Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keemiliste protsesside (Haberi protsess) Kasutatud kirjandus http://84.50.185
tekib, kivimurendil asuvad kasvama rohelised taimed, nendest tekivad orgaanilise aine jäägid. Tekkinud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavd seda lagundama. Kliima-kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalis füüsikaline või keemiline murenemine, peamiselt mõjutab sademte hulk ja temp. Taimed-taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus, huumus sisaldab taimede kasvuks vajalike keemilisi elmente nagu c,n,s. Tänu oma peenele konsistentsile hoiab huumus ka vett kinni. Mullaorganismid-taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla horisondis aktiivne biokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavaid ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid ained. Reljeef-mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist mullas, lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Aeg-ajajooksul muutub mullakiht paksemaks , vesi kannab ained mullas ümber ja
21. Mis on väetamine? Väetamiseks nimetatakse toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas). 22. Väetiste rühmitamine erinevatesse rühmadesse. Väetised jaotatakse: 1. Koostise alusel (orgaanilised ja mineraalsed) 2. Vastavalt tootmise iseloomule (tööstuslikud ja kohalikud) 3. Toime alusel (otsesed ja kaudsed) 4. Toime kiiruse alusel (kiiresti ja aeglaselt toimivad) 5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile (vedelad ja tahked) 6. Taimetoiteelementide sisalduse alusel (ühe- ja mitmekülgsed) 23. N, P, K- ja mikroväetiste kasutamine. N- väetiste kasutamisel tuleb arvestada nende mõju mullareaktsioonile. Lämmastik on taimedele vajalik lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul. Vähese lämmastikusisalduse korral mullas taim ,,nälgib". N-väetisi tuleb kasutada kevadel ja suvel, mitte sügisel. Lämmastik leostub kergesti mullast välja (seega ei tasu anda suuri
peenpeenestamises (homogeense struktuuriga tooted- keeduvorstid, viinerid sardellid). Vorstisegu valmistatakse seadmes, mida nimetatakse kutriks. Kuterdamise kestus ja intensiivsus oleneb valmistatavast tootest ja soovitud toote struktuurist. Protsessi kestus on 10-15 minutit ja selle tulemuseks on viskoosse, hästi seostunud ja voolava vorstimassi moodustumine. Kuterdamine on üks olulisemaid protsesse kogu tehnoloogilises ahelas, kuna avaldab mõju toote saagikusele, konsistentsile, struktuurile, puljongi- ja rasvavalangutele ning nende hilisemale tekkevõimaluselel. Kuterdamise juures on oluline teada, et erineva lihasisaldusega lihade kutrisse laadimise järjekorda. Kindlasti tuleks esmalt seadmesse laadida taine liha kõige viimasena rasvane liha ja pekk, kuna need vajavad lühemaajalist töötlust. 5. VORSTISEGU PRITSMINE KESTA Järgnevalt toimub vorstisegu pritsimine eelnevalt ettevalmistatud vorstikestadesse
Riisijahu Selle jahu peamine koostisaine on tärklis, mistõttu riisijahust küpsetisi on kerge seedida. Kasutatakse ka paksendajana kastmetes, sobib hästi pannkookideks, kuid valkude puudumise tõttu ei sobi pärmitaignaks. Imab palju niiskust, seetõttu nõuab riisijahust taigen rohkem vedelikku. Riisjahust küpsetatud leib mureneb kergesti ning omandab teralise tekstuuri. Maitsev on rösteris või grillil kuivatatult. On suurepärane vahend kala paneerimisel: tänu oma kleepjale konsistentsile jääb hästi kala külge ning ei lase sel kõrbema minna. Sojajahu Toodetakse praetud sojast, mis on pulbriks hõõrutud. Suurepärane valkude, raua, B-vitamiini ja kaltsiumi allikas. Sisaldab komponente, mis aitavad aktiviseerida südame-veresoonkonna tegevust. On olemas rasvased ja rasvavabad sojajahu sordid. Jahu peab säilitama külmikus, säilimisaeg -- 12 kuud. Sojajahu ei saa täielikult asendada nisu- või rukkijahu, seetõttu igas retseptis, kus läheb vaja
Kõrvaldab võimalikud võõrkehad. PUHASTUSVAHENDID on keemilised ühendid, millel on nii puhastavad kui ka desinfitseerivad omadused. Puhastusvahendid jagunevad: Bakteritsiidid - hävitavad baktereid. Detergendid - ärastavad rasva ja mustust, kergendavad desinfitseerimis-vahendite tööd. Desinfektsioonivahendid - vähendavad mikroorganismide arvu ohutule tasemele. Hügieenivahendid - puhastavad ja desinfitseerivad kemikaalid. Pesuained jaotatakse vastavalt konsistentsile: pulbrilised vedelad Pesuainete jaotus pesulahuse pH järgi: PESUAINETE VALIK JA NENDE SÄILITAMINE 1. Pesuaine valitakse arvestades tootmise iseärasusi ja vastavalt tootmisprotsessi iseärasustele seal tekkiva mustuse eemaldamiseks; 2. Nõud, kus hoitakse pesuainete ja desinfektsioonivahendite töölahuseid peavad olema: vastava märgistusega; korrosioonikindlad säilitatakse selleks eraldatud ruumis või kapis; NB
kaudu (orgaanilised ja lubiväetised). 4. Taimetoiteelementide sisalduse alusel a) ühekülgsed väetised (sisaldavad vaid ühte toiteelementi või mikroelementi) b) mitmekülgsed väetised (sisaldavad vähemalt kahte põhitoiteelementi või mikroelementi) c) täisväetised (sisaldavad kõiki kolme põhitoiteelementi ja/või mikroelementi) 5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile a) vedelväetised – vedelikud, on mitmekülgsed väetised või täisväetised b) tahked väetised – tahke ainena, võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised a. kristallilised – suhkru- või soolataoline aine, ammooniumsulfaat; b. pulbrilised – jahujas aine, klinkritolm; c. granuleeritud – korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine, Cropcare 10-10-20; d
määratleda siis, kui kohv keelel voolab ning seda vastu suulage hõõrutakse. Kohvi tekstuur võib olla kerge, keskmine või täidlane, see sõltub kohviõlide vahekorrast. Kohvi viskoossus aga sõltub joogis sisalduvatest valkudest ja kiudainetest. Espresso tekstuur on keskmiselt ja tumedalt röstitud ubade tõttu täidlasem kui kergelt röstitud ubade korral, selle happesus aga on väiksem. Kohviubade röstimise tase avaldab otsest mõju kohvi konsistentsile tassis. Mida rohkem on ube röstitud, seda enam eraldub neist naturaalseid õlisid. Kohvi valmistamisel satuvad need õlid kohvitassi ning tekitavad kohvi raskuse ja täidluse aistingu. Seda nimetataksegi tekstuuriks, mis võib olla nii kerge nagu veel, kui ka raske nagu täispiimal. (Ibid) Aroom Aroom on meelitav, isuäratav lõhn. Eristatakse üheksat enimtuntavat kohviaroomi, mis sõltuvad kohviubade röstimistasemest: süsine, pikantne, vaigune, šokolaadine,
algusosa), ja ganglion mesentericum inferius'es (alumine käärsool, pärak). Preganglionaarsete kiudude erutuse ülekande substants on atsetüülkoliin, postganglionaarsetel noradrenaliin. Aferendid kulgevad nii uitnärvi kui sümpaatilise närvi koosseisus, juhivad KNS-i impulsse, mis kutsuvad esile teadliku taju või autonoomsete reflekside vallandumise. Sensorid võivad paikneda epiteelirakkudes, lihaskihis (olles tundlikud venitusele) või seedekulglas (olles tundlikud sisu konsistentsile, osmootse rõhu või pH suhtes). Aferentsed autonoomsed kiud kulgevad nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvide koosseisus kesknärvisüsteemi. 3.2. Difuusne neuroendokriinne süsteem seedekulglas. Seedeelundite endokriinne funktsioon. Seedekulgla kuulub organismi kõige hormooniderikkamate ja hormoonaktiivsemate elundkondade hulka. Seedekulgla limaskestas on diferentseeritud 18 rakutüüpi, milles on tõestatud gastrointestinaalse toimega
20% rümba massist. Konte kasutatakse puljongi, zelatiini, liimi, kondirasva ja kondijahu tootmiseks. Liha sisaldab keskmiselt 67% vett, 20% valku, millest 80% on täisväärtuslikud, 10% rasva, 2% ekstraktiivaineid ja 1% mineraalaineid (fosfor, kaltsium, raud, magneesium, väävel, mikroelementidest vask ja tsink). Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, vanusest, toitumusest, raiepiirkonnast, aga ka loomade kohtlemisest Loomade pidev stressiseisund avaldab negatiivset mõju liha maitsele ja konsistentsile DFD-liha (D dark, tume, F firm, tihke, D dry, kuiv, pH tase suhteliselt kõrge). Võimalik on ka vastupidine olukord lühiajaline stress vahetult enne tapmist, mis puudutab peamiselt sigu PSE-liha (P pale, kahvatu, S soft, pehme, E exudative, vesine, pH tase suhteliselt madal, mis on tingitud glükogeeni kiirest lagunemisest piimhappeks). See liha on hapuka maitsega ja puuduliku aroomiga. Kuumtöötlemisel saadakse kuiv ja vintske toode. 2.2. Liha liigid
annaabi.ee 
