitajate arvutamine ja interpreteerimine (analuus), 3) Analuusi tulemuste uldistamine ja soovituste valja töötamine finantsjuhtimiseks (suntees). 2. Ettevõtteväline ja sisene finantsanalüüs Ettevõttevalise analuusi eesmargiks on anda ulevaade ettevõtte finantsseisundist selle juhtkonnaga mitte seotud isikutele (kreeditorid, omanikud, riik). Ettevõttesisest analuusi teostab ettevõtte juht, spetsiaalne osakond või kasutatakse mõne spetsiaalse ettevõtte (audiitorburood, konsultatsioonifirmad) teenuseid. Ettevõttesisene analuus on uldjuhul valisest analuusist põhjalikum ja objektiivsem, toetudes lisaks raamatupidamise andmetele ka teistele majandustegevusega seotud naitajatele (maksetingimused, võlgade koosseis), mis on ettevõte arisaladuseks ja ei ole teistele analuusi teostajatele kattesaadavad. 3. Controlling ja controller Controllingul on oma koht ettevõtte finantsjuhtimissusteemis. Controlling hõlmab
ratsionaalsed. Tuleb valida õige suhtarv. Laiemalt kasutavate üldiste näitajate hulka kuuluvad: Intresside-, maksude- ja amortisatsioonieelne kasum (tulemuseks EV/EBITDA suhtarv) Puhaskasum (tulemuseks P/E suhtarv) Aktsia bilansiline väärtus (tulemuseks P/B suhtarv) Suhtarvu valikul tuleb kindlasti arvestada, mis tüüpi ettevõttega on tegemist. Nii näiteks ei pruugi P/B suhtarv omada erilist sisu kui on tegemist ettevõttega, mille väärtus tuleneb inimkapitalist (näit. konsultatsioonifirmad), kuid on kasulik rohkelt materiaalset põhivara omavate tööstusettevõtete puhul. Diskonteeritud rahavoogude meetodid: Ettevõtte väärtuse väljaarvutamiseks diskonteeritakse prognoositavad vabad rahavood ja jätkuväärtus käesolevasse ajahetke, kasutades diskonteerimismäära. Silvia Kuusk Diskonteeritud dividendidel baseeruvad meetod, FCFE meetod, FCFF meetod, APV meetod
). Samas tuleb mitte ära unustada, et üliturvaline aga mittekäideldav lahendus ei ole ilmselt samuti soovitud tulemus. Seega, riskianalüüsil baseerub adekvaatsete meetmete rakendamine ning kompetents on ainukene reaalselt head lõppresultaati tootev lahendus. Taristu arendamine Erinevate tehnoloogiate küpsust ning erinevate lahenduste häid ning halbu külgi ei pea tingimata hindama iga IT organisatsioon ise, vaid enda kogemusele toetudes. Heaks koostööpartneriks on sõltumatud konsultatsioonifirmad, näiteks Gartner Group. Ehk siis – Taristu arendamisel või kasutada teiste (näiteks Gartner Group) analüüsi ning ei pea alati ise valima tehnoloogiate vahel vaid võib valida teiste soovitatud tehnoloogia. Taristu arendamise fookuses Standardiseerimine, unifitseerimine ja konsolideerimine kui kolm põhisuunda. Standardiseerimine – tehnoloogiad, arhitektuursed buidling-blockid tuleb eelnevalt filtreerida,
on loodud koolituskeskuste andmebaas (Registered Education Providers - REP). Andmebaasi eesmärk on soodustada PMI liikmete arengut ja tagada koolituse kõrge tase. Registrisse saab ettevõte ainult siis, kui nende kursused vastavad PMI nõudmistele. Enamasti tähendab see seda, et kursused peavad tuginema PMI standarditele (PMBOK). Kursuse läbides saab osaleja PMI poolt tunnustatud punkte. Kursuseid pakuvad erinevad huvigrupid, koolid, ettevõtete koolituskeskused, valitsusasutused ja konsultatsioonifirmad. Sellest tulenevalt on kursused jagatud erinevatesse kategooriatesse: 1. Basic – ettevõtted, mis pakuvad 3 või vähem erinevat projektijuhtimise kursust; 2. Global – ettevõtted, mis pakuvad 4 või enam erinevat kursust; 3. Corporate/Government – pakuvad koolitus vaid oma organisatsiooni töötajatele; 4. Charter – asutajad – esimesed liitujad aastatest 1999 ... 2000. Andmebaasist otsingut sooritades sai päringu tingimusteks määratud, et kursused peavad
või paikkonnas ta kehtib. Kui kokkuleppe kehtivuse aeg ei ole kindlaks määratletud, kehtib see eeldatavalt kuni töölepingu lõppemiseni. Üldjuhul on konkurendid tööandjaga samal tegevusalal tegutsevad äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), näiteks raamatupidamisteenust osutava äriühingu konkurendid on teised raamatupidamisteenust osutavad äriühingud, samuti konsultatsioonifirmad, kes muuhulgas pakuvad raamatupidamisteenust. Eristada tuleb ka konkurentsipiirangu kokkulepet töösuhte ajal ja pärast töösuhte lõppu. Kui töösuhte ajal ei pea tööandja töötajale konkurentsipiirangu järgimise eest tasu maksma, siis pärast töölepingu lõppemist on tööandja kohustatud maksma töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. Iga kuu makstav hüvitis peab olema kokku lepitud konkurentsipiirangus pärast töölepingu lõppu. Hüvitise suurus sõltub paljuski sellest,
- Teadmiste austamine. - Erialane meisterlikkus ühendatud ettevõtlikkusega. - Tugev ja hästi määratletud äriidee. - Keskendumine ühele oskusteabe alale. - Oskusteabe säilitamise süsteem. - Panustamine töötajate täiendõppele. - Võtmeisikute pidev vahetamine. - Kindlad struktuurid, nt. tugev kultuur. Teabeettevõtteks tavatsetakse pidada neid, mis teevad tööd tellimise peale: reklaamibürood, advo-kaadibürood, mitmesuguste valdkondade konsultatsioonifirmad, audiitorfirmad jms. 9.3.2. Võimustruktuur teabeettevõttes 9.3.2.1. Info kui võimuvahend Ühiskonnas on toimumas muutused ja infotehno-loogia arenemine on üks selle muutuse liikumapa- nevaid jõude. Ainuüksi tänapäeva infoedastustehnikaga oleme tekitamas põhjalikku muutust va-nas industriaalühiskonnas. Et info on tähtsamaid võimuvahendeid, seda on võimulolijad läbi aegade teadnud. Andes massi-dele ainult
annaabi.ee 
