konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 16. Milline on liikmesriigi kohtute roll ja ülesanne EL õiguse rakendamisel? Konstitutsioonikohtud on liikmesriikide suveräänsuse kaitsjad, kes tagavad oma tegutsemisega selle, et EL ei väljuks talle ettenähtud pädevuse raamidest. Kõrgemad kohtud kohaldavad ja rakendavad EL õigust. 17. Mida tähendab liikmesriigi menetlusautonoomia põhimõte? Menetlusreeglite kehtestamine. Kuna see valdkond ei ole EL tasemel harmoniseeritud, siis kujundab iga liikmesriik oma kohtusüsteemi ja kehtestab ka
paljusus sellest, mida üks või teine selle nõndanimetatud paralleeladvokatuuri all silmas peab. Kui mõelda selle all üksnes teist, laiemas mõttes õiguslikult korrastatud õigusteenuse osutajate seltskonda, siis on väide muidugi õige, kuid samas puudub õigusnõustajatel katusorga- nisatsioon oma korrastatud struktuuri ja normistikuga, nagu on Eesti Advokatuur avalik-õigusliku personaalkorporatsioonina. Seega ei seata eelnõuga sisse ka paralleeladvokatuuri. 15 Konstitutsioonikohtud: probleemid ja arengukavad. Rahvusvaheline seminar Tartus 4. ja 5. juunil 1998. Ettekanded. Tartu: Euroopa Nõukogu, Riigikohus, 1999, lk 16. JURIDICA II/2002 125
Kaasistujad esindavad erinevate poolte huvisid. Liidu Konstitutsioonikohus– kaks 8-liikmelist senatit neljas erinevas suunas: 1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud – kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile. Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa peaminister või vastav minister. Advokatuur – riigieksam + kaks aastat praktiseerimist erinevatel õigusalastel tegevusaladel, praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem
Kaasistujad esindavad erinevate poolte huvisid. Liidu Konstitutsioonikohus kaks 8-liikmelist senatit neljas erinevas suunas: 1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile. Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa peaminister või vastav minister. Advokatuur riigieksam + kaks aastat praktiseerimist erinevatel õigusalastel tegevusaladel, praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem
Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon, mis oleks allutatud indiviidi huvidele. Paraku tuleb teatud erakorralistes situatsioonides (sõda) seada isiku õigustele erakorralised piirangud. Piiratakse liikumis-, sõna-, valimis-, omandiõigust. Indiviidi õiguste piiramine on vältimatu ka tavaolukordades, et ühiskond tervikuna saaks toimida. Riigiõiguse eesmärk on reguleerida riigi tegevust
tahet läbi suruda). PSJ-s eristatakse 2 mudelit: 1) 1803.a kaasusest välja kasvanud USA mudel. Euroopas kasutatakse seda Soomes, Rootsis, Norras. USA mudelile iseloomulik, et K-i kohut ei ole. 2) nn Austria Kelseni mudel, mida nim ka Euroopa mudeliks. Iseloomulik, et lisaks üldkohtusüsteemile e instantsikohtutele on moodustatud K-i kohus. Mudel sai nime Austria õigusteadlase Kelseni järgi, kelle soovitusel nähti K-i kohus ette austria 1920.a PS-s. Laiema leviku said konstitutsioonikohtud (KK-d) pärast II Mis ja eeskätt Euroopas. USA süsteem seisneb selles, et PSJ-t teostab tavaline instantsikohtute süsteem ilma, et KK-t oleks olemas. Selles süsteemis saab seaduse K-lisuse küsimus tõusetuda ainult konkreetse kohtuvaidluse pinnalt. Abstraktset normikontrolli see süsteem ei tunne. Selles süsteemis saab absoluutselt iga kohus leida, et seadus on K-i vastane, jätta see seadus kohaldamata ja selle asemel kohaldada K-i, luues sisuliselt ise seaduse vastava
menetlussubjektid", sellega sätestatakse võistlevuse printsiip. Printsiibid ei saa olla midagi täiesti erinevat õigusnormidest. Printsiibid on nagu abstraktsed normid, kuid veelgi üldisemad. Euroopa Kohus on kirja pannud õiguse printsiipe, mis on ratio decidendi e kohustuslik osa liikmesriikidele. Siseriiklikus õiguses on tähtsad konstitutsioonikohtud. 2. kehtiva õiguse enda analüüs omane nii mandri-euroopalikule kui common law'le. Õiguse printsiibid ei saa olla midagi eraldiseisvat võrreldes objektiivse õigusega. Printsiibid on nagu hästi üldised normid. Jaguneb: Normipõhine üldistus või Normide üldistus ja poliitiline kontekst. Just kohtutel lasub viimase instantsi otsustamise kohustus. Seetõttu on kohtunikuõiguse
Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, eestis rohkem ple, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa ja vee kohtud, alaealiste kohtud etc.). erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõirgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll. · Lisaks võib rääkida ka muudest riigiorganitest nagu riigikontroll (sõltumatu majanduskontrolli teostav organ), õiguskantsler (teostab järelvalvet õigusaktide põhiseaduslikkuse üle), Eesti Pank (huvitav seetõttu, et on põhiseaduslikest institutsioonidest ainus mis on eraldiseisev juriidiline isik). · Rahvas
järelevalvet on korraldatud Euroopas põhiliselt kahel viisil - kas (kõrgeima astme) üldkohtute poolt lisaks teistele funktsioonidele või selleks eriliselt loodud konstitutsioonikohtu poolt. Esimesel juhul on see funktsioon korraldatud kas hajutatud süsteemis või tsentraliseeritud ühe kindla kohtuasutuse kätte. Hajutatud süsteemi näiteks on Inglismaa, Rootsi ja Kreeka. Seevastu Iirimaal, Norras, Taanis ja Islandil on tsentraliseeritud see funktsioon ülemkohtute kätte. Erilised konstitutsioonikohtud on levinud eeskätt mandri-Euroopa riikides. Sellise erikohtu sünnimaale - Austriale - lisaks on sellised kohtud Saksa LV-s, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas. Ka Prantsusmaa nn konstitutsioonikogu tegevus on põhimõtteliselt samadelt alustelt lähtuv. Konstitutsioonikohtute koosseis on alati kollegiaalne (koosneb ca 10-15 liikmest). Erinevates riikides nimetatakse nende koosseis mitemete
seadusest. Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. Üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, Eestis rohkem pole, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa- ja veekohtud, alaealiste kohtud jne). Erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõrgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll. Kohtuvõim on kolmetasandiline: 1) Maa- ja linnakohtud + halduskohus 2) Ringkonnakohus (Tallinnas, Tartus, Jõhvis). Kui esimese astme otsus ei meeldi, siis võib edasi kaevata ringkonnakohtusse. 3) Riigikohus kõige kõrgem aste. Asub Tartus, et veelgi rõhutada kohtuvõimu eraldatust täidesaatvast ja seadusandlikust. Kohtunikke nimetatakse ametisse kolme asutusse: 1) Riigikogu esimehe kandidaadi
annaabi.ee 
