· Eelistada lühemaid lauseid. · Seotud sõnad paigutada teineteise lähedusse. · Eelistada võimalusel tegusõnu tegevust nimetavatele nimisõnadele. · Kasutada tuntud üldkeele sõnu. Mitte kasutada erialakeelt. · Vältida võõrsõnu. · Ühes sättes esitada üks ettekirjutus või mõte. · Õigustloovates aktides mitte kasutada käskivat ega möönvat kõneviisi. Tava kohaselt kasutatakse kindlat kõneviisi ja sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. · Üksikaktis (indiviudaalses käitumiseeskirjas) sisalduvas ettekirjutuses kasutatakse käskivat, lubavat või keelevat sõnastust. · Käändsõnad üldjuhul ainsuses. · Vältida lühendite kasutamist. · Vältida nominaalstiili. Seaduskeele terminoloogia Õigusaktis kasutatakse: · Üldkeelesõnu ei võimalda alati mõtet ebamäärasuse või mitmetähenduslikkuse tõttu edasi anda,
planke. Garantiikirjadena vormistatakse lubadusi sisaldavaid kirju. Käskkiri Käskkiri on korraldav dokument, mille annab välja tippjuht või tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, lahendamaks ettevõtte tegevuse sisemist reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Käskkirju antakse välja kas initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Viimastele tuleks alati käskkirja konstateerivas osas viidata. Kestvuselt on käskkiri ühekordne või kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Uue käskkirja väljaandmisel tuleb alati vana käskkiri tühistada. Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjadeks (reguleerivad asutuse sisemist töökorraldust); · Personalikäskkirjadeks (isikkoosseisu kohta); · Puhkusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse);
rahva seisukohast vaadatuna. 5.Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur? Struktuur peab nimetatud andmed esitama võimalikult täpselt: 1) Sissejuhatavas osas tuuakse välja rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti bimetus, väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms.) 2) Kirjeldavas (konstateerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral vaidluse sisu. 3) Põhjendavas (motiveerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise juriidline alus. 4) Resolutiivosas (resolutsioonis) sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel.
linnavalitsusel. Jõustub kolmandal päeval peale RT-s avaldamist, kui määruses pole sõtestatud teisiti. Käskkiri on asutuse tegevust korraldav haldusakt. Käskkiri on korraldav dokument, mille annavad välja minister, tippjuht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada ettevõtte tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Nendele aktidele tuleb käskkirja konstateerivas osas viidata. Jõustub selle allakirjutamisest, kui selles ei ole kirjas teisiti. Tehakse teatavaks viivitamatult. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). Õn alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotussubjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: Subjektid (kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud)
akti välja andnud; 2) millal akt on välja antud; 3) kus akt on välja antud; 4) millise konkreetse isiku kohta see akt on antud; 5) millistele faktilistele asjaoludele akt toetud; 6) millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud; 7) milles seisneb asja lahendamise olemus. Õiguse rakendamise akti struktuur teenib nimetatud andmete võimalikult täieliku esitamise eesmärki: 1) sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed; 2) kirjeldavas (konstateerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu; 3) põhjendavas (motiveerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetud õiguse rakendamise akt; 4) resolutiivosas (resolutsioonis) sõnastatakse vastuvõetud otsus. Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisema praktilise tähtsusega neist
numbrit (viidet) trükitakse kuupäeva järel; pealkiri; kinnitusmärk näitab akti kinnitamist kõrgemalseisva juhi poolt, kes paneb oma allkirja koostamise päeval või järgmisel tööpäeval pärast koostamist; tekst koosneb sissejuhatavast ja konstateerivast osast. Sissejuhatav osa algab akti koostamise aluse trükkimisega. Järgnevalt loetletakse komisjoni koosseis (esimees ja liikmed perekonnanimede tähestikulises järjekorras). Konstateerivas osas esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud. Konstateeriva osa lõpus näidatakse akti originaaleksemplaride arv ja jaotuskava. Kui akt vormistatakse digitaalselt, tagatakse kõikidele allkirjastajatele juurdepääs aktile. akti kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Vajadusel pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks. üldjuhul akti ei viseerita.
kohaldamisel tuleb kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Õiguse rakendamise õigluse nõue õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Struktuuris: · sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, nimetus, aeg, koht, adressaat jms) · konstateerivas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus 25 · motiveerivas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus · resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus Õiguse rakendamise aktide liigitamine reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega · jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega
33 6) millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (õiguse rakendamise juriidiline alus)? 7) milles seisneb asja lahendamise olemus? Õiguse rakendamise akti struktuur teenib nimetatud andmete võimalikult täieliku esitamise eesmärki: sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms); konstateerivas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu; motiveerivas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt; resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus
Õiguse alused 6) millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (õiguse rakendamise juriidiline alus)? 7) milles seisneb asja lahendamise olemus? Õiguse rakendamise akti struktuur teenib nimetatud andmete võimalikult täieliku esitamise eesmärki: o sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms); o konstateerivas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu; o motiveerivas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt; o resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus