Minimalism nimi Minimalism on stiil, vool ja suund kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris, mille iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste ja ilustuste ning detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. Ajalugu Kuigi minimalismile ehk minimaalkunstile omaseid jooni - lihtsus, askeetlikkus, selgus - võib leida juba Vene konstruktivistide loomingus, loetakse traditsiooniliselt minimalismi "alguseks" 1964. aastat, millal esmakordselt eksponeeriti Dan Flavini minimalistlikku installatsiooni "Monument V. Tatlinile", mis oli neoonvalgustitest loodud konstruktsioon, pühendatud vene konstruktivistliku suunda esindavale kunstnikule. Ajalugu 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos
vihmametsade floorasse eraldi. 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine Nende kontstruktivistide, kes toetavad Piaget’ koolkonna ideid, silmis on õppimine pigem individuaalne protsess. Laps õpib läbi uurimise ja avastamise. Samas suurem osa konstruktiviste toetab siiski ideed, et õppimine on kui sotsiaalne protsess. (Krull, 2000) Kõige enam mõjutavaks teguriks õppimise suhtes peetakse konstruktivistide poolt sotsiaalset suhtlemist õpilaste seas omavahel ning ka õpetajaga. Nõnda väidavad selle teooria pooldajad, et õppimine annab paremaid tulemusi siis, kui see toimub sotsiaalsetes olukordades, kus on võimalik arutelu kahe või enama isiku vahel. Õpilane on osa paljudest ühiskondlikest keskkondades, sealhulgas kodus ja klass. (Krull, 2000) Konstruktivistide arvates on põhjus selles, et inimesed pole suutelised omandama sotsiaalseid
2. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistliku utoopiat ning arvasid et nemad ei pea mitte ilu maalima vaid oma kunstiga aitama luua uut ja paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama vaid looma uusi vorma ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. Sellest sai konstruktivism. Hiljem levis see ka läände ja konstruktivismiks hakati nimetama kõiki abstraktse kunsti variante, kus kujundid konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Vene konstruktivistide arust ei olnud maalikunst midagi väärt, kunst pidi olema mitte näituse- või luksusese vaid aktiivselt osalema esemete tootmises, trükiplakatites või monumentides. Vene Konstruktiviste: Vladimir Tatlin (II Internatsionaali monumendi makett); Aleksandr Rodtsenko. USA kunst (1900-1940.) 20. sajandi alguses oli USA rikas aga kunsti ja kultuuri oli vähe. Kunstis vaba turg ja üksikute erasponsorite abi. 1913. aastal toimus New Yorkis hiiglaslik kunstinäitus "Armory
Teistest rühmitustest eristas De Stijl’i eelkõige see, et nad olid pigem sõpruskond, kes vahetas oma mõtteid läbi De Stijl’i nimelise almanahhi, mis ilmus aastatel 1917-1932, seetõttu seostatakse ka rühmitise tegevust selle ajaga. Kuigi väljaande tiraaž oli tagasihoidlikult alla 1000 jääv, muutus see liikumine peagi laialdaselt tuntuks. (Paulus 2011) Lisaks oma rühmituse ideede ja tööde levitamisele avaldas ajakiri de Stijl ka Vene konstruktivistide, Itaalia futuristide ja dadaistide töid. (Bhaskaran 2005:108) Tundub, et nad suutsid teha endale head reklaami ja oma ideid levitada just tänu sellele almanahhile. Ajal, mil ülejäänud riigid olid sõjas jäi Holland neutraalseks ja demokraatiat ei ohustanud miski nii palju kui teistes riikides. Seega oli neil tänu sõnavabadusele võimalik tekitada inimestes tunne, et nemad on just need, kes toovad uue hingamise läbi enda pakutud stiili.
arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer, Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid. · Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega. · Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue. · Konstruktivistide teoreetilised arutlused viisid välja funktsionalismi põhimõtete formuleerimisele. · Uusasjalikkus "Neues Sachlichkeit"= funktsionalism. · Konstruktivistid olid seotud ka Bauhausi kooliga. Ludwig Mies van der Rohe läbis 1908-12 stuudiumi Peter Behrensi arhitektuuribüroos, kus õppis koos V. Gropiuse, Le Corbusier´, A. Meyeriga. Juba oma varasemates töödes kasutas ta metalli ja klaasi, kuigi konstruktsioonitüübi eeskuju leidis 19. saj. Preisi neo-klassitsismi
konstrueerivad endas skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalsest maailmast. Autonoomses tegevuses peavad lapsed avastama klassis valitsevaid suhteid ja mõtteid, mis toob kaasa tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi
luua stiiliväline (nn impersonaalne funktsionalism) mööbel, mida oleks võimalik kasutada igasuguses ruumis. Mööblis peaks olema väljendatud ainult funktsioon ja vorm. Taotleti mööbli unifitseerimist ning selle koostamist standardsetest põhiosadest. Bauhausi saavutuseks on metallist mööbel, kus karkassi moodustamiseks kasutatakse kroomitud terastoru või nelikantrauda. Mööbli valmistamisel tugineti M. Thonet painutatud mööblile (eriti torumööbli puhul) ning De Stijli ja konstruktivistide konstruktiivsetele võtetele. Eriti tuntud on istemööbel – M. Beueri Wasily Kandinsky tool(B3), vetruvad konsooltoolid, Mies van der Rohe Barcelona tool. Bauhausi lauad paistavad silma elegantse viimistletusega. KONSTRUKTIVISM. Funktsionalismiga samaaegselt eksisteeris konstruktivism, milles samuti taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja kandetarindite väljenduslikkust. Konstruktivismi teket seostatakse vene arhitektidega, kelle looming on mõjutanud kogu 20
28. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism õppimise käsitlemisel, õppimise protsessi ja situatiivsuse seletamise tähenduses. (6.1) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetajaedastatut. Ühtset õppimise konstruktivistliku käsitluse mudelit pole olemas. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. (suhtlemine nii õpetaja kui õpilastega) Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. (kõige ehedamal kujul on seda ideed rakendatud mitmesuguste ametite õppimisel nn õpipoisina.) Ka koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus kk-s eluliste õpiülesannete lahendamisena. 29. Saavutusmotivatsiooni olemus (seda mõjutavate põhitegurite valguses) ja selle võimalused erinevuste seletamiseks õpilaste õpitahtes. (11.1)
4) Unustamine ja ülekanne. Unustamine kui üldistamist ja ülekannet soodustav tegur. 4. Millise momendi lisavad sotsiaalkonstruktivistlikud õppimisteooriad arusaamale, et teadmiste konstrueerimine rajaneb õpilaste endi aktiivsusel? Lisaks mõjutab teadmiste konstrueerimist mõtete vahetamine (sotsiaalne interaktsioon) teiste inimestega. 5. Milline on põhiline erinevus psühholoogiliste konstruktivistide ja sotsiaalkonstruktivistide käsitustes. Psühholoogilised konstruktivistid näevad õppimist põhiliselt ________ tegevusena. ??? 6. Mis on põhiline erinevus nn nõrga (primitiivse) konstruktivismi ja radikaalse konstruktivismi vahel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et maailmas pole reaalsust ega tõde, eksisteerivad vaid individuaalsed tajud ja uskumused. 7
pahane, et teised keskenduvad liialt suurtele ja keerulistele asjadele. Ta arvab, et tajus ja meeleandmetes on kõik olemas Gibsoni arvates on aju äärmuslikult alt-üles Vahetu taju – meelteandmetes on kõik olemas, meeleorganid on kohanenud selleks et korjata üles ökoloogiliselt valiidseid tunnuseid ja nendega oma keskkonnas toimetada. Olenevalt keskkonnast/kultuurist võib sõltuda objektide/kaugustaju arusaamine nt metsas elanu ei saa aru et aasal lehm on kaugel tegelt väga suur. Konstruktivistide arvates: - Tajumine on aktiivne konstruktivistlik protsess - Tajumulje ei ole üheselt määratud sensoorse sisendiga - Taju mõjutavad ootused ja hüpoteesid mis mõnikord võivad viia valedele järeldustele Taju – kujutise retinaalse suurenemise pöördkiirus - Tajutakse vahetult - Sama enda ja kujutise liikumise jaoks - On reaalsusega kooskõlas - Aga ainult ökoloogilistel mõistlikel kaugustel - Õpitav
Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. Sotsiaalne interaktsioon mõjutab õppimist positiivselt vähemalt kolmel asjaolul: I õpilase isiklikule õppematerjalitajule lisandub kaaslaste oma; II vastandlikud kujutlused õpitavast sunnivad analüüsima oma arusaamu ja seetõttu paremini süüvima õpitavasse; III vajadus edastada oma arusaamu ja ettekujutlusi paneb oma ideid selgemini ettekujutama ning vajaduse korral ka sõnastama. Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. Koolivälistes õpingutes on õppimine kui protsess ja selle produkt tihedalt seotud. Ka koolis peaks õppimine toimuma väimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste j oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste
annaabi.ee 
